Obsah (4)

§ 199§ 65§ 76§ 75

Kriminaalasi nr 1-19-2632 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20. detsember 2019. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-2632 Kohtukoosseis Kohtunik Raina Pärn Kohtuis

§ 199lg 2 p 9 – § 25 lg 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 3 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra, mõistes T.I-le karistuseks 2 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 16.11.2018.

a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 2 kuud vangistust, võrra. T.I-le mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 31.03.

1. a ja lõppeb 31.07.
2. a. Vangla toetab T.I vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest elektroonilise valve kohaldamisega. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha T.I tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör toetab T.I tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud elukoha sobivust elektroonilise valve kohaldamiseks. Elukoht aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond kuulub xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ühisomandisse, kes on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonile valve kohaldamiseks. Elukoht vastab elektroonilise valve seadme paigaldamise tingimustele. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Süüdimõistetu T.I selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Kaitsja taotles kohtult T.I tingimisi ennetähtaegset vabastamist karistuse kandmiselt. KOHTU SEISUKOHT
3. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukohaga ning kuulanud ära T.I ja tema kaitsja, leiab, et T.I tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt elektroonilise valve kohaldamisega ei ole põhjendatud.
4. T.I kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtlike teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud

§ 75lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

Käesolevaks ajaks on T.I temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku karistusajast, mis on olnud rohkem kui 4 kuud vangistust. Samuti on T.I andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Sellest tulenevalt on olemas formaalsed alused T.I vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilisele järelevalve alla. 3.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates 2 tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3.1 T.I on kriminaalkorras korduvalt karistatud (3 kehtivat karistust). Käesoleval ajal kannab T.I liitkaristust nii kehalise väärkohtlemise, kui ka varguste katsete toimepanemise eest. T.I varasemast elukäigust nähtuvalt on talle korduvalt antud võimalusi karistuste kandmiseks vabaduses. Harju Maakohtu 30.10.

1. a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-7436 tunnistati T.I süüdi kehalises väärkohtlemises, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust, mis omakorda jäeti täitmisele pööramata 1 aasta 6-kuulise katseajaga. Hilisemalt tuvastati, et T.I pani enne kohtuotsuse tegemist toime ka varguse katse (s.o 11.08.
2. a). T.I-le mõisteti selle eest Harju Maakohtu 16.11.
3. a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-9292 liitkaristuseks 1 aasta 2 kuud vangistust, mida ei pööratud samuti tingimuslikult täitmisele 1 aasta 6-kuulise katseajaga. Vaatamata T.I-le antud võimalustele pani ta aga juba 31.03.
4. a (s.o katseajal) toime uue kuriteo (varguse katse), mille eest ta käesolevalt ka vangistust kannab. Kohtu hinnangul järeldub T.I varasemast elukäigust, et T.I on suhtunud äärmiselt ükskõikselt talle mõistetud karistustesse, sh määratud kohustustesse, ja seega ka kehtestatud õiguskorda üldiselt. See näitab ilmselgelt, et varasemad karistused (mida T.I oli võimalik kanda ka vabaduses) ei ole teda mõjutanud õiguskuulekusele ja ei ole täitnud eesmärki. Seega puudub kohtul igasugune veendumus, et T.I-le on senini ärakantud karistus avaldanud vajalikku mõju ja et T.I on vabanemise korral suuteline täitma kõiki talle käitumiskontrolli ajaks määratavaid kohustusi nõuetekohaselt ja ei pane toime uusi samalaadseid kuritegusid. 3.2 Vangistuse jooksul on T.I läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja osalenud vangla tööhõives. T.I puuduvad distsiplinaarkaristused. Kohtu hinnangul on T.I puhul peamisteks uute kuritegude toimepanemise riskidest tema alkoholi ja narkootikumide tarvitamise harjumused. Kuna T.I ise leiab, et tal narkootikumidega enam probleeme ei ole, kuigi on alles käesoleva aasta oktoobris lõpetanud metadoonravi, ei ole T.I ise ilmselgelt senini aru saanud probleemi tõsidusest ja tagajärgedest. Samuti seostab T.I enda kuritegelikku käitumist pigem alkoholi, kui narkootikumide tarvitamisega. Sellest tulenevalt ei ole kohus veendunud, et T.I on sellel korral suuteline vabaduses lõpetama alkoholi ja narkootikumide tarvitamise täielikult ning ta on võimeline ennetama tagasilangusi. Seda veendumust ei tekita ka asjaolud, et T.I on lõpetanud metadooniravi ja on läbinud sõltuvust käsitleva sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. 3.3 Vabanemise korral soovib T.I elama asuda aadressile Veeru tn 12-54, Maardu linn, Harju maakond. Nimetatud aadressil asuv korter kuulub Txxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ühisomandisse ning korteris elab T.I elukaaslane. Materjalidest nähtuvalt on kõik puudutatud isikud andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Samuti on kriminaalhooldusametniku andmete kohaselt täidetud justiitsministri 22.02.
5. a määruse nr 15 „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord“ §-st 51 tulevad nõuded. Vabanemise korral on T.I võimalik asuda tööle OÜ-sse xxxxxxxxxxxxx Vastav garantiikiri on kohtule esitatud. 3 Kohus peab positiivseks, et T.I on vabanemise korral kindel elu- ja töökoht ning lähedaste toetus. Samas peab kohus oluliseks, et nimetatud asjaolud olid T.I olemas ka enne vangistust. See ei mõjutanud aga mingilgi viisil T.I käitumist ja tegutsemisviisi. Seega ei ole alust olla veendunud, et sellel korral just eelnimetatud asjaolud T.I väljakujunenud käitumismustris muutusi aitavad luua.
6. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates on kohus seisukohal, et T.I tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus leiab, et T.I tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei võimalda eelkõige tema varasem elukäik, kuritegude toimepanemise asjaolud ja tema isik. Raina Pärn Kohtunik 4