1-17-6589 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht 8. november 2017. a, Tallinn Kriminaalasja number 1-17-6589 Kohtukoosseis Sten Lind, Meelika Aava

§ 65

lg 1 ja § 64 lg-te 1 ja 3 alusel Viini kriminaalasjade kohtu 02.02.2017 otsusega mõistetud 4 aasta pikkust vangistust Harju Maakohtu 22.09.2016 otsusega mõistetud 2 aasta 6 kuu pikkuse vangistuse arvel suurendades B.M-ile liitkaristuseks 5 aastat vangistust.

§ 65

lg 1 alusel arvestada liitkaristusest maha Harju Maakohtu 22.09.2016 otsusega mõistetud karistuse ärakantud osa 1 aasta 6 kuud vangistust. B.M-i ärakandmata karistus on seega 3 aastat ja 6 kuud vangistust. Karistuse kandmisaja algust arvestada B.M-i kinnipidamise päevast, s.o 14.09.

2. Jätta Harju Maakohtu
3. augusti
4. a määruse põhiosast välja asjaolu, et B.M 36 lg 1 p 2 tingimustele vastav isik. on KrMS § 508
5. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.
6. Määruskaebus jätta rahuldamata. 1 1-17-6589 EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtu kaudu määruskaebuse Riigikohtule. Määruskaebuse võib esitada 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast. Süüdimõistetu saab esitada määruskaebuse üksnes advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Justiitsministeerium edastas 07.07.2017 Harju Maakohtule menetlemiseks Austria Vabariigi Justiitsministeeriumist saabunud tunnistuse B.M-i suhtes tehtud Viini kriminaalasjade kohtu 02.02.2017 kohtuotsuse tunnustamiseks ja B.M-i karistuse kandmise jätkamiseks Eestis. B.M on Viini kriminaalasjade kohtu 02.02.2017 otsusega mõistetud süüdi varguses, mille on toime pannud elukutselisel viisil ja raskendavatel asjaoludel sissemurdmisega. B.M-i karistati toimepandud kuriteo eest 4-aastase vangistusega. Vahi all on B.M viibinud alates 14.09.
8. Maakohtu seisukoht
9. Harju Maakohus tunnistas 02.08.2017 KrMS § 48911 alusel lubatavaks B.M-i suhtes tehtud Viini kriminaalasjade kohtu 02.02.2017 otsuse täitmise Eesti Vabariigis ning määras Eesti Vabariigis ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 4 aastat vangistust.

§ 65

lg 1 ja § 64 lg-te 1 ja 3 alusel suurendas kohus B.M-i karistust Harju Maakohtu 22.09.2016 otsusega mõistetud 2 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega ning moodustas liitkaristuse 5 aastat ja 6 kuud vangistust.

§ 65

lg 1 alusel arvestas kohus liitkaristusest maha Harju Maakohtu 22.09.2016 otsusega mõistetud karistuse ära kantud osa 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Lõplikuks karistuseks jäi 4 aastat vangistust. Karistuse kandmise aja algust arvestati B.M-i kinnipidamisest, s.o 14.09.2016. Maakohus leidis, et täidetud on KrMS § 50835 lg-st 1 tulenev tingimus, mille kohaselt on kohtuotsuse tunnustamine ja mõistetud karistuse täideviimine lubatud juhul, kui kohtuotsuse aluseks olev tegu on kuritegu ka täitva riigi õiguse kohaselt. Vabadusekaotuse tunnistuse kohaselt mõisteti B.M süüdi elukutseliselt toime pandud varguses raskendavatel asjaoludel. Eesti õiguse kohaselt on B.M-i Austria Vabariigis toime pandud kuritegu kvalifitseeritav

§ 199lg 2 p-de 6, 7, 8 ja 9 järgi.

