← Eesti

1-14-4684/120

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. august
  2. a, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-4684 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus, Mati Kartau Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
  3. juuni
  4. a määrus süüdimõistetu Vjatšeslav B.O tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuste esitajad ja kaebuste liik Vjatšeslav B.O (isikukood 38108070285) ja tema kaitsja advokaat Andres Veski, määruskaebused Vaidlustatud kohtulahend RESOLUTSIOON
  9. Viru Maakohtu
  10. juuni
  11. a määrus jätta muutmata. Määruskaebused jätta rahuldamata. Määrata Advokaadibüroole Sirje Must makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Vjatšeslav B.O-le määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 24 eurot, sh käibemaks 4 eurot. Mõista Vjatšeslav B.O-lt menetluskulu katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 24 eurot, sh käibemaks 4 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  12. Vjatšeslav B.O kannab Viru Vanglas temale Harju Maakohtu
  13. juuni
  14. a otsusega mõistetud 4 aasta 11 kuu ja 25 päeva pikkust vangistust. Süüdi tunnistas kohus ta KarS § 199 lg 2 p-de 5, 7, 9 ja § 200 lg 2 p-de 4, 7, 8 järgi. Tema karistusaeg algas
  15. jaanuaril
  16. a ja see lõpeb
  17. jaanuaril
  18. a.
  19. Viru Vangla esitas
  20. mail
  21. a Viru Makohtule materjalid Vjatšeslav B.O tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamise otsustamiseks.
  22. Viru Maakohus
  23. juuni
  24. a määrusega jättis Vjatšeslav B.O tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. 3.
  25. Kohus leidis, et kuigi Vjatšeslav B.O puhul saab rääkida mõningatest positiivsetest asjaoludest (olemas on elukoht isa juures, lähedased on valmis teda toetama, talle on garanteeritud töökoht, vanglas on ta töötanud majandustöödel ja osalenud sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening,“ samuti on ta vangistuses läbinud riigikeele kursuse A1 tasemel ja vestelnud psühholoogiga erinevatel teemadel), ei kaalu need üles tema suhtes esinevaid negatiivseid ja karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabastamist mittevõimaldavaid asjaolusid. 3.
  26. Selliste asjaoludena nimetas kohus ära Vjatšeslav B.O ühe kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolu, tema korduva karistatuse (vangistust kannab neljandat korda, eelmine vanglakaristus oli kokku 10 aastat, kuna ta sai vanglas korduvalt karistusi juurde), kuritegude vägivaldsuse ning kuritegeliku käitumise soodusteguritena alkoholi tarvitamise harjumuse, materiaalse kasu saamise soovi, tegevusetuse ning kriminaalse hoiaku. 3.
  27. Kohus tõi välja sellegi, et vangla hinnangul on Vjatšeslav B.O üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 42% ja vägivaldse kuriteo osas 61%. Vangistusasutus on muuhulgas märkinud veel, et kinnipeetav on kõrgohtlik, vanglas on ta kergesti ärrituv, ta ei suuda negatiivsete emotsioonidega toime tulla, tema suhtes on rakendatud täiendavaid julgeolekumeetmeid ning ta viibib sageli lukustatud kambris. Ametnike suhtes on Vjatšeslav B.O negatiivse hoiakuga, varasemalt karistatud distsiplinaarkorras ametnikuga ebaviisaka suhtlemise eest. Kinnipeetava enda sõnul on motiveeritud kuritegelikust käitumisest loobuma, kuid
  28. jaanuaril
  29. a pani toime kaaskinnipeetava suhtes ründe, mis viitab sellele, et motivatsiooni muutuda ei ole. 3.
  30. Maakohus leidis, et Vjatšeslav B.O puhul esineb ka tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk ja seda olukorras, kus ta on varem olnud kriminaalhooldusele allutatud (2013
  31. a), kuid ei ole katseaega nõuetekohaselt läbinud (sooritas uue kuriteo). Seega ei ole varasem (sh tingimuslik) karistus Vjatšeslav B.O-le positiivset eripreventiivset mõju avaldanud. Isik on oma käitumisega näidanud ning näitab, et käitumiskontrollile allutamine ja kriminaalhooldus ei ole tema puhul küllaldased meetmed uute kuritegude toimepanemise ärahoidmiseks.
