S § 209 lg 1 järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 180 päevamäära, s.o 2055 (kaks tuhat viiskümmend viis) eurot ja 60 senti, arvestades, et päevamäära suurus on 11,42 eurot. 2.
lg 6 alusel arvata karistusaja hulka Põhja Ringkonnaprokuratuuri 01.11.2016 kriminaalmenetluse lõpetamise määruse alusel määratud ja G.V poolt täidetud 60 tundi üldkasulikku tööd, millele vastab rahalise karistuse 180 päevamäära, mistõttu lugeda karistus kantuks.
lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde; käekett, mis asub kriminaaltoimiku tagakaanel –
6. Kriminaalmenetluse kulud •
lg 1 alusel välja mõista G.V-lt: • II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 705 (seitsesada viis) eurot; • määratud kaitsja tasu 72 (seitsekümmend kaks) eurot.
lg 3 alusel määrata, et G.V tuleb tasuda menetluskulud, kokku 777 (seitsesada seitsekümmend seitse) eurot, ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt 64,75 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE873300333499990003 Danske Bank või EE401700017002872300 Nordea Pank. Menetluskulude tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetule tema poolt avaldatud meili- või postiaadressile. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Juhul, kui isik tasub rahalise karistuse ja/või menetluskulud igakuiste osamaksetena maksegraafiku alusel, kuid jätab osamakse tähtaegselt tasumata, maksegraafik tühistub. Edasikaebamise kord Süüdistataval ja kaitsjal on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ega kaitsja nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esita, jõustub käesolev kohtuotsus. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu G.V süüdistatakse selles, et tema varalise kasu saamise eesmärgil 30.07.2016 kella 19.40 ajal pantis XxxxOÜ pandimajas aadressil Xxxx, Tallinn, halli värvi metallist käevõru massiga 38,2 grammi, esitades seda kui valgest kullast toodet, kuigi teadis eelnevalt, et tegemist ei ole kullast käevõruga. Nimelt töötades ise Xxxx pandimajas, sõlmis ta sama keti suhtes klienditeenindajana 16.04.2015 laenulepingu, arvates, et tegemist on valgest kullast ketiga, kuid veidi hiljem selgus keti tegelik koostis ning G.V pidi tööandjale hüvitama üle 900 euro. Peale seda sai ta keti endale. AS-i Metrosert andmete järgi ei sisalda see toode väärismetalle ja selle koostisse kuulub Fe/Cr/Ni/Mo/Mn. Seega lõi G.V teadvalt tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse, sai pandimaja töötajalt laenu sularahas summas 750 eurot, arvestusega 19,62 eurot grammi eest intressiga 113,50 eurot, tähtajaga üks kuu, st kuni 29.08.2016, tagastamise summaga 863,50 eurot, kuigi tal ei olnud kavatsust seda käevõru 2 pandimajast välja osta. Nimetatud tähtajal G.V pandimajja käevõru välja ostma ei ilmunud, millega tekitas kannatanule XxxxOÜ-le varalise kahju summas 750 eurot. Seega G.V tekitas varalise kasu saamise eesmärgil teisele isikule varalist kahju tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, millega pani toime KarS § 209 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. II Prokuröri ettepanek Prokuröri ettepanekuks on karistada süüdistatavat G.V KarS § 209 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 180 päevamäära, s.o 2055,60 eurot, arvestades päevamäära suuruseks 11,42 eurot. Rahalise karistuse kolmele päevamäärale vastab üks päev vangistust või üks päev üldkasulikku tööd. Seega 180 päevamäära rahalist karistust on 60 üldkasuliku töö tundi.
lg 6 alusel tuleb karistuse mõistmisel arvestada kohustuste osa, mille isik on täitnud. G.V on 60 üldkasuliku töö tundi teinud, seetõttu lugeda karistus täidetuks. Rahuldada XxxxOÜ tsiviilhagi 530 euro nõudes. G.V hüvitada menetluskuludena riigi poolt määratud kaitsja tasu 72 eurot ning sundraha, mis on II astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 705 eurot.
