← Eesti

4-19-3117/9

4-19-3117 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. juuni 2019.a, Rapla kohtumaja, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-19-3117 (270019000733) Kohtunik En

) § 227 lg 1 järgi. Menetlusosalised Menetlusalune isik: F.T isikukood: XXX ; Eesti Vabariigi kodanik; elukoht: xxxxxxxxx tn x, xxxxxxx alev, xxxxxxx vald, xxxxxx maakond; Töökoht: OÜ xxxxxxx; e-post: xxxxxxxxxxxxxxxx. Kohtuväline menetleja: Politsei -ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Rapla politseijaoskond. RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p 1 kohus otsustas:

  1. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Rapla Politseijaoskonna menetlusgrupi 09.05.2019.a otsus väärteoasjas nr 2700,19,000733 muutmata.
  2. Jätta F.T 03.06.2019.a kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Rapla Politseijaoskonna 09.05.2019.a otsusele väärteoasjas nr 2700,19,000733 rahuldamata. Rahatrahv tuleb tasuda 09.05.2019.a väärteoasjas tehtud otsuses toodud arveldusarvele, märkides vastav viitenumber. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. Kohtuotsuse ärakiri saata F.T-le ja kohtuvälisele menetlejale. 1

(7)4-19-3117 EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kättesaamisest. Kui kassatsiooni esitamise soovist on kohtule tähtaegselt teatatud, on kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav
  1. juulil 2019.a. Otsuse peale võivad kassatsioonkaebuse esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kättesaadav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kohtuväline menetlus
  2. 21.04.2019.a koostati Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Rapla politseijaoskonna patrulltalituse välijuhi JJ poolt väärteoprotokoll F.T suhtes väärteoasjas nr 270019000733, millest nähtuvalt tuvastati väärteomenetluses, et 21.04.2019.a kell 20.34 Rapla maakonnas, Kohilas, Kernu-Kohila tee 17-l kilomeetril, Tallinn-Rapla-Türi maantee suunas, juhtis F.T mootorsõidukit Chevrolet Corvette registreerimismärk xxx kiirusega 73 ± 3 km/h. Lubatud suurim sõidukiirus sellel teelõigul 50 km/h. Ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 20 km/h. Sellise tegevusega rikkus F.T

§ 15

lg 1 p 2 nõudeid ning pani toime

§ 227lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

2. Kohtuvälise menetleja 09.05.2019.a otsusega tunnistati F.T süüdi

§ 227

lg 1 järgi ja temale määrati karistuseks rahatrahv 28 trahviühikut, s.o 112 eurot. Otsusega tehti kindlaks, et 21.04.2019.a kella 20.34 ajal juhtis F.T Rapla maakonnas, Kohila vallas, Kernu-Kohila tee 16.9-l kilomeetril, paremas pärisuunas mootorsõidukit kiirusega 73 ± 3 km/h, lubatud suurim sõidukiirus sellel teelõigul 50 km/h, ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 20 km/h. 2.1. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et menetlusalune isik on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo ja protokoll on koostatud õigesti. Kiirusmõõteseade oli tehniliselt korras ning omas kehtivat taatlust. Menetlusaluse isiku süü rikkumise toimepanemises on tõendatud kiirusmõõturi kasutamise protokolli, tunnistaja M. M ütluste ja menetlusaluse isiku F.T ütlustega. 2.2.

§ 227

lg 1 näeb sanktsioonina ette rahatrahvi kuni 30 trahviühikut (120 eurot).

§ 15

lg 1 p 2 sätestatu kohaselt on asulasisesel teel lubatud suurim sõidukiirus 50 km/h. Kiiruspiirangud on kehtestatud liiklusohutuse tagamiseks, lähtudes normaaloludes ohutust sõidukiirusest. Teedel suurima lubatud sõidukiiruse kehtestamisel on silmas peetud tee seisukorda, sõiduki peatamise keskmist peatumisteekonda jms tegureid. 2.3. Karistust raskendavaid asjaolusid (Kars § 58 mõistes) kohtuväline menetleja menetluse käigus ei tuvastanud. Kohtuväline menetleja peab oluliseks märkida, et asulasisesel teel sellises ulatuses kiiruse ületamine on üks ohtlikumaid liiklusalaseid rikkumisi, mis seab lisaks rikkujale endale ohtu ka teiste isikute elu, tervise ja vara. Süüd suurendavaks asjaoluks loeb kohtuväline menetleja seda, et karistusregistri andmetel on menetlusalusel isikul 1 kehtiv väärteokaristus 03.04.2019.a (