  32. Kohtumääruse peale esitas määruskaebuse Vjatšeslav B.O ise, soovides lahendi tühistamist ja enda tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamist. 4.
  33. Vjatšeslav B.O rõhutab, et tal on vabaduses elu- ja töökoht, lähedased ja sugulased on valmis teda toetama ning vanglas ta töötas, õppis, läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja lõpetas suitsetamise. Tal on vaid 1 kehtiv distsipliinirikkumine, mis näitab, et ta ei ole süstemaatiline rikkuja. Väide, et tal on kuritegelikud seosed, ei vasta tegelikkusele. Jaanuaris
  34. a lahutas ta abikaasast ja elukohad on erinevad. Vangistuse aja jooksul ta suhtles telefoni ja kirja teel ainult lähedastega. Isegi vanglas lävib ta teiste kinnipeetavatega vähe ja vangla subkultuuri ei toeta. Ka ei ole ta kunagi olnud kuritegelikes grupeeringutes. Probleemi alkoholi tarvitamisega tal enam ei ole, kuna ta läbis programmi „Eluviisitreening.“ 4.
  35. Vjatšeslav B.O lubab, et kohustub täitma KarS § 75 lg 2 p-des 2, 4, 7 sätestatud kohustusi. Ta märgib sedagi, et ta on riigile võlgu 14 000 eurot, 2015-
  36. a tasus ta 1260 eurot ning vabaduses suudab ta võla tasuda kiiremini kui vanglas olles.
  37. Maakohtu määruse vaidlustas ka kinnipeetava kaitsja Andres Veski, taotledes samuti lahendi tühistamist ja kaitsealuse vanglast vabastamist. 5.
  38. Kaitsja märgib, et Vjatšeslav B.O tunnistab varasemat kergekäelist suhtumist kriminaalhooldusse, kuid on nüüdseks oma vigu mõistnud. Oma kuritegelikku käitumist ta ei õigusta ja kinnitab, et suudab elada alkoholi tarvitamata ning elada seadusekuulekat elu. Eeldused ja võimalused selleks on olemas. Vabanemise korral on Vjatšeslav B.O nii elu- kui töökoht, toetav perekond ning samuti vajadusel esialgne majanduslik tugi. Lisaks nähtuvad kriminaalhooldaja ettekandest tingimused kriminaalhoolduse korral lisakohustuste määramiseks. Kuigi eelmine katseaeg isikul ebaõnnestus, ei pruugi see automaatselt tähendada seda, et uus katseaeg kriminaalhooldaja kontrolli all koos temale määratud lisakohustustega peaks nurjuma. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  39. Ringkonnakohus, kaebajate väiteid kaalunud, hindab määruskaebused põhjendamatuiks ning leiab, et maakohtu määruse tühistamiseks alust ei ole. Vaidlustatud kohtulahendi põhjendused on 2 piisavad, veenvad ja vastuoludeta ning kohtu otsustus jätta Vjatšeslav B.O edasi karistust kandma vangistuse tingimustesse, on tõendite ja KarS § 76 lg-s 4 loetletud asjaolude kogumis hindamise tulemus. Kuivõrd kriminaalkolleegium esimese kohtuastme põhistuste ja seisukohtadega nõustub ning need kajastuvad kokkuvõtvalt ka käesoleva määruse p-des 3.2, 3.3, siis ringkonnakohus neid siinkohal üle ei korda. Määruskaebuste argumentidele vastates märgib kolleegium järgmist.
