Väärteoasi nr 4-19-4038 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
(2)kaudu Tartu Ringkonnakohtule. TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur määras 23.07.2017 väärteoasjas nr 249017001300 S.I-le LS § 259 lg 2 p 1 alusel rahatrahvi 40 trahviühikut, s.o 160 eurot. Rahatrahvi tasumine võimaldati osade kaupa, viimase makse tasumise tähtaeg oli 23.01.
- Kohtuvälise menetleja lahend rahatrahvi määramise kohta jõustus 08.08.
- Kuna süüdlane ei tasunud rahatrahvi vabatahtlikult, alustati tema suhtes täitemenetlus. 17.07.2019 teavitas kohtutäitur kohtuvälist menetlejat rahatrahvi täitmise võimatusest. 23.07.2019 saatis kohtuväline menetleja kohtule avalduse, milles palus juhindudes KarS § 72 ja TMS § 201 otsustada rahatrahvi summas 160 eurot asendamine arestiga. Kohus pidas esimese kohtuistungi 29.08.
- S.I kohtuistungile ei ilmunud. Kohtule teadaolevad telefoninumbrid ei ole kasutusel, posti teel saadetud kutse kättesaamise kohta andmeid ei olnud. Kohus palus politsei kaasabi kohtukutse kättetoimetamisel järgmisele kohtuistungile. Kohtukutse edastati S.I-le isiklikult 11.10.2019 tema elukohas. Kohtuistungil 14.10.2019 selgitas S.I , milline on tema sissetulek ja millised kohustused. Rahatrahvi asendamisel on S.I valmis tegema üldkasulikku tööd. Vaatamata puuduvale töövõimele on ta võimeline lihtsamaid töid tegema. Süüdlane selgitas, et ta teeb ka praegu kodu lähedal kiriku juures heakorratöid ja sooviks, et ta saaks ka üldkasuliku töö tunnid kodu lähedal sooritada. KOHTU SEISUKOHT KarS § 72 lg 1 sätestab, et kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku § 69 sätestatud korras. S.I ei ole tasunud talle määratud karistust. Rahatrahvi tasumine ei ole tõenäoline ka edaspidi, kuna süüdlane ei tööta (puudub töövõime). Tema sissetulekuks on vaid töövõimetoetus, millest tasub elatist lastele. Eeltoodust tulenevalt asendab kohus S.I-le määratud rahatrahvi teiseliigilise karistusega, s.o arestiga. Kuna süüdlane on avaldanud valmidust üldkasuliku töö tegemiseks, peab kohus võimalikuks tulenevalt KarS § 69 lg 1 asendada arest üldkasuliku tööga. Vaatamata puuduvale töövõimele kinnitas süüdlane kohtuistungil, et ta on võimeline lihtsamaid töid tegema. S.I on tasumata rahatrahv summas 160 eurot, s.o 40 trahviühikut. KarS § 72 lg 2 ja § 69 lg 1 alusel vastab sellele 4 päeva aresti, millele omakorda vastab 5 tundi üldkasulikku tööd, sest üldkasulikku tööd ei määrata vähem kui 5 tundi. Kohus määrab KarS § 69 lg 3 alusel üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 kuud alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Tavapärasest pikema üldkasuliku töö tähtaja määramisel võtab kohus arvesse S.I terviseseisundit ning asjaolu, et süüdlasel tuleb teha üldkasulikku tööd ka teise väärteoasja raames asendatud tasumata rahatrahvi eest (väärteoasjas nr 4-19-4037). Üldkasuliku töö tähtajaks sooritamata jätmisel tuleb süüdlasel minna aresti kandma. Üldkasuliku töö tegemine toimub süüdlase elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kaudu ning töö tegemise aja ja koha kooskõlastamiseks tuleb S.I olla kriminaalhooldusametnikule kättesaadav. Kohus lähtub määruse tegemisel KarS § 69, § 72, VTMS §
- /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 2