lg 3 kohaselt kuuluvad menetluskulud ja sundraha (kokku 777 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest hüvitamisele ositi 12 kuu jooksul igakuiste maksetena. III Kohtu seisukoht süüdistuse tõendatuse kohta Kohus leiab, et käesolevalt esinevad
lõigetes 1-3 sätestatud käskmenetluse kohaldamise alused: prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, tõendamiseseme asjaolud on selged, süüdistatav on täisealine ning süüdistatava suhtes ei ole vaja kohaldada sõltuvusravi. G.V poolt 30.07.2016 kella 19.40 ajal XxxxOÜ pandimajas aadressil Xxxx, Tallinn, halli värvi metallist käevõru massiga 38,2 grammi pantimine, esitades seda kui valgest kullast toodet, kuigi teadis eelnevalt, et tegemist ei ole kullast käevõruga, on tõendatud järgmiste tõenditega. G.V kahtlustatavana antud ütluste (tl 63-69) kohaselt tunnistab ta oma süüd ning selgitab, et pandimajja, kus G.V töötab, tuli mees, kes pantis kullast käeketi. G.V andis mehele raha ja mees jättis keti välja ostmata. Mõne aja pärast tekkis pandimaja juhtkonnal kahtlus, et kett ei ole kullast, mistõttu saadeti see AS-ile Metrosert ekspertiisi tegemiseks. G.V kohustati välja maksma keti eest mehele tasutud 950 eurot. Raske rahalise olukorra tõttu viis ta sama keti XxxxOÜ pandimajja – käevõru pantides sai ta 750 eurot. Pandimajas käis ta koos õega. Süüdistatava õde Xxxxkinnitab (tl 51-56), et ta käis koos G.V-ga ketti pandimajja viimas ning kett kuulus õele, sest Xxxx pandimajas, kus õde töötab, kohustati teda ketti välja ostma, kuna G.V eksis ketti vastu võttes, arvates, et see on valgest kullast. 3 Lepingu sõlmimist G.V ja XxxxOÜ vahel tõendab 30.07.2016 leping nr xxxx (tl 7), millest nähtub, et G.V on pantinud kullast käeketi, mille eest on laenu saanud 750 eurot. Asjaolu, et G.V müüs käeketi valge kulla pähe, mis see tegelikult ei olnud, kinnitavad XxxxOÜ klienditeenindaja Xxxxtunnistajana antud ütlused (tl 43-50), mille kohaselt oli tema tööl XxxxOÜ pandimajas aadressil Xxxx, Tallinn, kui kella 19.40 ajal tuli klient (hiljem selgus, et G.V) koos tüdrukuga. G.V küsis, kas nad võtavad pandimajas valget kulda vastu, mille peale Xxxxvastas, et võtavad. Xxxxkontrollis toodet kulla kontrollimiseks ettenähtud spetsiaalsete reaktiivide abil ja tegi järelduse, et ehe on kullast. Seejärel koostasid nad lepingu, millega XxxxOÜ pandimaja maksis G.V-le 750 eurot intressiga 15% kolmekümneks päevaks. Xxxx ülemus Xxxxkahtles, et käekett on valgest kullast ning lasi toodet kontrollida spetsialistide juures. Kannatanu Xxxxkinnitab oma ütlustega (tl 17-21, 37-39), et tema pöördus AS-i Metrosert poole, kus kontrolliti käevõru ning anti teada, et see ei ole valmistatud väärismetallist. AS-i Metrosert 21.09.2016 arve (tl 40) nr 21641031 kinnitab, et Xxxxpoolt kontrollimiseks antud halli värvi metallist käekett massiga 38,2 g, mis on märgistatud 750 proovimärgisega, ei sisalda väärismetalle. Seega on tõendatud, et G.V andis OÜ-le Xxxxpanti käeketi, öeldes, et see on kullast, tekitades OÜ-le Xxxxväärkujutluse, et