  40. Ringkonnakohus möönab, et Vjatšeslav B.O vabanemisjärgsed elutingimused on hinnatavad headena ning positiivsena tuleb tähele panna ka tema töötamist ja õppimist vangistuses, samuti sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ osalemist ja vestlusi psühholoogiga. Nimetatu tema tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamist kaasa aga ei too. Nimelt ei anna loetletud asjaolud alust seisukohaks, et Vjatšeslav B.O kuritegelik käitumine enam ei kordu. Taolise negatiivse prognoosi tingib maakohtu määruses kajastatud teave sellest, et süüdimõistetut on karistatud korduvalt (sh vanglakaristustega), tema kuritegudes ilmneb vägivaldsus, tal on kehtiv distsiplinaarkaristus ning vangistusasutuse koostatud iseloomustusest selgub tema ohtlikkus (mh, et
  41. jaanuaril
  42. a ründas ta kaaskinnipeetavat). Lisaks on kinnipeetava puhul täheldatavad ka mitmed kuritegude toimepanemise soodustegurid – alkoholi tarvitamine, materiaalse kasu saamise eesmärk, tegevusetus ning kriminaalne hoiak. Tõsi, Vjatšeslav B.O ise on kinnitanud, et sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbimine tõi kaasa alkoholi tarvitamisest loobumise ning kuritegelikke hoiakuid või seoseid karistatud isikutega tal ei ole. Ringkonnakohus süüdimõistetu sellistele väidetelt olulist tähendust aga ei omista. 7.
  43. Kinnipeetava puhul täheldatud riskitegur – alkoholi tarvitamise tõenäosus – esineb jätkuvalt vaatamata sellele, et ta on vanglas läbinud sõltuvuskäitumise seljatamiseks mõeldud programmi ja loobunud suitsetamisest (viimast peab oluliseks näitajaks Vjatšeslav B.O ise). On ju praegune muutus toimunud vangla kontrollitud keskkonnas ning kindel olla, et vabaduses tagasilangust ei teki, paraku ei saa. Siinkohal vajab kindlasti toonitamist, et mitmed kuriteod, sh vägivallaga seonduvad, on süüdimõistetu toime pannud just alkoholi pruukinuna. Samuti ei saa Vjatšeslav B.O soovitud järeldust teha sellest, et tema enda kinnitusel on ta ühest sõltuvusest võitu saanud. 7.
  44. Süüdimõistetu kaebuse argument, et kuritegelikke hoiakuid tal ei ole, ei ole samuti veenev. Selgub ju, et kuritegusid on Vjatšeslav B.O toime pannud korduvalt, sh on ta seda teinud vangistuse tingimustes (vt käesoleva määruse p 3.2). Tema kuritegelikud hoiakud on kohtule esitatud iseloomustuses ära märkinud ka vangistusasutus. Mis puutub aga kinnipeetava väitesse selles, et tema lähikonnas kuritegelikult käituvaid isikuid ei ole (endise abikaasaga, kellega nad koos kuritegusid toime panid, elaksid nad eraldi elukohtades), siis Vjatšeslav B.O edasist õiguskuulekalt käitumist ei saa järeldada tema sellestki elumuutusest. Juba Harju Maakohtu
  45. novembri
  46. a otsusest selguvalt oli tal teisigi kuriteokaaslasi.
  47. Viimasena märgib ringkonnakohus ära, et nõustub maakohtu seisukohaga selleski, et Vjatšeslav B.O puhul saab rääkida ka käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskist. Nimelt oli ta 2013 –
  48. a allutatud käitumiskontrollile, kuid pani sel perioodil toime uue kuriteo. Ehk siis süüdimõistetu näitas, et tema õiguskuulekust taolisel viisil tagada ei ole võimalik. Kaitsja väide, et varasemalt suhtus Vjatšeslav B.O käitumiskontrolli läbimisse hooletult, kuid on nüüdseks oma vigu mõistnud, kinnipeetava kuritegeliku käitumise jätkumist arvestades veenev ei ole.
  49. Kaitsja Andres Veski on kohtule esitanud taotluse õigusabikulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal määruskaebuse koostamiseks 30 minutit, mille eest ta soovib tasu 24 eurot (sh käibemaks 4 eurot). Ringkonnakohus, arvestades määruskaebuse mahtu, leiab, et kaitsja taotlus tuleb rahuldada. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb menetluskulu KrMS § 187 lg 2 alusel Vjatšeslav B.O kanda.
  50. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata. /allkiri/ Aarne Sarjas /allkiri/ Tiit Lõhmus 3 /allkiri/ Mati Kartau

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.