§ 227

lg 3), mille eest määratud rahatrahv on tasutud, kuid ei ole menetlusalust isikut mõjutanud seaduskuulekale käitumisele. Kohtuväline menetleja leidis, et rahatrahv keskmisest suuremas määras omab konkreetse menetlusaluse isiku asjas eripreventiivset eesmärki, mahub etteantud karistusraamidesse ja on 2

(7)4-19-3117 proportsionaalne. Menetlusaluse isiku kaebus
  1. 03.06.2019.a esitas F.T kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Rapla politseijaoskonna menetlusgrupi vanemväärteomenetleja Piret Pesti 09.05.2019.a otsusele väärteoasjas nr 270019000733 kohtuvälise menetleja otsuse ja määratud trahvi tühistamiseks. 3.
  2. Kaebuse kohaselt tunnistab kaebaja 21.04.2019.a kella 20.34 mootorsõiduki juhtimist maksimaalselt 60 km/h. Kaebajale jääb arusaamatuks, kuidas on rikkumine tõendatud tema ütlustega. Väärteo otsuses ei ole märgitud, kes kiirusemõõturit kasutas, kuid ühe tõendina on välja toodud kiirusemõõturi kasutamise protokoll. Menetleja on jätnud välja võtmata ja kontrollimata kiirusemõõturi salvestused/logi. K a kiirusemõõturi näit jäi kaebajale arusaamatuks, kuna sellel oli kirjas ainult number 73 (puudusid kuupäev ja sõiduk, kelle kiirus see olla võis). Kuna menetlusalune isik ei liikunud teel üksi, siis võis kiiruse mõõtja eksida ja mõõta mõne teise sõiduki kiirust. Teiste sõidukite liikumised peaks tunnistaja ütlustest välja tulema või olema vaadatavad videosalvestustest. Kohtuväline menetleja seda pole kontrollinud. Määratud karistus on ebaproportsionaalne ja kaalutlemata. Välja on jäetud toomata, miks karistus väikesemas määras ei oma piisavalt mõju ning välja on toodud pelgalt eripreventiivne eesmärk, mis ei saa olla ainukeseks argumendiks keskmisest suurema (peaaegu maksimaalse) rahatrahvi määramisel (võrdluseks, et kohapeal oleks olnud kiirmenetluses trahvisummaks 60 eurot). 3.
  3. 05.06.2019.a jättis Pärnu Maakohus F.T kaebuse käiguta ning andis tähtaja kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. 05.06.2019.a kõrvaldas F.T kaebuses esinenud puudused. Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht
  4. Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht saabus Pärnu Maakohtusse 20.06.2019.a. Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja leiab, et alused otsuse tühistamiseks ja karistuse kergendamiseks kaebuses toodud põhjustel puuduvad. 4.
  5. Liiklusseaduse § 15 lõige 1 punkt 2 sätete kohaselt on asulasisesel teel sõidukiirus 50 kilomeetrit tunnis. Liiklusseadus § 227 lg 1 mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest kuni 20 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 30 trahviühikut. Rahatrahvi määramine väiksemas määras ei oma piisavalt mõju kuna menetlusalune isik on toime pannud vähem kui kolm nädalat varem lubatud sõidukiiruse ületamise, mille eest määrati rahatrahv 400 eurot. Rahatrahv tasuti 04.04.2019.a. Seega menetlusaluse isiku puhul ei oma rahalise karistuse suurus mõju ja isik jätkab jätkuvalt liiklusseaduse rikkumist. 4.
  6. Menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduki kiirus mõõdeti liiklusjärelevalve käigus taadeldud ja tehniliselt korras kiirusmõõturiga. Kiirusmõõturi lugem oli 73 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul oli 50 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus +/- 3 km/h. Seega menetlusalune isik ületas mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem, kui 20 km/h. Kohtuvälise menetleja hinnangul on tegemist õiguslikku alust omava mõõtetulemiga. Politsei patrullis oli antud ajahetkel kolm liiget: välijuht, patrullpolitseinik ja abipolitseinik. Menetlusalune isik on allkirjastanud kiirusmõõturi kasutamise protokolli. Kiirusmõõturi kasutamise protokollis on kirjas, kes mõõtis ja ka tunnistaja. Samuti on kirjas, et kiirusmõõturi lugemit näidati „73“ km/h, mõõdetav mootorsõiduk liikus üksinda pärisuunavööndis ja lähenes 3
(7)4-19-3117 mõõtjale ning mõõtmise ajal muud video/helitehnikat ei kasutatud. Seega ei saa menetlusalune isik hiljem tugineda, et ta ei tea, kes kiirusmõõturit kasutas ja sõidukeid liikus menetlusaluse isiku meelest ka vastassuunas ning tema taga. 4.
  1. Mõõteseaduse § 5 lg 1 kohaselt on mõõtetulemus jälgitav, kui selle on teinud pädev mõõtja, kasutades taadeldud või kalibreeritud mõõtevahendit ning järgides mõõtemetoodikat. Kiirusmõõturiga sõidukiiruse mõõtmise mõõtemetoodika on kehtestatud Liiklusseaduse § 199 lõike 6 alusel 16.06.2011.a Vabariigi Valitsuse määruse nr. 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“
  2. peatükis. Sõidukiirus mõõdeti vastava koolituse läbinud ja pädeva politseiametniku poolt. Kiirusmõõtur Stalker II MDR nr AS008384 on taadeldud 16.11.2018.a. Majandus- ja taristuministri 20.09.2016.a määruse nr 57 alusel on kiirusmõõturite taatluskehtivusaeg liiklusjärelevalves 1 aasta. 4.
  3. Karistusregistri andmetel on menetlusalusel isikul kehtiv väärteokaristus seoses suurima sõidukiiruse ületamise eest. 03.04.2019.a ületas menetlusalune isik lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 41 km/h. F.T tunnistab kaebuses, et ületas kiirust. Ta ütleb: „Nägin, et kiriku vastas jõe ääres mõõdab politsei kiirust ning jälgisin teadlikult enda auto spidomeetrit. See näitas maksimaalselt 60 km/h“. Menetlusalune isik teadis, et politsei mõõdab kiirust, kuid ka see ei pannud teda seadusekuulekukalt käituma ja juhtima sõidukit lubatud suurima piirkiirusega, mis on antud teelõigul 50 km/h. 4.
  4. Väitel, et kohapeal oleks olnud kiirmenetluse trahvisummaks 60 eurot, ei ole alust. Lühimenetluses on

