4-19-3516/26

4-19-3516 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Väärteoasi Menetlusalune isik Kaitsja Kohtuväline menetleja Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

1. september 2019, Tallinn 4-19-3516 (2316,19,004414) Elina Elkind Berit Paluoja, Triin Pilberg, Kätlin Tikerpe Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 13.06.
2. a otsus (üldmenetluses) väärteoasjas nr 2316,19,004414, millega K Ki karistati KarS § 262 lg 1 alusel rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses, s.o 100 eurot K K – isikukood: xxx; elukoht: xxx; Eesti Vabariigi kodanik, emakeel: eesti keel Ahto Sirendi Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi esindaja Kristel Proos RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 1 ja §-dest 133-134 maakohus otsustas:
3. Jätta muutmata Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse
4. juuni
5. a otsus väärteoasjas nr 2316,19,004414, millega K Ki karistati KarS § 262 lg 1 alusel rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses, s.o 100 eurot.
6. Rahatrahv 100 eurot tuleb kassatsioonitähtaja jooksul tasuda kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri xxx.
7. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei järgi rahatrahvi tasumise tähtaegu, saadetakse vastavalt VTMS §-le 202 lahendi koopia kümne päeva jooksul kohtutäiturile, millele on tehtud märge jõustumise kohta.
8. Menetlusaluse isiku K Ki kaebus jätta rahuldamata.
9. Jätta rahuldamata kaitsja taotlus hüvitada K Kile valitud kaitsjale makstud tasu. 1 4-19-3516 EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur koostas
11. mail 2019 väärteoprotokolli, mille kohaselt K K pani toime järgmise teo. Isik rikkus avalikus kohas käitumise üldnõudeid, viibides
12. mail 2019 xxx hotelli ühissaunas alasti ja onaneeris ning
13. mail 2019 vaatas mitmel korral naiste duširuumist alasti naist, häirides oma käitumisega oluliselt teisi isikuid ning koha sihipärast kasutamist, sest avalikus kohas selleks mitte ettenähtud kohas alastiolek ning onaneerimine ei ole Eestis üldlevinud tava. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus menetlusalune isik sellega korrakaitseseaduse (KorS) § 55 lg 3 ja tegu tuleb kvalifitseerida karistusseadustiku (KarS) § 262 lg 1 järgi.
15. juuni
16. a otsusega karistati K Ki karistusseadustiku § 262 lg 1 järgi rahatrahviga 25 trahviühikut ehk 100 eurot.
17. Kohtuvälise menetleja otsuse esitas kaebuse menetlusalune isik, kes taotles kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist, põhjendades oma taotlust järgmiselt. KorS § 54 sätestab, et avalik koht on määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. Tegemist on privaatse SPA-asutusega, millel on korra tagamiseks sisekorraeeskirjad ja administraatoril on kõigi külastajate isiku- ja makseandmed. Seetõttu ei ole tegu karistatav KarS § 262 alusel. Menetlusalusel isikul ei võimaldatud enne otsuse tegemist tutvuda tunnistajate ütlustega. Väärteoprotokolli ja teokirjelduse vahel esinevad järgmised vastuolud – tunnistajad ei ole väitnud, et menetlusalune isik oleks onaneerinud
18. mail 2019 ja
19. mail 2019 määratletud ehitise ruumides. Tunnistajad ei ole väitnud, et menetlusalune isik oleks olnud alasti
20. mail 2019 määratletud ehitise ruumides, mida kasutavad nii naised kui mehed.