ehe on kallim selle tegelikust väärtusest. OÜ Xxxxmaksis käeketi eest eksklikult 750 eurot, kuigi käevõru tegelik hind oli oluliselt väiksem, sest ei sisaldanud väärismetalle. Saadud raha eest üüris G.V korteri. Seega on täidetud KarS § 209 lõike 1 objektiivne teokoosseis. G.V kahtlustatavana antud ütluste (tl 63-69) kohaselt sai ta aru, et kuna tema pidas käevõru pandimaja töötajana ekslikult kullaks, võib seda teha ka mõne teise pandimaja töötaja. Käeketti ta välja osta ei kavatsenud. G.V eesmärgiks oli saada varalist kasu, kuna ta oli sattunud rahalistesse raskustesse seoses oma tööandjale nimetatud keti eest kahju hüvitamisega. Seega pani ta teo toime kavatsetult KarS § 16 lõike 2 mõttes. Kohus ei tuvastanud teo õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. IV Kohtu seisukoht karistuse laadi ja suuruse kohta KarS 209 lõike 1 sanktsioon näeb ette karistamise rahalise karistusega või kuni kolmeaastase vangistusega. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. G.V pani käesoleva teo toime, kuna jäi rahalistesse raskustesse seoses tööalase eksimusega tekkinud kahju hüvitamise kohustusega. Isikul on kaks alaealist last, ta on abikaasast lahutatud ning saades töötasu veidi üle 500 euro kuus, pidi ta tööandjale tasuma 950 eurot, tasudes igakuiselt 100 eurot, mistõttu kohus arvestab, et G.V pani kuriteo toime raske majandusliku olukorra mõjul KarS § 57 lg 1 p 4 mõttes. 4 Kahtlustatavana ülekuulamisel on G.V oma tegu tunnistanud ning avaldanud puhtsüdamlikku kahetsust toimepandu suhtes, mida kohus arvestab karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. G.V tegevuses KarS §-s 58 sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et G.V ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud, nõustub kohus prokuröriga, et karistuse eesmärgid on üld- ja eripreventiivselt saavutatavad kergemat liiki karistuse mõistmisega. 01.11.2016 lõpetas prokuratuur G.V suhtes kriminaalmenetluse oportuniteedi põhimõttest lähtudes
OÜ-le tekitatud kahju ning tegema üldkasulikku tööd. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et üldkasulik töö on tehtud, kuid G.V on tsiviilhagi summast tasunud 220 eurot. Kuna G.V ei olnud täielikult kahju hüvitanud, uuendas prokuratuur 25.04.2017 kriminaalmenetluse. Meneltuse vältel on G.V oma tegu tunnistanud, kahetsenud ning täitnud prokuröri poolt määratud üldkasulikku tööd. Samuti on ta üles näidanud huvi hüvitada tekitatud kahju, makstes 220 eurot võlausaldajale, kuid rahaliste raskuste tõttu jäi kogu võlg tähtajaks tasumata. Teatisest süüdistatava keskmise päevasissetuleku kohta nähtub, et G.V keskmise päevasissetuleku suurus oli kriminaalmenetluse alustamisele eelnenud aastal 11,42 eurot. Prokurör on esitanud ettepaneku karistada süüdistatavat rahalise karistusega 180 päevamäära, s.o 2055,60 eurot. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et prokuröri ettepanek karistada G.V KarS § 209 lg 1 järgi rahalise karistusega keskmisest määrast väiksemas määras, s.o 180 päevamäära, on põhjendatud.