S elle eest võib Eesti õiguse kohaselt karistuseks mõista maksimaalselt 5-aastase vangistuse. Kuna B.M-ile Viini kriminaalasjade kohtu poolt mõistetud karistus ei ületa Eestis sama kuriteo eest mõistetavat karistuse maksimaalmäära, ei kuulu see muutmisele. Maakohus märkis, et kohtule esitatud materjalide kohaselt on B.M enda Eestisse ületoomise vastu. KrMS § 50838 lg 1 kohaselt on süüdimõistetud isiku nõusolek kohtuotsuse tunnustamise ja mõistetud karistuse täideviimise otsustamiseks nõutav, kui süüdimõistetu on 36 KrMS § 50836 lg-s 1 nimetatud isik. Maakohus leidis, et B.M vastab nii KrMS § 508 lg 1 p-s 1 kui p-s 2 sätestatud tingimustele. 2 1-17-6589 Maakohus liitis

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 ja 3 alusel B.M-ile Viini kriminaalasjade kohtu poolt mõistetud karistusele Harju Maakohtu 22.09.2016 otsusega mõistetud karistuse 2 aastat ja 6 kuud vangistust. Kohus ei nõustunud prokuratuuriga, et peaks B.M-i liitkaristus peaks olema 5 aastat vangistust, vaid suurendas B.M-ile mõistetud 4-aastast vangistust 1 aasta ja 6 kuu võrra. Liitkaristuseks mõistis maakohus 5 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistuse.

§ 65

lg 1 alusel arvas maakohus liitkaristusest maha 22.09.2016 otsusega mõistetud karistuse ära kantud osa 1 aasta ja 6 kuud ning kandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 4 aastat vangistust. Määruskaebus