21. Harju Maakohtu kohtuistungil taotlesid menetlusalune isik ja tema kaitsja väärteomenetluse lõpetamist teo tõendamatuse tõttu. Menetlusalune isik kinnitas, et ta ei viibinud
22. mail 2019 SPA-ruumides ja ei ole ka toime pannud talle etteheidetavaid tegusid. Kaitsja leidis, et väärteoasja menetlemisel on oluliselt rikutud väärteomenetlusõigust, sest tunnistajate ülekuulamisel kohtuvälises menetluses ei ole nõuetekohaselt rakendatud tõlki ja tunnistaja ülekuulamise protokollis on tehtud parandusi, mida ei ole kinnitatud tunnistajate allkirjadega. Samuti on ebaselge teo kvalifikatsioon, sest KorS § 55 lg 3 näeb ette kohaliku omavalitsuse üksuse pädevuse üldkorraldusega määrata kindlaks avalikud kohad, kus on alkoholi tarbimine lubatud. Ebaselge on ka etteheidetava teo sisu. Kohtuväline menetleja palus jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata, selgitades, et teo kvalifitseerimisel on tehtud viga ja tegelikult on mõeldud KorS § 55 lg 1 p 3, mille kohaselt avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige viibida alasti, kui see oluliselt häirib teisel isikul koha sihipärast kasutamist. Kohaliku omavalitsuse üksusel on õigus määrata oma territooriumil kindlaks kohad, kus alasti viibimist ei loeta, sõltumata asjaoludest, teisi isikuid häirivaks. Etteheide pidi olema isikule arusaadav tulenevalt väärteokirjeldusest. 2 4-19-3516 Kohtuvälise menetleja hinnangul on teo toimepanemine leidnud tõendamist väärteoasjas kogutud tõenditega. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
23. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
24. K Kile on väärteoprotokolli kohaselt ette heidetud seda, et ta rikkus avalikus kohas käitumise üldnõudeid, viibides
25. mail kell 12.00-13.00 2019 SPA-hotelli ühissaunas alasti ja onaneerides teise isiku nähes ning
26. mail 2019 kell 12.00-13.00 vaatas mitmel korral naiste duširuumist alasti naist, häirides oma käitumisega oluliselt teisi isikuid ning koha sihipärast kasutamist, sest avalikus kohas mitte ettenähtud kohas alastiolek ning onaneerimine ei ole Eestis üldlevinud tava. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus menetlusalune isik sellega korrakaitseseaduse (KorS) § 55 lg 3 ja tegu tuleb kvalifitseerida karistusseadustiku (KarS) § 262 lg 1 järgi.
27. Kuigi väärteoprotokolli teokirjeldusse on tehtud parandused, on kohtu hinnangul siiski selle sisu arusaadav. Väärteoprotokolli ütluste lahtris ei ole K. K seejuures avaldanud, et rikkumise sisu on talle arusaamatu, vaid et ta ei ole sellega nõus. Kahetsusväärselt tuleb nentida, et kohtuvälise menetleja otsuses ei ole teokirjelduse kandmisel otsusesse arvesse võetud väärteoprotokollis teokirjelduse sõnastamisel tehtud parandusi. Sellest tulenevalt on otsuses sisalduva teokirjelduse lausestus ja sõnade järjekord ebatäpsed. Siiski oli menetlusalusele isikule tutvustatud (originaalset) väärteoprotokolli ja kohtu hinnangul ei takistanud teokirjelduse sõnastus teo sisust arusaamist määral, mis kahjustaks oluliselt menetlusaluse isiku kaitseõigust.