§ 227lg 1 kohaselt 3 eurot iga ületatud kilomeeter.

Võrreldes teiste VTMS-s sätestatud menetlusliikidega on lühimenetluse kohaldamine menetluse alustamisel kohustuslik. Menetlusliigi kohustuslikkuse põhimõte on seotud ülekriminaliseerituse vähendamisega väärteomenetluses. Selle eesmärk on vähendada kohtuvälise menetleja diskretsiooni ja seeläbi ühtlustada väärtegude menetlemise praktikat. Kohustuslikkuse põhimõte kehtib võrdselt lühimenetlusele allutatud isiku ja kohtuvälise menetleja kohta. Lühimenetluse eesmärk on vähendada menetlusega kaasnevat ajalist koormust isikule ja kohtuvälisele menetlejale. Määratakse mõjutustrahvi, mida ei kanta karistusregistrisse. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata ja otsus muutmata. KOHTU SEISUKOHT 5.

  1. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest. See tähendab muu hulgas maakohtu kohustust vastata VTMS §-s 133 loetletud küsimustele ja kajastada VTMS § 110 alusel kohtuotsuse põhiosas nii tõendite analüüsi kui ka seda, millised asjaolud on loetud tõendatuks ning millele on otsuse tegemisel tuginetud. 5.
  2. Kohus, vaadanud läbi toimiku materjalid, asus seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärteo toimepanemine on täies mahus tõendamist leidnud ja tema poolt toimepandud süütegu on õigesti kvalifitseeritud. 5.
  3. 21.04.2019.a on koostatud Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Rapla politseijaoskonna patrulltalituse välijuhi JJ poolt väärteoprotokoll F.T suhtes väärteoasjas nr
  4. Väärteoprotokolliga on tutvunud F.T ja selle allkirjastanud. Samuti on allkirjastanud väärteoprotokolli JJ. 4

