Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus Kuriteoga ei ole materiaalset kahju tekitatud. Tsiviilhagi esitatud ei ole. 2 Tõendid: Tunnistaja R. K.u ütlused (t.l. 1-5) – tõendavad süüdistatava poolt kuriteo toimepanemist. Tunnistaja M. T. ütlused (t.l. 6-10) – tõendavad süüdistatava poolt kuriteo toimepanemist. Indikaatorvahendi kasutamise protokoll ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll ning tõendusliku alkomeetri Alcotest 7110 Typ MK III EST nr. ARBK-0026 tulemuse väljatrükk (t.l. 11; 13-14) – tõendab süüdistataval 16.07.2017 esinenud alkoholijoovet 0,92 mg/l väljahingatavas õhus kuriteo toimepanemise ajal. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (t.l. 12) – tõendab, et 16.07.2017 kell 03.55 kõrvaldati joobetunnustega J.R mootorsõiduki juhtimiselt. Kahtlustatava J.R-i kinnipidamise protokoll (t.l. 19-23) – tõendab isiku kinnipidamise aega ning asjaolusid Kahtlustatava J.R-i ütlused (t.l. 25-28) – isik tunnistab kuriteo toimepanemise asjaolusid, kohta ja aega. PPA teatisest (t.l. 31) nähtub, et J.R ei ole karistusregistrisse kantud. Teatis kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta (t.l. 32-33) – kajastab J.R-i 2016. a sissetulekuid. Taatlustunnistus (t.l. 35) - tõendab, et tõenduslik alkomeeter Alcotest 7110 Typ MK III EST nr.ARBK-0026 on taadeldud ning vastab kehtivatele nõuetele. Süüdistatavale mõistetava karistuse motiivid Võttes arvesse, et tõendamiseseme asjaolud on selged ja süüdistatav J.R ei ole kehtivaid kriminaalkaristusi, peab Viru Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Maarja Germann võimalikuks käesolevas kriminaalasjas kohaldada põhikaristusena rahalist karistust ning taotleb asja lahendamist kiirmenetluses, kohaldades käskmenetluse sätteid. Eeltoodu alusel taotleb vanemprokurör kirjalikult tunnistada J.R süüdi Karistusseadustiku (
) §424 alusel ning karistada teda
alusel rahalise karistusega 90 miinimumpäevamäära ulatuses (
summas 900 eurot.
lg.1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 16.07.2017 – 17.07.2017, s.o. 2 päeva (ühele vangistuspäevale vastab rahalise karistuse kolm päevamäära) ning lõplikuks karistuseks mõista rahaline karistus 84 päevamäära ulatuses, s.o. summas 840 eurot.
lg.1 p.1 alusel mõista lisakaristuseks sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 3-ks kuuks.
lg 1 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Samuti mõista süüdistatavalt välja II astme kuriteos süüdimõistmise korral sundraha summas 352,50 € ja kaitsjatasu kohtueelses menetluses summas 48 €. Kriminaalmenetluse seadustiku §180 lg.3 alusel, arvestades isiku varalist seisundit (igakuine sissetulek on miinimumpalga lähedane, isik maksab alaealisele lapsele elatist) ja resotsialiseerumise väljavaateid (puuduvad kriminaalkaristused) lubada kriminaalmenetluse kulude summas 400,50 € tasumine ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, nõustub vanemprokuröri ettepanekuga.
järgi kvalifitseeritud kuriteo puhul on tegemist teise astme kuriteoga
lg.3 tähenduses, mille eest sätestab karistusseadustik karistusena rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Tõendamiseseme asjaolud on selged. Taotletud karistus vastab J.R-i süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. J.R on varem kriminaalkorras karistamata. Süüdistatav on oma süüd tunnistanud, avaldanud kahetsust ja saanud aru oma teo ühiskonnaohtlikkusest. Puuduvad karistust raskendavad asjaolud. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus ja süü tunnistamine. J.R on kindel elukoht ning igakuine sissetulek palga näol. Võttes arvesse teo toimepanemise asjaolusid, samuti süüdistatavat isikut ning asjaolu, et 3 süüdistatav on taolise süüteo toime pannud esmakordselt, peab kohus põhjendatuks rahalise karistuse määramist süüdistusaktis toodud ulatuses, s.o. summas 900 eurot, millest tuleb maha arvata vahi all viibitud aeg – 2 päeva ja asjaoluga, et rahaline karistus tuleb tasuda 12 kuu jooksul. Samuti nõustub maakohus lisakaristuse kohaldamise tähtajaga – 3 kuud. Maakohus leiab, et eelnimetatud karistus vastab toimepandud kuriteo asjaoludele, raskusele ja süüdistatava isikule. Vastavalt KrMS §180 lg.1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS §175 lg.1 p.9 alusel on menetluskuludeks teise astme kuriteos süüdimõistmise korral süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära ulatuses, mida KrMS §2565 lg.2 alusel vähendab kohus poole võrra. Samuti on menetluskuludeks KrMS §175 lg.1 p.4 alusel kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu. Eeltoodu alusel kuulub J.R-ilt väljamõistmisele sundraha summas 352,50 € ja kaitsjatasu kohtueelses menetluses summas 48 €. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.