28. Puutuvalt teo kvalifikatsiooni märgib kohus järgmist. Menetlusalusele isikule on ette heidetud kaks tegu –
29. mail 2019 viibimine SPA-hotelli ühissaunas alasti, seejuures onaneerides ja
30. mail 2019 naiste duširuumist alasti naise vaatamine, viibides ise ühiskasutatavas aurusaunas. Mõlema teo puhul heidetakse K. Kile ette seda, et ta häiris selle käitumisega oluliselt teisi isikuid ja koha sihipärast kasutamist, sest avalikus kohas selleks mitte ettenähtud kohas alastiolek ning onaneerimine ei ole Eestis üldlevinud tava. Väärteoprotokollis ja ka kohtuvälise menetleja otsuses on rikutud normina käsitatud seejuures KorS § 55 lg 3 ja tegu on kvalifitseeritud KarS § 262 lg 1 järgi. Kohtuvälise menetleja kohtulikul arutamisel antud selgituse kohaselt on tegemist ebatäpsusega ja tegelikult on silmas peetud KorS § 55 lg 1 ja selle p 3, mille kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige viibida alasti, kui see oluliselt häirib teisel isikul koha sihipärast kasutamist. Kohus leiab, et kaebusest nähtuvalt ja ka kohtulikul arutamisel K. Ki avaldatu pinnalt on ilmne, et menetlusalune isik saab aru talle tehtava etteheite sisust – alastiolek ja onaneerimine selleks mitte ettenähtud kohas, samuti naiste duširuumis viibiva naise vaatamine, ning tal oli võimalik KorS § 55 lg 1 p 3 kohaldamisele vastu vaielda. Kohus ei ole otsuse tegemisel teo kvalifitseerimisel seotud väärteoprotokollis viidatud õigusnormiga, mille rikkumist menetlusalusele isikule ette heidetakse, kui menetlusalusel isikul oli piisavalt võimalusi kohtu kohaldatava normi rakendamisele vastu vaielda. Kohus leiab, et praegusel juhul oli selline võimalus kohtulikul arutamisel, sh kohtuvaidluste käigus, tagatud. 3 4-19-3516
31. KarS § 262 lg 1 näeb ette vastutuse avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest. Riigikohtu väljakujunenud praktika kohaselt süüdlase käitumise kvalifitseerimiseks KarS § 262 järgi peab tuvastama, et tegu pandi toime avalikus kohas ja et selle teoga rikuti mõnda KorS §-s 55 või §-s 56 ette nähtud avalikus kohas käitumise üldnõuet.
32. KorS § 54 kohaselt on avalik koht määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. Menetlusalune isik on kaebuses väljendanud seisukohta, mille kohaselt Xxx hotelli spaa ei ole avalik koht, sest spaas ehk vee- ja saunakeskuses viibivad vaid selle külastajad, kelle juurdepääs on kontrollitav hotelli administratsiooni poolt. Kohus leiab, et KorS § 54 tähenduses on Xxx hotelli veekeskus avalik koht, sest ka kohtuistungil asjatundjana ülekuulatud spaa esindaja ütluste kohaselt, mida kinnitasid ka menetlusaluse isiku enda ütlused, oli juurdepääs veekeskusesse avatud kõigile isikutele kas kliendikaardi või üksikpileti alusel ja külastajate isiku tuvastamist näiteks isikut tõendava dokumendi alusel pileti ostmisel ja sisenemisel ei toimunud. Seega oli juurdepääs spaasse tagatud määratlemata isikute hulgale analoogselt näiteks kinoteatri või muuseumiga. Kuigi spaa omanik võib põhimõtteliselt kehtestada veekeskuse territooriumil täiendavat sisekorra-eeskirja, ei ole praegusel juhul tuvastatud (ega ole esitatud ka sellekohast väidet), et konkreetses spaas kehtiksid alasti viibimise, onaneerimise ja teiste alasti isikute vaatamisele avalikus kohas käitumise üldnõuetest erinevad reeglid.
33. Järgnevalt peab kohus vajalikuks käsitleda KorS § 55 lg 1 p-s 3 sisalduvat keeldu ja selle kohaldatavust teokirjelduses kajastatud teole. Sättest tuleneb keeld käituda avalikus kohas teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige viibida alasti, kui see oluliselt häirib teisel isikul koha sihipärast kasutamist. Eeltoodust tulenevalt on vaieldamatult keelatud viibida alasti ja seda enam samal ajal onaneerides selleks mitte ettenähtud kohas ja häirides sellega teisi isikuid. Kohus leiab seejuures, et keelust käituda avalikus kohas teist isikut häirival viisil on hõlmatud ka keeld häirida teise isiku õigust olla ka avalikus kohas alasti privaatselt, arvestades konkreetses avalikus kohas kehtivaid reegleid. Vee- ja saunakeskuses on tavapärane, et riietusja duširuumid jagunevad naiste- ja meeste duširuumideks ning vastavat korda Xxx spaas kinnitas spaa esindaja ning ka menetlusalune isik. Sellest tuleneb ka vastavalt nais- ja meessoost külastajate nende jaoks arusaadav ja eeldatav õigus viibida duši- ja riietusruumides alasti vaid samast soost isikutega ja nende nähes. Seetõttu on kohtu hinnangul teise isiku häirimisena ja seega keelatud tegevusena KorS § 55 lg 1 mõttes on sel juhul käsitatav ka teisest soost alasti külastaja jälgimine selleks mitte-ettenähtud viisil, sealhulgas ühiskasutatavast saunast teisest soost külastajate kasutusse määratud duširuumi ukse avamine ja duširuumis viibivate inimeste vaatamine. Kui asuda seisukohale, et kirjeldatud tegu ei ole võimalik käsitada keelatuna nn üldise häirimisklausli alusel, s.o KorS § 55 lg 1 alusel, võib see tegu vastata ka KorS § 55 lg 1 p 2 tunnustele, kui selline käitumine on teise isiku jaoks häiriv seetõttu, et see on solvav või hirmutav.