(7)4-19-3117 5.4. F.T-le pannakse süüks

§ § 15 lg 1 p 2 nõuete rikkumist, mille kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis, ning sellega

§ 227

lg 1 järgi ettenähtud väärteo toime panemist, s.o lubatud sõidukiiruse ületamist vähemalt 20 kilomeetrit tunnis 21.04.2019.a kella 20.34 ajal Rapla maakonnas, Kohila vallas, Kernu-Kohila tee 17-l kilomeetril mootorsõidukit juhtides. 5.

  1. Asjas puudub vaidlus selle üle, et 21.04.2019.a kella 20.34 ajal juhtis F.T Rapla maakonnas, Kohila vallas, Kernu-Kohila tee 17-l kilomeetril, paremas pärisuunas, mootorsõidukit Chevrolet Corvette. Kaebuse kohaselt ei juhtinud F.T mootorsõidukit kiiremini kui 60 km/h. 5.
  2. Kiirusmõõturi kasutamise protokolli kohaselt kasutati menetlusaluse isiku juhitud sõiduki Chevrolet Corvette registreerimismärgiga xxx sõidukiiruse mõõtmiseks 21.04.2019.a kell 20:34 kiirusmõõturit Stalker AS
  3. Mõõteseadme näidu kohaselt oli menetlusaluse isiku juhitud sõiduki sõidukiiruseks 73 km/h asulasisesel teel, kus suurimaks lubatud sõidukiiruseks oli 50 km/h. Vastavalt mõõtemetoodikale arvestati mõõtmisel laiendmääramatust +/- 3 km/h menetlusaluse isiku kasuks, mistõttu oli lõplikuks mõõtetulemuseks 70 km/h ja lubatud sõidukiiruse ületamise määraks oli seega mitte vähem kui 20 km/h. Seadet testiti 21.04.2019.a kell 19.30 ja seade oli töökorras ning temperatuur vastas nõuetele. Mõõtmine toimus seistes käes hoitud seadmega, hea nähtavusega, valgel ajal, kuiva kattega, kahe sõidurajaga asulasisesel teel. Mõõdetav mootorsõiduk liikus pärisuunavööndis üksinda. Seadmehelisignaal (Doppleri efekt) oli ühtlane. Juhile näidati lukustatud näitu. Mõõtmise ajal ei kasutatud video või helitehnikat. Protokolli on koostanud ja allkirjastanud mõõtja, Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Rapla politseijaoskonna patrullpolitseinik MM. Protokolli on allkirjastanud ka juht F.T ja tunnistajana HJ. 5.
  4. Mõõtevahend Stalker AS008384 on toimikus oleva taatlustunnistuse kohaselt taadeldud 16.11.2018.a. 5.
  5. Menetlusaluse isiku enda ütluste kohaselt pööras ta välja Grossi poe parklast ja umbes 50 meetri pealt mõõdeti kiiruseks 70 km/h. Politsei näitas talle kiiruse näitu, millega ta nõus polnud. 5.
  6. Tunnistaja MM ütlustest nähtub, et ta teostas 21.04.2019.a koos välijuht JJ ja abipolitseinik HJ liiklusjärelevalvet Kohila alevis. Tema käes oli kiirusemõõtur Stalker II MDR nr AS
  7. Ta nägi väljumas Grossi poe parklast kollast värvi sportautot, mis kiirendas ja sõitis TallinnRapla-Türi maantee suunas. Kell 20.34 lukustas ta kiirusemõõturi näidu, milleks oli 73 km/h. Seejärel andis ta samale sõidukile käega peatumismärguande ning juhiks osutus F.T. F.T selle näiduga nõus polnud ja ütles, et jälgis spidomeetrit ning see ei olnud üle 60km/h. Juht oli ärritunud. Ta uuris, kas sellise kiirusemõõturiga tohib üldse kiirust mõõta, kas see on taadeldud. Samuti tundis juht huvi, kas on videosalvestist ja kuidas tõendatakse, et tegemist oli ikka tema sõiduki kiirusega. MM selgitas, et kiirus on tõendatud kiirusemõõturi näiduga ja tunnistajate ütlustega. Edasi andis ta dokumendi välijuht JJ, kes koostas menetlusdokumendid. Kuna F.T ei nõustunud rikkumisega, siis kasutati üldmenetlust. Juhi suhtumine oli üleolev ja politsei suhtes vaenulik. 5.
  8. Mõõteseaduse (MõõteS) § 5 lg 1 p 1 sätete kohaselt on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud, kui mõõtmisel kasutatakse taadeldud mõõtevahendit ja mõõtmise on teinud pädev mõõtja, kes on akrediteeritud või erialaselt pädevaks mõõtjaks tunnistatud, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Käesoleval juhul on toimikus kasutatud kiirusmõõturi taatlustunnistus TTRS- 5

