4-17-2427/11

4-17-2427 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2017, Tallinn Väärteoasja number 4-17-2427 (2316,17,002387; 2316,17,003721) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse §-s 151 lg 1 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Kohtuvälise menetleja esindaja K.A, ik XXX, elukoht: Xxxx. Liisa Miil, Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskond RESOLUTSIOON 1
2. K.A süüdi tunnistada NPALS § 15 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 15 (viisteist) päeva.
3. Mõistetud arest 15 (viisteist) päeva tuleb ära kanda Põhja Prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6/1, Tallinnas. Mõistetud arest peab olema ära kantud hiljemalt 30.08.
4. Juhul, kui menetlusalune isik ei ole tähtaegselt mõistetud aresti ära kandnud, kohaldatakse tema suhtes sundtoomist ning ära kandmata aresti kandmist arvestatakse alates menetlusaluse isiku kinnipidamisest ja toimetamisest karistuse ärakandmisele.
5. K.A-lt välja mõista riiklikul ekspertiisiasutusel narkootilise või psühhotroopse aine sisalduse uuringute tegemisel tekkinud kulu 106 (sada kuus) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „K.A , 4-17-2427, uuringu kulu“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel K.A-le tema elukoha aadressile tavapostiga.
6. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, so alates 29.06.
7. VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus 1 aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 31.03.2017 koostatud väärteoprotokollist nr AB1539099 nähtuvalt peeti 31.03.2017 kell 15:40 Xxxx hoones kinni K.A , kelle organismis tuvastati uuringu tulemusena fentanüüli sisaldus, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteo, kuivõrd oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta. 26.05.2017 koostatud väärteoprotokollist nr AB1541552 nähtuvalt peeti 26.05.2017 kell 17:35 Xxxx juures kinni K.A , kelle organismis tuvastati uuringu tulemusena fentanüüli, amfetamiini ja tetrahüdrokannabinooli metaboliidi sisaldus, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteo, kuivõrd oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta. Kohtuistungile menetlusalune isik ei ilmunud, kuigi tema elukoha aadressile saadetud kutse võttis vastu menetlusaluse isiku ema. Kuivõrd kohtukutse on vastu võtnud menetlusaluse isiku täiskasvanud pereliige, siis loeb kohus kutse VTMS § 41 lg 2 mõttes kätteantuks. Kuna menetlusalusele isikule ei ole kohtuistungile ilmumist kohustuslikuks tehtud ja menetlusalusele isikule on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud ning menetlusalune isik ei ole esitanud taotlust asja arutamise edasilükkamiseks, peab kohus võimalikuks asja arutada menetlusaluse isikuta VTMS § 90 lg 1 korras. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et isikut tuleks karistada arestiga 15 päeva ning välja mõista menetluskulu 106 eurot. Kohus, kontrollinud joobeseisundi tuvastamise saatekirju ja uuringute akte, millede kohaselt tuvastati menetlusaluse isiku organismis 03.04.2017 uuringu nr 635T tulemusena fentanüüli sisaldus ja 29.05.2017 uuringu nr 1032T tulemusena fentanüüli, amfetamiini ja tetrahüdrokannabinooli metaboliidi sisaldus, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku poolt NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemine on tõendamist leidnud. 03.04.2017 uuringu nr 635T tulemusena on menetlusaluse isiku organismis tuvastatud fentanüüli. Fentanüül kuulub NPALS § 31 lg 1 alusel koostatud sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 II nimekirja ja fentanüülid (fentanüüli derivaadid) VI nimekirja. Väärteoasja materjalidest ei nähtu arsti ettekirjutust eelmärgitud aine, s.o fentanüüli kasutamiseks. Fentanüülid saavad olla vaid II nimekirja ainena ravimi koostisosaks, kuid käesoleval juhul ei ole menetlusaluse isiku organismist teise nimekirja ravimi sisaldust tuvastatud ning tuvastati vaid fentanüüli sisaldus. Seega ei ole tegemist ravimi koostisosaks oleva ainega, mistõttu ei saa menetlusalusel isikul olla ka sellise aine tarvitamise ettekirjutust. 