34. Praegusel juhul kinnitavad K Ki tegevust
35. mail 2019 kell 12.00-13.00 eeskätt tunnistaja L P kohtuistungil antud ütlused, kes kirjeldas sündmust, mille kohaselt viibis ta
36. mail 2019 Xxx spaa aurusaunas, sulgedes puhkamiseks silmad. Silmi avades nägi ta menetlusalust isikut, kes istus tema ees põlvitades ja masturbeeris. Selle peale tunnistaja ehmatas ja väljus saunast ning läks ujulasse, kus viibis tema abikaasa O S. Koos abikaasaga läksid nad meeste duširuumi, kus oli kaks inimest, üks neist tema hinnangul ka menetlusalune isik, mida tunnistaja ütles ka 4 4-19-3516 oma mehele, kes seejärel hoiatas menetlusalust isikut, et viimane oma käitumist ei kordaks. Tunnistaja selgitas, et tema nähtud inimene oli pikka kasvu, noor, kõhna kehaehitusega ja ta tunneb kohtuistungil viibivat menetlusalust isikut ära kui aurusaunas masturbeerinud isikut. Tunnistaja L. P ütlusi kinnitavad tema mehe tunnistaja O. Si ütlused, kes väitis, et on ka enne
37. mai 2019 sündmust näinud menetlusalust isikut saunas alasti. Kuigi tunnistaja ei mäletanud, millal täpselt leidis aset vahejuhtum L. Pga, möönis ta, et see võis toimuda ka mais; paar nädalat enne seda, kui politsei teda üle kuulas. Tunnistaja O. S ei näinud K. Ki tegevust vahetult pealt, kuid kinnitab L. P ütlusi selle kohta, et naine kutsus teda appi, viidates sellele, et aurusaunas üks mees masturbeeris tema juuresolekul. Samuti nähtub ka O. S i ütlustest, et meeste riietusruumis oli kaks inimest ja L. P osutas K. Kile kui teo toimepanijale. Samuti tundis ka tunnistaja O. S menetlusalust isikut kui inimest, keda L. P näitas talle spaas ja keda ta hoiatas, et edaspidi ei tohi nii käituda.
38. Kohtu hinnangul on tunnistajate ütlused usaldusväärsed. Kuigi kahe tunnistaja ütlustes on vastuolu selles osas, kas L. P käis meeste riietusruumis, võib see kohtu hinnangul olla tingitud asjaolust, et tunnistaja O. S ei soovinud avaldada, et tema naine käis meeste riietusruumis. Ei L. Pl ega O. Sil ei ole kohtu hinnangul põhjust valetada selle kohta, et teo toimepanija oli just K. K. Kuigi pärast tunnistajate ülekuulamist ja lahkumist kinnitas menetlusalune isik kohtuistungil, et L. P ei tundnud teda kohtumajas enne istungit ära, küsides tema käest, kus asub kohtusaal, ei kasutanud menetlusalune isik ometi võimalust küsitleda tunnistajat selle kohta, mis seab K. Ki ütluste usaldusväärsuse kahtluse alla. Seejuures isegi juhul kui pidada K. Ki vastavaid ütlusi usaldusväärseks, ei viita L. P käitumine kohtumajas tingimata sellele, et ta ei tundnud menetlusalust isikut ära; vastupidi, kohtusaali asukohta võikski teada isik, kes tunnistaja hinnangul läheb samasse saali. Kaudselt kinnitavad tunnistajate ütlusi ka K. Ki kohtuvälises menetluses
39. mail 2019 ülekuulamisel antud ütlused, mille kohaselt kaks nädalat varem ähvardas üks spaa külaline teda enam mitte spaasse lubada, põhjendamata enda ähvardust, kuid menetlusalune isik sai aru, et see oli seotud külastaja naisega. Kohtuistungil kinnitas K. K, et selline vahejuhtum toimus ning ähvardajaks võis olla ka O. S.