(7)4-19-3117 18/00281 (16.11.2018) ning mõõtmine on toimunud mõõturi taatluskehtivusaja, s.o 1 aasta piires. Liiklusjärelevalves kasutatavad kiirusmõõturid on kantud MõõteS § 6 lõike 4 alusel kehtestatud metroloogilise kontrolli nimistusse ning politseiametnikud on pädevad mõõtjad ning läbinud vastava koolituse. 5.
  1. Eeltoodust teeb kohus järelduse, et mõõtetulemus oli MõõteS § 5 lg 1 mõttes jälgitav, mõõtmisel kasutati taadeldud mõõtevahendit. Kiirusmõõturi kasutamise protokollimisest nähtub, et sõidukiiruse mõõtmise mõõtemetoodika oli korrektne ja mõõtetulemuse fikseerimisel on kohaldatud laiendmääramatust. Radar tüüpi kiirusmõõturite kasutamisel on mõõtemeetodi aluseks Doppleri efekt, mille sisuks on väljasaadetud ja tagasitulnud kõrgsageduslaine sageduse erinevuse mõõtmine sõltuvalt objekti kiirusest. Vastav helisignaal oli ühtlane.Seega on järgitud asjakohast mõõtemetoodikat. 5.
  2. Kiirusmõõturi kasutamise protokollist nähtub, et mootorsõiduk liikus pärisuunavööndis üksinda, mida on kinnitanud ka tunnistajana HJ oma allkirjaga. Kuna kiiruse mõõtmine toimus pühapäeva õhtul, ei saanud Kohila alevi servas liiklustihedus olla sedavõrd suur, et olnuks võimalik eksida mõõdetavas objektis. Kohtul puudub igasugune alus kahelda selles, et mõõdeti just mootorsõiduki Chevrolet Corvette kiirust, mille lukustatud näitu näidati ka F.T-le . Uuritud tõendid ei kinnita mingil viisil kaebaja väiteid, et mõõturi sihtimisalas oli palju teisi sõidukeid. 5.
  3. Tunnistaja ütlustest ja kiirusmõõturi kasutamise protokollist nähtub, et F.T ületas lubatud sõidukiirust asulas mitte vähem kui 20km/h. Kohus leiab, et väärteomenetluses tehtud mõõtmise tulemusega on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning mõõtetulemusest sõltuvalt on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud

§ 227lg-s 1 ettenähtud väärteona.

F.T on 21.04.2019.a kella 20.34 ajal Rapla maakonnas, Kohilas, Kernu-Kohila tee 17-l kilomeetril mootorsõidukit juhtides lubatud sõidukiirust ületades täitnud

§ 227lg-s 1 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu.

5.

  1. Menetlusaluse isiku kaebusest ja tunnistaja MM ütlustest nähtub, F.T ületas kiirust teadlikult jälgides spidomeetrit. Seega nõustub kohuskohtuvälise menetlejaga ka selles, et menetlusalune isik pani teo toime tahtlikult. Kohus ei tuvastanud ühtegi F.T teo õigusvastasust või tema süüd välistavaid asjaolusid. 5.
  2. Eeltooduga on kinnitust leidnud, et menetlusalune isik ületas asulas mootorsõiduki juhile lubatud suurimat sõidukiirust vähemalt 20 kilomeetrit tunnis, millega rikkus

§ 15

lg 1 p 2 nõuet ja pani toime

§ 227lg 1 ettenähtud väärteo.