1. Harju Maakohtu 02.08.2017 määrusele esitas määruskaebuse süüdimõistetu B.M, kes märgib, et ei soovi Viini kriminaalasjade kohtu mõistetud karistuse kandmist jätkata Eesti Vabariigis. Oma seisukohta põhjendab B.M sellega, et Austria Vabariigis karistust kandes on talle tagatud õigus pärast poole mõistetud karistuse ärakandmist tingimisi ennetähtaegselt vabaneda, kui ta võtab kohustuse lahkuda peale vabanemist Austria Vabariigi territooriumilt. Eesti Vabariigis karistust kandes talle selliseid õigusi tagatud pole.
2. Määruskaebusele esitas kirjaliku vastuse Riigiprokuratuuri abiprokurör Robert Laid. Prokurör märgib, et KrMS § 50845 lg 1 järgi kohaldatakse karistuse täideviimisele, sealhulgas ennetähtaegsele või tingimisi vabastamisel Eesti õigust, mistõttu puudub alus maakohtu määruse muutmiseks.
3. B.M kinnitas täiendavalt esitatud kirjalikes seisukohtades, et soovib jätkata karistuse kandmist Austrias. Ühtlasi märkis ta, et soovib kohtule esitada Austria justiitsministeeriumi vastuse tema Austrias esitatud samasisulisele kaebusele. Selle vastuse kohaselt on tema karistuse kandmiseks Eestisse üleviimine peatatud. Seisukohtadele on lisatud Ried im Innkreisi prokuratuuri kiri B.M-ile. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus leiab, et B.M-i määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Samas tuleb maakohtu määrust muuta mõistetud liitkaristuse osas ning maakohtu määrusest tuleb jätta 36 välja seisukoht, et B.M on KrMS § 508 lg 1 p-le 2 vastav isik.
5. Paika ei pea B.M-i väide, nagu oleks Austria Vabariik peatanud tema üleandmise Eesti Vabariigile. Ringkonnakohtule saaks olla siduv üksnes Austria Vabariigi ametlik teade Eesti Vabariigile, et nad ei taotle enam, et Eesti Vabariik tunnustaks Austria kohtu otsusega B.M-ile mõistetud vabaduskaotuslik karistus viidaks täide Eestis. Sellist teadet Tallinna Ringkonnakohus saanud ei ole. Ühtlasi nendib ringkonnakohus, et B.M-i esitatud dokumendis ei ole öeldud, et Austria oleks loobunud taotlusest, et B.M-ile Austrias mõistetud karistus viidaks täide Eestis. 3 1-17-6589 Ringkonnakohtule esitatud Ried im Innkreisi prokuratuuri kirjas on öeldud, et peatatud on üleandmismenetlus, kus taotlejaks on Eesti Vabariigi Justiitsministeerium ja menetluseks, millega seoses üleandmist taotletakse, Eesti Vabariigis menetletud kriminaalasi nr 1-16-
6. Toimiku materjalide kohaselt oli Harju Maakohus 22.05.2017 andnud selle kohtuotsusega B.M-ile mõistetud vangistuse täitmiseks B.M-i suhtes välja Euroopa vahistamismääruse. Euroopa vahistamismäärus on Austriasse edastatud 26.05.
7. Seega on selle kirja kohaselt peatatud Eesti Vabariigi taotlusel algatatud üleandmismenetlus, mitte aga Austria Vabariigi taotlus B.M-i Austrias mõistetud karistuse tunnustamiseks ja selle täitmiseks Eestis.
8. See, et B.M soovib Austria kohtu mõistetud karistust kanda Austrias, ei ole kohtuotsuse tunnustamata jätmise alus ega anna Eesti Vabariigile õigust keelduda rahuldamast Austria taotlust, et B.M kannaks karistust Eestis. Nagu maakohus on märkinud, näeb KrMS § 50838 lg 1 ette, et süüdimõistetu nõusolek kohtuotsuse tunnustamise ja mõistetud karistuse täideviimise otsustamiseks ei ole nõutav, kui tegemist on KrMS § 50836 lg-s 1 nimetatud isikuga. 36 lg 1 punkti 1, kui ka punkti 2 Maakohus leidis, et B.M vastab nii KrMS § 508 tingimustele. Ringkonnakohus leiab, et isik ei saa vastata üheaegselt mõlemale punktile, sest tegemist on teineteist välistavate tingimustega. KrMS § 50836 lg 1 p-le 1 vastab isik, kes on Eesti Vabariigi kodanik ja kelle tegelik alaline elukoht on Eesti Vabariigis. KrMS § 50836 lg 1 p-le 2 vastab isik, kes on Eesti Vabariigi kodanik, kuid kelle tegelik alaline elukoht ei ole Eesti Vabariigis, ja kes saadetakse taotlevast riigist välja Eesti Vabariiki süüdimõistva kohtuotsuse või muu pädeva asutuse otsuse alusel. Isiku tegelik alaline elukoht ei saa olla üheaegselt Eesti Vabariigis ja väljaspool Eesti Vabariiki. 36 Ringkonnakohus leiab, et B.M on KrMS § 508 lg 1 p-le 1 vastav isik. Toimiku materjalide kohaselt on B.M Eesti Vabariigi kodanik ning ka tema alaline elukoht on Eesti Vabariigis. B.M on Austria Vabariigi edastatud materjalide kohaselt ise deklareerinud, et on Eesti Vabariigi kodanik ning tema alaline elukoht on XXX, Tallinn (tl. 22). Eelnevast tulenevalt tuleb maakohtu määruse põhiosast jätta välja seisukoht, et B.M 36 on KrMS § 50836 lg 1 p-le 2 vastav isik. Kuna B.M vastab KrMS § 508 lg 1 p 1 tingimustele, ei ole aga tema nõusolek Austria kohtuotsuse tunnustamiseks ja tema karistuse Eestis täitmiseks vajalik.
9. Oma soovi kanda karistust Austrias põhjendab B.M sellega, et Austria Vabariigis karistust kandes on talle tagatud õigus pärast poole karistuse ärakandmist tingimisi ennetähtaegselt vabaneda, kui ta võtab kohustuse lahkuda peale vabanemist Austria Vabariigi territooriumilt, Eesti Vabariigis karistust kandes tal sellist õigust tagatud ei ole. Ka see väide ei anna alust keelduda Austria kohtuotsuse tunnustamisest. KrMS § 50844 lg 4 kohaselt ei tohi muudetud karistus raskendada isikule taotlevas riigis mõistetud karistuse olemust ja selle kestust. See tähendab aga üksnes seda, et varguse eest, milles ta mõisteti süüdi Viini kriminaalasjade kohtu 02.02.2017 otsusega, ei tohi B.M kanda Eestis vangistust üle 4 aasta. Harju Maakohtu 02.08.2017 määruse kohaselt, millega kohus tunnistas lubatavaks 4 1-17-6589 B.M-i suhtes tehtud Viini kriminaalasjade kohtu 02.02.2017 otsuse täitmise Eesti Vabariigis, jäi selle karistuse pikkuseks 4 aastat vangistust. KrMS § 50844 lg 4 alla ei käi karistuse täideviimisega, sh ennetähtaegse vabastamisega seotud küsimused. Need küsimused on reguleeritud eraldi KrMS § 50845 lg-s 1, mille kohaselt kohaldatakse karistuse täideviimisele, sealhulgas ka ennetähtaegsele või tingimisi vabastamisele, Eesti õigust. Seega isegi kui Austrias kehtiv ennetähtaegse vabastamise regulatsioon on soodsam, ei anna see Eesti kohtutele alust keelduda Austria kohtuotsuse tunnustamisest ja süüdimõistetu karistuse Eestis täitmisest.
10. B.M ei ole määruskaebuses vaidlustanud maakohtu moodustatud liitkaristust. Kuigi maakohus kaldus liitkaristuse mõistmisel kõrvale prokuröri taotlusest, ei ole maakohtu määrust vaidlustanud ka prokurör ega B.M-i kaitsja. Kuna ringkonnakohtu hinnangul on maakohus B.M-ile liitkaristuse mõistmisel kohaldanud materiaalõigust ilmselgelt ebaõigesti, peab ringkonnakohus KrMS § 390 lg 1 ja § 340 lg 1 alusel vajalikuks määruskaebuse piirest väljuda. Maakohus suurendas