40. Kaitsja asus kohtuistungil seisukohale, et tunnistajate ütlustele tuginemisele välistab asjaolu, et nende ülekuulamisel kohtuvälises menetluses ei ole nõuetekohaselt rakendatud tõlki; samuti ei ole tunnistaja ülekuulamise protokollis tehtud parandused kinnitatud menetlusaluse isiku allkirjaga. Kohus märgib, et tunnistajate L. P ja O. Si kohtuvälises menetluses ülekuulamise protokollidest puudub tõepoolest märge, et menetlustoimingus osaleb tõlk, keda on hoiatatud tema vastutuse eest oma ülesannete täitmisest alusetu keeldumise ja teadvalt valesti tõlkimise eest. Protokollide lõpus on siiski märgitud tõlgi nimena Ü M ja tõlgi allkiri. Kohtuväline menetleja kinnitas, et tegemist on politsei koosseisulise tõlgiga, kes on teadlik seaduses ette nähtud vastutusest. Vastav info on Interneti abil kättesaadav ka kohtuotsuse tegemise seisuga. Kuigi tunnistaja L. P ei mäletanud, et ülekuulamisel osalenuks tõlk, kinnitas ta, et temaga suhelnud politseinikud valdasid eesti ja vene keelt ning protokollis on tema ütlused kajastatud õigesti. Seega on kohtu hinnangul võimalik, et tunnistaja ei saanud aru, et üks ülekuulamisel osalenutest oli tõlk. Tunnistaja O. S, keda kuulati üle pärast L. Pt, väitis, et tema ülekuulamisel tõlk osales. Samuti kinnitas L. P, et talle tutvustati ülekuulamise protokollis tehtud parandusi. Kohus nõustub, et kirjeldatud asjaolud kogumis annavad alust asuda 5 4-19-3516 seisukohale, et kohtuvälises menetluses ei järgitud tunnistajate ülekuulamisel ja selle kajastamisel täiel määral menetluse nõudeid, kuid võttes arvesse, et kohtuistungil andsid mõlemad tunnistajad kohtuvälise menetlusega kokkulangevaid ütlusi ega ole tuvastatud võimalikest tõlkeprobleemidest või parandustest tulenevaid olulisi vastuolusid, ei pea kohus kirjeldatud rikkumisi piisavaks, et tingida väärteomenetluse lõpetamist.
41. K. Kile etteheidetav tegu, mis väärteoprotokolli kohaselt oli toime pandud
42. mail 2019 kell 12.00-13.00 paiku, on tõendatud esiteks kohtuistungil avaldatud spaa videosalvestisega, mille kohaselt K K sisenes spaasse
43. mail 2019 11.47 ajal. Videosalvestiselt nähtuvat kinnitas ka menetlusalune isik. Samuti kinnitasid tunnistajad L. P ja O. S, et nägid menetlusalust isikut
44. mail 2019 spaas soolakambris ja kuna nad tundsid teda ära, siis teatasid turvamehele. Tunnistaja N. T kinnitas, et on K. Ki näinud spaas ka enne
45. maid
46. Menetlusaluse isikuga oli probleem, sest ta viibis ühissaunas alasti ja oli kahtlus, et ta jälgib naiste duši- ja riietusruumis toimuvat, mis häiris ja hirmutas naissoost külastajaid, kes ei julgenud seal enam käia. Seetõttu kutsuti turvatöötaja.
47. mail 2019 viibis menetlusalune isik aurusaunas ja tunnistaja nägi, et K. K tegi naiste duši- ja riietusruumi ukse lahti ja piilus ukse vahelt, kui tunnistaja oli duširuumis alasti. See häiris tunnistajat, sest ta ei teadnud, mis plaanid menetlusalusel isikul on. Ka N. T puhul ei ole kohtul alust kahelda tema ütluste usaldusväärsuses ning ka menetlusalune isik ei osanud välja tuua, miks N. T võiks teda alusetult süüdistada.
