lg 2 p 1 järgi ning lõplikuks karistuseks mõisteti
lg 1 järgi 3 aasta ja 6 kuu pikkune tingimisi vangistus 4 aastase katseajaga tõkend – ei ole kohaldatud süüdistuses
Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas D.K on alust süüdistada altkäemaksu vahendamises Xxxx Xxxx, kes nõustus MTÜ-le Xxxx kui kolmandale isikule vara lubamisega selle eest, et ta oma ametiseisundit kasutades korraldab eramu aadressil Xxxx, Tallinn, ehitustegevuse jätkamise lubamise. 25.07.2013 kinnistamisavalduse alusel on elamumaa, aadressil Xxxx, Tallinn, omanikuna kinnistusraamatusse kantud Xxxx. Nimetatud elamumaa osas on Tallinna Linnaplaneerimise Amet väljastanud 11.08.2014 ehitusloa nr xxxx. 10.12.2014 tegi Tallinna Linnaplaneerimise Amet Xxxx ettekirjutuse nr xxxx, mille kohaselt tuvastati 09.12.2014 toimunud välise paikvaatluse teostamise käigus, et aadressil Xxxx toimuv ehitustegevus ei vasta kinnitatud ehitusprojektile ning kohustati adressaati koheselt peatama ehitusprojektile mittevastavad ehitustööd. 22.12.2014 tegi Tallinna Linnaplaneerimise Amet Xxxx ettekirjutuse nr xxxx elamu aadressil Xxxx, vastavusse viimiseks 11.08.2014 kinnitatud ehitusprojektiga (ehitusluba nr xxxx). Kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajal ja kohas perioodil detsember 2014 kuni 15.12.2014 leppisid D.K ja Xxxx kokku, et D.K vahendab Xxxxi poolt Xxxx altkäemaksu lubamise. Kokkuleppe kohaselt pidi D.K vahendama Xxxx Xxxxi lubamise toetada MTÜ-d Xxxx 20 000 euroga selle eest, et Xxxx, kasutades oma ametiseisundit, korraldab ehitusloa tingimuste rikkumisest hoolimata aadressil Xxxx, Tallinn, paikneva eramu ehitustööde jätkamise võimaldamise Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ametnike poolt. 15.12.2014 toimus Tallinna Linnavalitsuses aadressil Vabaduse väljak 7, Tallinn, Xxxx töökabinetis kohtumine Xxxxe ja D.K vahel. Kohtumise käigus vahendas D.K Xxxx oma tööandja esindaja, Xxxx juhatuse liikme Xxxx soovi, et Xxxx Tallinna linnavalitsuse juhina korraldaks ehitusloa tingimuste rikkumisest hoolimata aadressil Xxxx, Tallinn, paikneva eramu ehitustööde jätkamise võimaldamise Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ametnike poolt. Samuti vahendas D.K Xxxx Xxxxi lubamist toetada vastutasuna Xxxxe poolt tema ametiseisundi kasutamise eest MTÜ-d Xxxx 20 000 euroga. Xxxx, D.K ja Xxxx olid ühel meelel, et lubatud vara on vastutasuks Xxxxe poolt tema ametiseisundi kasutamise eest kirjeldatud eesmärkidel. Xxxx nõustus Xxxxi poolt D.K vahendusel esitatud vara lubamisega MTÜ-le Xxxx kui kolmandale isikule oma ametiseisundi kasutamise eest ülalkirjeldatud eesmärgil ning andma selleks talle alluvatele Tallinna linnavalitsuse ning linna ametiasutuste ametnikele vastavasisulised juhised. Eeltooduga pani D.K toime
Kuni 31.12.2014 kehtinud
redaktsiooni järgi oli kirjeldatud tegu karistatav
MS § 245 sätetest on prokurör Steven – Hristo Evestus, süüdistatav D.K ja tema kaitsja Kaidi D.K–Sihvart käesolevas kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe selles, et prokurör taotleb kohtus
lg 1 (kuni 31.12.2014
lg 1) ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks rahalist karistust 350 päevamäära ulatuses (päevamäära suurus 95,20 eurot) summas 33 320 eurot.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud 1 päev (22.09.2015) karistusaja hulka ning seeläbi mõista lõplikuks rahaliseks karistuseks 347 päevamäära, so 33 034, 40 eurot.
lg 5 kohaselt jätta varasemalt (so Tallinna Ringkonnakohtu 19.06.2013 ja Riigikohtu 30.06.2014 otsusega nr 3-1-1-14-14) tingimisi mõistetud vangistus täielikult täitmisele pööramata ja mõistetav rahaline karistus viia täide iseseisvalt. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsjate ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub D.K temale
lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Menetluskulud Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, siis seega kuulub D.K ´ilt KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras, s.o. 705 eurot Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4,9; § 179 lg 1 p 2, § 248 lg 1 p 5, 249; § 311; § 312; § 313; § 315 kohus: otsustas Süüdi tunnistada D.K
lg 1 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 350 päevamäära ulatuses (päevamäära suurus 95,20 eurot) summas 33 320 eurot.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud 1 päev (22.09.2015) karistusaja hulka ning seeläbi mõista lõplikuks rahaliseks karistuseks 347 päevamäära, so 33 034, 40 eurot.
lg 5 kohaselt jätta varasemalt (so Tallinna Ringkonnakohtu 19.06.2013 ja Riigikohtu 30.06.2014 otsusega nr 3-1-1-14-14) tingimisi mõistetud vangistus täielikult täitmisele pööramata ja mõistetav rahaline karistus viia täide iseseisvalt. 2 Menetluskulud Välja mõista D.K-lt 705 eurot sundraha riigi tuludesse. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse D.K´ile e-posti või posti teel. Samuti on võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.