§ 65

lg 1 ja § 64 lg-te 1 ja 3 alusel Viini kriminaalasjade kohtu 02.02.2017 otsusega mõistetud 4 aasta pikkust vangistust Harju Maakohtu 22.09.2016 otsusega mõistetud 2 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistuse arvel nii, et liitkaristuseks kujunes 5 aastat ja 6 kuud vangistust. Nimelt pani B.M Austrias vargused toime enne Harju Maakohtu otsuse kuulutamist. Maakohus on liitkaristuse mõistmisel viidanud õigesti

§ 65

lg-le 1 ja

§ 64lg-tele 1 ja 3.

Kohus on aga eiranud

§ 64

lg-s 3 öeldut, et liitkaristus ei tohi ületada mõistetud üksikkaristuste summat ega karistusseadustiku eriosa vastavas paragrahvis sätestatud raskeima karistuse ülemmäära. Teod, milles B.M mõisteti Viini kriminaalasjade kohtu 02.02.2017 otsusega süüdi, on Eesti karistusõiguse kohaselt kvalifitseeritavad

§ 199lg 2 p-de 6, 7, 8 ja 9 järgi.

Harju Maakohtu 22.09.2016 otsusega mõisteti B.M süüdi

§ 199

lg 2 p 7 ja 8 järgi.

§ 199

lg-s 2 ettenähtud sanktsiooni ülemmäär on 5 aastat vangistust (kõrvalmärkusena nendib ringkonnakohus, et samasugune ülemmäär on ette nähtud Austria karistusseadustiku § 130 lg-s 2, mille järgi B.M süüdi mõisteti). Seega ei tohtinud B.M-ile mõistetav liitkaristus

§ 64lg-st 3 tulenevalt ületada viit aastat.

Arvestades liidetavate karistuste suurust peabki ringkonnakohus põhjendatuks B.M-ile

§ 65

lg 1 alusel viieaastase liitkaristuse mõistmist.

§ 65

lg 1 alusel tuleb arvestada liitkaristusest maha Harju Maakohtu 02.03.2015 otsusega mõistetud karistuse kantud osa, s.o 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Seega jääb B.M-i ärakantavaks karistuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise aega tuleb arvestada B.M-i kinnipidamise päevast Austria Vabariigis, s.o 14.09.2016 (Vabadusekaotuse tunnistuse kohaselt oli B.M 20.04.2017 seisuga viibinud kinnipidamisasutuses 219 päeva). 5 1-17-6589 11. Eeltoodust lähtuvalt ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 340 lg-st 1 § 338 p-st 2 ja § 337 lg 1 p-dest 3 ja 4 tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse osaliselt B.M-ile mõistetud liitkaristuse osas ning jätab kohtuotsuse põhiosast välja seisukoha, et B.M on KrMS § 50836 lg 1 p-le 2 vastav isik. Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata. B.M-i määruskaebuse jätab ringkonnakohus rahuldamata. 6