5.

  1. Kohus selgitab tulenevalt kaebuse sisust, et tõendeid hinnatakse kogumis. Kohtuvälise menetleja otsuses märgitud asjaolu, et F.T ütlustega on tõendatud väärteo toimepanemine, näitab seda, et F.T ütlused kuuluvad tõendikogumisse ning menetlusaluse isiku ütlustega on kinnitust leidnud asjaolu, et ta ületas kiirust. 5.
  2. Seega on F.T süüdi talle süüks arvatava väärteo toimepanemises ning kohtu hinnangul on temale pädeva kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus kooskõlas karistusseadustiku §-s 56 sätestatuga, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ja arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid. 6

(7)4-19-3117 5.18.

§ 227

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 30 trahviühikut. 5.19. Karistusregistri andmetel on F.T üks kehtiv väärteokaristus seonduvalt liiklusalase rikkumisega. 03.04.2019.a määras kohtuväline menetleja F.T-le

§ 227

lg 3 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest karistuseks rahatrahvi 400 eurot, s.o 100 trahviühikut, otsus jõustus 19.04.2019.a. Karistusregistri andmetel on rahatrahv tasutud teo toimepanemisele järgneval päeval. Üksnes paar päeva peale eelmise otsuse jõustumist, pani F.T toime uue samaliigilise väärteo, millest nähtub ilmselgelt, et isikule määratud varasem karistus sanktsiooni keskmist määra arvestades ei ole täitnud karistuse eesmärke, s.o ei mõjutanud isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning ei taganud õiguskorra kaitsmise huvisid. 5.20. Käesolevas väärteoasjas on menetlusaluse isiku süü väärteo toimepanemisel üle keskmise suur, kuivõrd menetlusalune isik on pannud toime

§ 227

lg 1 sätestatud kiiruse ületamise piirmäära (20km/h) maksimaalses määras, s.o 20 km/h, mis toimus üksnes mõne nädala möödudes isiku eelmisest suurest kiiruse ületamisest. Kohtu hinnangul asulasisesel teel ning õhtupoolsel ajal kiiruse ületamine on liikluses äärmiselt ohtlik ja selliselt liikluses käitudes on ohustatud lisaks juhile endale ka teiste inimeste elu ja tervis. Üksnes 1 km/h võrra suurem kiiruse ületamine oleks toonud sanktsioonis ettenähtud karistusena rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Seega olnuks sanktsiooni keskpaika arvestades alternatiivseteks karistusteks, trahv 200 eurot või liiklusest eemaldamine kolmeks kuuks. 5.

  1. Kaebaja on selgitanud, et tema karistamise asemel maksimaalses määras, tulnuks lähtuda võrdlusest lühimenetluses kohaldatava hoiatustrahvi määraga. Kohus selgitab, et lühimenetluse kohaldamine pole kohustuslik kui soovitakse vaidlustada väärteotunnustega teo toimepanemine. Üldmenetluses pole kohtuväline menetleja ega kohus karistuse määramisel seotud liiklusseadusest tulev suurima sõidukiirust ületatud kilomeetrite arvu korrutamise tehtega. Seega ei ole antud võrdlus kohtu hinnangul asjakohane. 5.
  2. Kohtuväline menetleja on karistuse määramisel arvestanud karistust kergendavate ja karistust raskendavate asjaolude puudumist, samuti eelnevat väärteokaristust

§ 227

lg 3 järgi ja teo ohtlikkust asulas ning on määranud isikule sanktsiooni maksimumi määra lähedase karistuse, mis vastab kohtu hinnangul isiku süü suurusele ja karistuse mõistmise põhimõtetele ning eeldatavasti mõjutab isikut edaspidi hoiduma kiiruse ületamistest, tagades seeläbi ka õiguskorra kaitsmise huvid. 5.23. Kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuses ei osutatud sellistele minetustele, millega võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Kohtul puudub alus tühistada kohtuvälise menetleja seaduslik ja põhjendatud otsus, millega F.T tunnistati süüdi

§ 227

lg 1 järgi ettenähtud väärteos ja määrati karistuseks rahatrahv 112 eurot, seetõttu jätab kohus kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.