9 alusel sundraha – 705 eurot; -
lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale määratud tasu - 48 eurot
lg 3 alusel H.I tasuda kriminaalmenetluse kulud 753 eurot ositi 12 kuu jooksul, igas kuus tasuda 62.75 eurot. Kriminaalmenetluse kulude esimene makse tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, järgmised maksed tasuda iga järgneva kuu viimaseks kuupäevaks.
lg 3 kohaselt makseinfo (maksegraafik koos kontode ja viitenumbriga) menetluskulude tasumiseks edastatakse H.I-le eraldi dokumendina. Edasikaebe kord Süüdistataval ja kaitsjal on õigus kohtuotsuse kättesaamisest 15 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, jõustub käesolev otsus. Kui süüdimõistetu vaidlustab käskmenetluses tehtud kohtuotsuse ja taotleb, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, koostab kohtunik kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamise määruse, mis on aluseks uue süüdistusakti koostamiseks
kohaselt ning menetluse jätkamiseks üldkorras.
lg 5 alusel toimetada kohtuotsus kolme päeva jooksul alates otsuse tegemisest süüdistatavale H.I-le, kaitsjale Leelo Viilile ja prokuratuurile. Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon Kriminaalasjas nr 16230103571 on H.I-le esitatud süüdistus selles et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, mille eest teda on 26.05.2015 Harju Maakohtu poolt karistatud KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi, soetas ja hoidis kuritegelikul teel saadud vara, ja nimelt: augusti kuus 2016.a. ostis vähetuttava käest Xxxx maja juures mobiiltelefoni Samsung Galaxy A3 IMEI-koodiga xxxx, maksumusega 367 €, mis kuulus Xxxx, teades, et see mobiiltelefon on saadud kuritegelikul teel (vähetuttava sõnade kohaselt leidis viimane telefoni Tallinnas Lasnamäel). H.I hoidis mobiiltelefoni enda käes ja kasutas ajavahemikul 20.08. – 23.12.2016, pannes sellesse oma kõnekaardi. Seega H.I , isikuna, kes on varem toime pannud varguse, pani toime süüteo tulemusena saadud vara omandamise ja hoidmise, s.o. KarS § 202 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus Kuriteoga on tekitatud materiaalset kahju. Tsiviilhagi ei ole esitatud. Süüdistatavale mõistetava karistuse motiivid Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör esitas kohtule süüdistusakti käskmenetluses, leides, et kuna tõendamiseseme asjaolud on selged, siis on tema suhtes võimalik kohaldada põhikaristusena rahalist karistust ning lahendada kriminaalasi käskmenetluses. Abiprokurör teeb süüdistusaktis ettepaneku tunnistada H.I süüdi KarS § 202 lg 2 p 2 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 30 päevamäära, arvestades päevamäära suuruseks 10 eurot, s.o 300 eurot. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta rahaline karistus tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 1 (ühe) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Harju Maakohtu otsus 26.05.2015 kuulub täitmisele iseseisvalt. Samuti palub abiprokurör süüdistatavalt välja mõista sundraha 1,5 palga alammäära ulatuses, s.o 705 eurot ja kaitsjatasu kohtueelses menetluses summas 48 eurot. Kriminaalmenetluse kulud määrata hüvitamisele ositi 12 kuu jooksul. Asitõend Samsung Galaxy A3 IMEI koodiga xxxx on tagastatud kannatanule. 2 Kohtu põhjendused
lg 1 sätestab, et kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses.
p 1 kohaselt kriminaalasja kohtusse saabumisel, kuid mitte enne viieteistkümne päeva möödumist süüdistusakti süüdistatavale ja kaitsjale edastamisest, teeb kohtunik pärast kriminaalasja kohtualluvuse kontrollimist kohtuotsuse käskmenetluses käesoleva seadustiku § 254 järgi.
lg 1 sätestab, et kui kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta, koostab ta kohtuotsuse. Kriminaalasi ja süüdistusakt H.I süüdistuses saabusid kohtusse 24.05.2017.a. Süüdistusakt on süüdistatavale ja kaitsjale edastatud. Kohus nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatusse ning karistuse määra kohta. Tegemist on teise astme kuriteoga. Tõendamiseseme asjaolud on selged ning prokuröri taotlus asja lahendamiseks käskmenetluses on põhjendatud. Kohus H.I käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud ja asub seisukohale, et süüdistatav pani toime temale inkrimineeritava kuriteo. KarS § 56 lg 1 alusel on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaks asjaoluks H.I puhul on puhtsüdamlik kahetsus, raskendavad asjaolud puuduvad. KarS § 202 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. Süüdistatavat on varem küll kriminaalkorras karistatud ja käesoleval ajal kannab vanglas karistust, kuid kuriteo toimepanemise asjaolusid silmas pidades ei ole tema süü suur. Eelnevalt mainitud mobiiltelefoni andis süüdistatav vabatahtlikult Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonnale. Telefon on tagastatud kannatanule, tsiviilhagi ei ole esitatud. Võttes arvesse teo toimepanemise asjaolusid ja süü väiksust, peab kohus põhjendatuks rahalise karistuse mõistmist süüdistusaktis toodud ulatuses, s.o summas 300 eurot ja süüdistatava tingimisi vabastamist KarS § 73 lg 1, 3 alusel rahalise karistuse kandmisest katseajaga 1 aasta. Harju Maakohtu otsus 26.05.2015 kuulub täitmisele iseseisvalt
lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. See on õiglane ja põhjendatud, kuna ta ise on oma käitumisega sellised kulutused endale tekitanud ning tal tuleb selle eest ka vastutada ja väljamõistetud menetluskulud kanda. Kriminaalasjas on menetluskuluks
lg 1 p 2 kohaselt sundraha 705 eurot seoses teise astme kuriteos süüdimõistmisega ja määratud kaitsjale määratud tasu 48 eurot, kokku 753 eurot.
3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Kohtu hinnangul ei esine käesolevas kriminaalasjas selliseid asjaolusid, mis tingiks süüdistatavalt väljamõistmisele kuuluvate menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmise. Sellist ettepanekut ei ole ka käskmenetluses esitatud. Kohus peab põhjendatuks kohaldada väljamõistetud menetluskulude osas
lg 3 sätteid, s.t määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi kaheteistkümne kuu jooksul, kuna isik viibib kuni 2018.a. veebruarikuu alguseni vangistuses ja kriminaalmenetluskulude tasumine ühekordse maksena on raskendatud. Kohus juhindub
(allkirjastatud digitaalselt) Aime Ivanson kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.