lg 6 alusel tuleb karistuse mõistmisel arvestada kohustuste osa, mille isik on täitnud. 25.04.2017 kriminaalmenetluse uuendamise määrusest nähtub, et G.V tegi ära ajavahemikul 01.11.2016 kuni 27.03.2017 temale määratud 60 tundi üldkasulikku tööd. KarS § 68 lg 1 kohaselt vastab rahalise karistuse kolmele päevamäärale üks päev vangistust. Vastavalt KarS §-le 69 lõikele 6 vastab üldkasuliku töö üks tund ühele päevale vangistusele. Seega 180 päevamäära rahalist karistust on 60 üldkasuliku töö tundi. Kuna G.V on 60 tundi üldkasulikku tööd juba teinud, tuleb karistus lugeda kantuks. V Tsiviilhagi Süüdistusakti kohaselt tekitati kuriteoga varalist kahju XxxxOÜ-le summas 750 eurot. G.V on vabatahtlikult hüvitanud 220 eurot. XxxxOÜ-le on hüvitamata tekitatud kahju summas 530 eurot, mille osas kannatanu esitas tsiviilhagi 530 euro nõudes. G.V ja XxxxOÜ vahel on 30.07.2016 sõlmitud leping nr xxxx, mille järgi G.V andis pandiks kuldse käeketi 750/38,22 g ning sai selle eest laenu summas 750 eurot. Tsiviilhageja on tuginenud VÕS §-le 1043, st õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise regulatsioonile. Tegu, millega rikutakse lepingut, võib endast samal ajal kujutada ka delikti. Sellisel juhul tekib lepingu- ja deliktiõiguslike kahju hüvitamise nõuete konkurents. 5 VÕS § 1044 lõike 2 kohaselt lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist ei või käesolevas peatükis sätestatud alusel nõuda, kui seadusest ei tulene teisiti. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt ei ole XxxxOÜ lepingut pettuse tõttu tühistanud. TsÜS § 94 lõike 1 kohaselt on pettus isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema. Tehingu teinud isik võib pettuse mõjul tehtud tehingu tühistada (TsÜS § 94 lg 3). Tehingu tühistamine toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Kui teist poolt ei ole, toimub tehingu tühistamine avalduse tegemisega avalikkusele (TsÜS § 98 lg 1). Kuna kriminaalasja materjalidest ei nähtu, et lepingut oleks tühistatud, ei saa tugineda TsÜS § 84 lõike 1 kohaselt alusetu rikastumise sätetele, kuna leping on endiselt kehtiv. Pettuse mõjul tehingu teinud isik ei saa reeglina tehingu teiselt poolelt nõuda pettusest tingitud kahju hüvitamist deliktiõiguslikul alusel, vaid üksnes tehingu tühistada, tema poolt üleantu alusetu rikastumise sätete alusel tagasi nõuda ja lisaks nõuda kahju hüvitamist TsÜS § 101 alusel. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. VÕS § 1045 lõike 3 kohaselt ei ole seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine õigusevastane, kui kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest. KarS § 209 lõike 1 eesmärgiks on kaitsta kannatanut temale tekitatud kahju eest. Seega on tegemist deliktiõigusliku kaitsenormiga ja G.V tuleb täita deliktiõiguslik kahju hüvitamise nõue. VÕS § 127 lõike 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lõike 3 kohaselt on tegemist otsese varalise kahjuga. Seega tuleb VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 7 alusel rahuldada XxxxOÜ tsiviilhagi ning mõista välja G.V-lt 530 eurot varalise kahju hüvitamiseks. VI Kohtu seisukoht menetluskulude osas
lõike 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevalt kuuluvad süüdistatava poolt hüvitamisele menetluskulud, milleks eeluurimise raames on G.V-le riigi poolt määratud kaitsja tasu 72 eurot. Samuti iga süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb lisaks karistusele sundraha, mis on II astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 705 eurot.
lg 3 kohaselt määrata menetluskulude 777 euro tasumine alates kohtuotsuse jõustumisest ositi 12 kuu jooksul igakuiste maksetena, kuna kõigi menetluskulude ühekorraga hüvitamine käiks G.V-le üle jõu. Julia Vernikova kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.