48. Kohtumenetluses andis menetlusalune isik ütlusi selle kohta, et tema teada ei viibinud ta
49. mail 2019 Xxx spaas; samuti ei pannud ta toime talle etteheidetavaid tegusid. K. K esitas selle tõendamiseks vastuse spaast, mille kohaselt
50. mail 2019 ei kasutatud spaasse sisenemiseks tema kliendikaarti.
51. Kohus leiab, et K. Ki ütlused ei ole usaldusväärsed ja jätab neid otsuse tegemisel kõrvale, põhjendades seda järgmiselt. Menetlusaluse isiku ütlusi lükkavad ümber tunnistajate ütlused, kelle usaldusväärsuses kohtul alust kahelda ei ole. Menetlusalune isik ei ole välja toonud põhjusi, millest võib olla tingitud spaa külastajate soov süüdistada teda tegudes, mida ta ei ole toime pannud. Selliseid põhjuseid ei tuvastanud ka kohus. Spaa kirjaliku vastuse kohaselt kohtuvälisele menetlejale, mida veekeskuse esindaja kinnitas ka kohtuistungil ülekuulamisel, lõppes menetlusaluse isiku kliendikaart
52. mail 2019; pärast seda kuupäeva saanuks ta siseneda spaasse kas teisele isikule kuuluva kliendikaardi abil või üksikpiletit ostes. Eeltoodust tulenevalt ei välista menetlusaluse isiku esitatud tõend asjaolu, et ta võis viibida spaas
53. mail 2019, seda enam, et kohtuvälises menetluses kinnitas ta 16 mail 2019 ülekuulamisel ka ise, et tal tekkis konflikt spaas umbes 2 nädalat enne seda, sest teine külastaja, kelleks võis olla O. S, süüdistas teda Menetlusaluse isiku ülekuulamisel antud ütluste kohaselt nähtub tema pangakontolt, et ta tasus spaa külastamise eest viimati aprilli alguses 2019 ühe kuu eest, mistõttu ei ole välistatud, et tema kasutusõigus oli mai alguseks tõepoolest lõppenud. Puutuvalt K. Ki kinnitusse, et ta külastas
54. mail 2019 spaad enda kliendikaardiga ja seda kinnitab videosalvestisel kajastatud sisenemine, leiab kohus, et videosalvestisel nähtu ei välista spaa esindaja ütluste kohaselt seda, et isik sisenes näiteks teisele isikule kuuluva kaardiga, kuna külastaja isikut sisenemisel ei kontrollita. 6 4-19-3516
55. Kohus leiab, et menetlusalune isik pani tegu toime tahtlikult ehk kavatsetult. K. K sai aru, et tema käitumine häirib teisi spaa külastajaid, kuid siiski pani teod toime.
56. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et väärteoprotokollis kirjeldatud tegu on tõendatud ja vastab
57. mai
58. a osas KorS § 55 lg 1 p 3 ja
59. mai
60. a osas KorS § 55 lg 1 p 2 tunnustele, seega on tegu õigesti kvalifitseeritud KarS § 262 lg 1 järgi ning kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks alust ei ole. KARISTUS
61. KarS § 262 lg 1 näeb karistusena avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest rahatrahvi kuni sada trahviühikut või aresti. Menetlusalust isikut on karistatud teo eest rahatrahviga 25 trahviühikut ehk 100 eurot. Mõistetud karistus jääb alla sanktsiooni keskmist määra. Kohus leiab, et arvestades tegude sisu, vastab see isiku süü suurusele. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei ole, samuti tuleb arvestada, et menetlusalust isikut ei ole varem väärteokorras karistatud. Eeltoodust tulenevalt jääb karistus muutmata.
62. Kaitsja esitas taotluse menetlusalusele isikule valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks. Kuna kohus ei lõpeta väärteomenetlust, jääb kaitsja taotlus rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Elina Elkind Kohtunik 7