29.05.2017 uuringu nr 1032T tulemusena on menetlusaluse isiku organimis tuvastatud fentanüüli, amfetamiini ja tetrahüdrokannabinooli metaboliidi sisaldus. Fentanüül kuulub NPALS § 31 lg 1 alusel koostatud sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 II nimekirja ja fentanüülid (fentanüüli derivaadid) VI nimekirja. Väärteoasja materjalidest ei nähtu arsti ettekirjutust eelmärgitud aine, s.o fentanüüli kasutamiseks. Fentanüülid saavad olla vaid II nimekirja ainena ravimi koostisosaks, kuid käesoleval juhul ei ole menetlusaluse isiku organismist teise nimekirja ravimi sisaldust tuvastatud ning tuvastati vaid fentanüüli sisaldus. Menetlusaluse isiku organismist tuvastatud amfetamiin ja tetrahüdrokannabinool, selle isomeerid ja nende stereokeemilised teisendid kuuluvad sama määruse lia 1 I nimekirja ning väärteoasjas ei nähtu arsti ettekirjutust amfetamiini või tatrahüdrokannabinooli tarvitamiseks. Vastavalt NPALS § 3 lg 1 sätetele on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine, sh tarvitamine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste või psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või samas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Väärteoasja materjalidest ei ilmne asjaolusid, mis viitaks menetlusaluse isiku poolt narkootilise aine fentanüüli tarvitamisele 2 eelmärgitud lubatavusklausli alusel. Sellest tulenevalt on menetluslune isik narkootilist või psühhotroopset ainet tarvitades rikkunud NPALS § 3 lg 1 sätestatud keeldu. Arvestades süüteo asjaolusid, menetlusaluse isiku süü tunnistamist ja tema karistusandmeid, leiab kohus, et süüteod on toime pandud kavatsetult. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on väärteoasja kohtuliku arutamisega tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik oli tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet arsti ettekirjutuseta ja sellise aine käitlemine, sh tarvitamine on NPALS § 3 lg 1 ja 11 kohaselt arsti ettekirjutuseta keelatud, mistõttu on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteona. Karistus Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süü suurusest ja menetlusaluse isiku isikut iseloomustavatest andmetest, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut varem korduvalt karistatud samalaadsete väärtegude toimepanemise eest rahatrahviga ja arestiga. Seejuures on teda samalaadsete väärtegude toimepanemise eest 2016 aastal karistatud kolmel korral. Lisaks sellele on teda karistatud ka teiseliigiliste väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega. Kõik menetlusalusele isikule määratud rahatrahvid on jäetud tasumata. Lisaks sellele on teda korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Sellele vaatamata jätkab menetlusalune isik rahalisi vahendeid nõudvate väärtegude toimepanemist. Arvestades taolisi karistusandmeid asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud. Määratud rahatrahvid ei ole menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud ja menetlusalune isik jätkab väärtegude toimepanemist. Sellest tulenevalt leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §-st 107 lg 1 p 1 asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest. Kuivõrd menetlusalust isikut süüdistatakse kahe väärteo toimepanemises ning viimane kord on menetlusalust isikut arestiga karistatud
8. aasta novembris viie samalaadse väärteo toimepanemise eest, siis leiab kohus, et menetlusalusele isikule võib aresti mõista ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Menetluskulud Samuti tuleb menetlusaluselt isikult VTMS § 111 p 8 alusel välja mõista menetluskulud, milleks on uuringute kulu. Menetlusalune isik on täisealine ja töövõimeline isik ja ta ei ole esitanud tõendeid oma maksejõuetuse kohta. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võib osaliselt menetluskulude tasumisest vabastada isiku, kelle poolt süüteo toimepanemine võib olla juhuslik. Antud juhul on menetlusalune isik isikuks, keda on regulaarselt karistatud väärtegude toimepanemise eest ning isik on teadlik sellest, et sellise iseloomuga väärtegude toimepanemisega kaasnevad menetluskulud. Seega tegutses isik teadmises, et tema karistamisega kaasnevad tema kanda jäävad menetluskulud. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et väärteomenetluses tekkinud menetluskulu tuleb täies ulatuses jätta menetlusaluse isiku kanda. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3