KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 5. november 2019, Tartu (kirjalikus menetluses) Väärteoasja number 4-19-4968 (2860,15,001819) Kohtukoosseis Mati Kartau Väärteoasi P

§ 68

lg 2 alusel arvati menetlusaluse isikuna kinnipidamise aeg 2 päeva, millele vastab 20 trahviühikut, karistusaja hulka ja N.M-ile mõisteti tasumisele kuuluvaks rahatrahviks 155 trahviühikut, s.o 620 eurot. Rahatrahv tuli tasuda 15 päeva jooksul otsuse kättesaadavaks tegemisest. Otsus jõustus 13.01.

2. Politsei – ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 30.12.2015 määrusega lükati N.M-ile 23.12.2015 otsusega määratud rahatrahvi täitmisele pööramine edasi kuni 12.11.2016, kuid ta ei tasunud seda.
3. Politsei – ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur esitas 24.09.2019 maakohtule taotluse N.M-ile asenduskaristuse määramiseks.
4. Tartu Maakohtu 17.10.2019 määrusega rahuldati avaldaja taotlus ja N.M-i rahatrahv summas 620 eurot asendati 15 päeva pikkuse arestiga. 5.

§ 72

lg 1 sätestab, et kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga

§-s 69 sätestatud korras. Kohtutäituri esitatud andmete järgi on N.M talle määratud 155 trahviühikuline rahatrahv tasumata täies ulatuses. Seega ei ole N.M tasunud trahvi ca 3 aasta ja 9 kuu jooksul. N.M-i sõnul ei suuda ta seda ka nüüd koheselt tasuda. Maakohus ei pea võimalikuks anda N.M-ile tasumiseks pikka lisatähtaega. Esiteks on otsuse tegemisest möödas juba palju aega. Teiseks juba ajatati N.M-i trahvi tasumine 2016. aastal, ent sellest hoolimata ei tasunud N.M ühtki senti. Nii võib juhtuda uuesti. Seega tuleb Politsei – ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri avaldus rahuldada ja asendada N.M-i rahatrahv 155 trahviühikut arestiga.

§ 72lg 2 järgi on selle aresti kestus 15 päeva.

1. Võlgnik selgitas, et ta ei suuda trahvi kohe ära maksta ja tahaks minna aresti kandma kunagi novembri keskel.
2. Maakohus arvestas seda ja määras, et kui maakohtu määrust edasi ei kaevata, siis tuleb aresti kandma minna hiljemalt 11.11.
4. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse N.M, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja temale üldkasuliku töö määramist või määrata aresti kandmine ositi nädalavahetustel.
5. N.M on seisukohal, et maakohus tegi lahendi tormakalt, jättes N.M-ile selgitamata, et aresti saab kanda ka ositi. N.M selgitas kohtule, et tal ei ole võimalik aresti kanda, kuna tal on ülalpeetav, töökoht ja korter. Lapse ema on nädalavahetustel kuni detsembrini koolitustel ja N.M peab sel ajal lapse järgi vaatama. Maakohus rõhutas mitmel korral kohtuistungil, hoolimata N.M-i selgitustest, et „aeg hakkab täis saama“ ja määras siiski 15 päeva aresti.
6. Maakohus avaldas 28.10.2019 enesekontrolli raames, et ei pea kaebuse rahuldamist võimalikuks. Esiteks on oluline see, et aegumistähtaeg ei ole enam kaugel. Karistusotsus jõustus 13.01.
7. Maakohtu hinnangul peab arest olema tulenevalt

§ 82lg-st 4 kantud 13.01.2020.

Teiseks olgu märgitud, et üks kord käesolevas asjas juba ajatamist tehti, aga N.M seda vastutulekut kuritarvitas – tal võimaldati tema hilisema taotluse alusel tasuda trahv ära aasta jooksul, aga selle aasta kestel ei maksnud N.M sentigi. Kolmandaks väärib tähelepanu väärteoasi nr 4-19-

1. Selles asjas võimaldati N.M 15.05.2019 määrusega teha ühe tasumata rahatrahvi kompenseerimiseks üldkasulikku tööd. N.M ei teinud määratud tundidest ära ühtegi. Selle asemel läks ta Soome ja ta oli vaja tagaotsitavaks kuulutada. Eeltoodu tähendab maakohtu hinnangul seda, et kui N.M-ile vastu tulla, tekib suur oht, et väärtegu jääbki tegeliku karistuseta. Eeltoodust tulenevalt peab maakohus vajalikuks saata määruskaebuse ringkonnakohtusse. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigustatult asendanud N.M-ile mõistetud rahatrahvi 15 päevase arestiga. Kuna ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtu määruses toodud põhistustega, peab kohus vajalikuks vastata määruskaebusele järgmist.
3. Kõnealune rahatrahv määrati N.M-ile juba 23.12.
4. Kuna N.M ei tasunud rahatrahvi vabatahtlikult, alustati tema suhtes 18.01.2017 täitemenetlust. Seega on rahatrahv käesolevaks hetkeks täies ulatuses tasumata. Kuna N.M on olnud piisavalt aega oma rahaliste kohustuste täitmiseks, ei tule rahatrahvi tasumise tähtaja korduv pikendamine enam kõne alla.
5. Ühtlasi nõustub ringkonnakohus maakohtuga ka selles, et N.M-ile ei ole asenduskaristusena võimalik määrata üldkasulikku tööd. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on N.M 20 kehtivat väärteokaristust, missugune informatsioon ei pruugi täies ulatuses adekvaatne olla, kuid iseloomustava materjalina on seda siiski võimalik kasutada. Nimelt nähtub karistusregistrist, et kõik määratud rahatrahvid on N.M tasumata. Seega saab öelda, et kergemaliigilised karistused, s.o rahalised karistused ei ole taganud N.M-i 2 õiguskuulekust, vaid ta on jätkanud erinevate väärtegude toimepanemist. Sellest tulenevalt ei täidaks üldkasuliku töö määramine, kui kergemaliigiline karistus, N.M-i puhul eesmärki ja temale mõistetud rahatrahv tuleb asendada arestiga. Muuhulgas on äärmiselt õige ka maakohtu viide, et N.M-i suhtes asendati käesoleva aasta kevadel määratud rahatrahv üldkasuliku tööga, millest viimane ei suutnud ära teha aga ühtegi tundi. Ka eeltoodu iseloomustab N.M kui isikut, kes üritab iga hinna eest temale määratud kohustusi mitte täita.
6. Samuti on ringkonnakohus seisukohal, et väärteokaristusena määratud ja karistuse täitmise vaheline ajavahemik ei saa venida nii pikaks, et määratud karistuse mõju hajub, mistõttu on maakohus õigustatult asendanud N.M-ile määratud rahatrahvi 15 päevase arestiga. Ainult selliselt on võimalik tagada, et N.M temale liiklusseaduse rikkumise eest määratud karistuse lõpuks täidab. Arvestades N.M-i isikut ja tema korduvkaristatust väärteokorras, ei ole võimalik N.M-ile selles osas ka vastu tulla ja võimaldada tal määratud aresti ositi kanda. Nimelt ei ole ringkonnakohus veendunud, et N.M sellisel juhul üldse vabatahtlikult arestimajja nädalavahetustel aresti kandma ilmuks, mis nagu öeldud, ei ole kooskõlas karistuse mõistmise eesmärgiga.
7. Lähtudes ülaltoodust ja juhindudes VTMS §-st 194 ja § 147 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 17.10.2019 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Kartau Kohtunik 3