Obsah (8)

§ 424§ 121§ 274§ 64§ 68§ 73§ 78§ 83

1-13-10755 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09. detsembril 2013. a, Tartu kohtumajas, Tartu, Kalevi 1 Kohtunik Ene Muts Kohtuistungi sekretär Mari Jürg

§ 424

, § 121, § 274 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav H.J elukoht: XXXX; isikukood: XXX; tõkend – elukohast lahkumise keeld Varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata, väärteomenetluses karistatud 2-l korral Kaitsja vandeadvokaat Ahto Sirendi RESOLUTSIOON juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5 Süüdi tunnistada H.J

§ 424järgi ning mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada H.J

§ 121järgi ning mõista karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada H.J

§ 274

lg 1 järgi ning mõista karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

§ 64

lõike 1 alusel mõistetud üksikkaristustest raskeima osalise suurendamise teel mõista H.J-i liitkaristuseks 10 (kümme) kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 02.

- 04.05.2013. a, s.o 3 (kolm) päeva ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 9 (üheksa) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

§ 73

lg 1 ja 3 alusel ei pöörata karistust täielikult täitmisele, kui H.J ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78

p 1 alusel arvestatakse katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest 09.12.2013. Tõkend – elukohast lahkumise keeld - tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

§ 83lg 1 alusel konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahend - nuga. Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada asitõendiks olev konfiskeeritud nuga. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista H.J-ilt 917 (üheksasada seitseteist) eurot ja 85 senti riigituludesse menetluskulude katteks. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank, nr 221023778606 Swedbank või nr 333416110002 Danske Bank, viitenumber

1. Menetluskulude tasumisel märkida selgituseks: „Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, otsuse nr 1-13-10755 ja isiku nimi, kelle eest tasutakse“. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulude tasumine ositi 1 (ühe) aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus täitmata osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku
2. peatüki
3. jaos sätestatud menetlusnormide või KrMS § 339 lõikes 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsiooni võib kohtule esitada ka faksi teel. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi kümne päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtule. Süüdistuse sisu, milles kohus süüdistatava süüdi mõistab H.J süüdistatakse selles, et tema, olles alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, juhtis 02.05.2012 kella 19.35 ajal Tartumaal Ülenurme vallas Lepiku külas Maarja teel sõiduautot Chevrolet (reg nr XXX). H.J-i väljahingatavas õhus tuvastati alkoholi ühe liitri kohta vähemalt 1,02 mg, mis on alkoholijoobeks liiklusseaduse § 69 lg 1 ja lg 4 p 1 kohaselt. H.J, olles alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, juhtis 02.06.2012 kella 00.05 ajal Tartumaal Kambja alevikus traktorit MTZ 82L (reg nr XX). H.J-i ühes grammis veres tuvastati etanooli vähemalt 2,28 mg, mis on alkoholijoobeks liiklusseaduse § 69 lg 1 ja lg 4 p 1 kohaselt. Sellega pani H. J toime

§ 424järgi kvalifitseeritavad kuriteod – mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

H.J süüdistatakse veel selles, et tema 02.05.2012 kella 19.35 ajal Tartumaal Ülenurme vallas Maarja tee 4 asuva R.S. eramu hoovil tekkinud tüli ning rüseluse käigus torkas noaga R.S. paremat labakätt, millega tekitas R.S. le tervisekahjustuse –torkehaava paremale labakäele. H.J 12.10.2012 kella 20.00 ajal Tartumaal Kambja vallas XXX asuva kaupluse A ja O juures võttis kinni K.S. riietest ning surus ta vastu läheduses olevat autot, misjärel võttis H.J kinni K.S. juustest ja kuklast, tekitades talle sellega füüsilist valu. Seepeale üritas K.S. liikuda läheduses asuvasse A ja O kauplusesse, et sealt abi paluda, kuid H.J ei lasknud teda lahti, vaid võttis kinni K.S. kõrist ja pigistas, mille tagajärjel tundis K.S. füüsilist valu. Lisaks lõi H.J kinnihoidmise käigus K.S. t ühel korral vastu parempoolset põske, millega tekitas K.S. le füüsilist valu. Peale löömist võttis H.J veel kinni ka K.S. õlgadest ning surus ta kükakile maha, misjärel sekkusid sündmusesse A ja O poe töötajad. Toimepandud kuriteoga tekitas H.J K.S. le füüsilist valu ja tervisekahjustuse – lülisamba kaelaosa distorsiooni (venituse). Sellega pani H.J toime

§ 121

järgi kvalifitseeritavad kuriteod – teise inimese tervise kahjustamise, löömise ning valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise. H.J süüdistatakse veel ka selles, et tema 02.06.2012 kella 00.15 ajal Tartumaal Kambja alevikus lõi teda politseibussi paigutavat ametikohustusi täitvat võimuesindajat PPA Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna korrakaitsebüroo politseiülemkonstaablit A.R. ühel korral jalgadega vastu A.R. mõlemat jalasäärt, millega tekitas A.R. füüsilist valu. Seejärel üritas H.J A.R. uuesti lüüa, kuid tegu ei õnnestunud abipolitseinik G.K. sekkumise tõttu. Sellega pani H .J toime

§ 274

lõike 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo – võimuesindaja suhtes vägivalla toimepanemise seoses tema ametikohustuse täitmisega. Kokkuleppe sisu

§-s 424 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

§-s 121 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.

§ 274

lõikes 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

§ 64

lõike 1 alusel mõistetud üksikkaristustest raskeima osalise suurendamise teel mõista liitkaristuseks 10 (kümme) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg – 02.05.2013-04.05.2013 (3 päeva), mistõttu on ärakandmisele kuuluvaks karistuseks veel 9 (üheksa) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

§ 73

lg 1 ja lg 3 kohaselt mitte pöörata karistust täielikult täitmisele, kui H.J ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Asitõend. Kriminaalasjas on asitõendiks nuga, mis asub kriminaalasja juures. Nuga kuulub H.J-ile ja on tahtliku süüteo toimepanemise vahend.

§ 83lg 1 alusel tuleb tahtliku süüteo toimepanemise vahend konfiskeerida.

Konfiskeeritaval asitõendil puudub kaubanduslik väärtus ja seetõttu tuleb asitõend KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Kriminaalmenetluse kulud ja nende hüvitamine KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 480 eurot kummalgi süüdistataval. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel on ekspertidele makstud 255 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel on määratud korras kaitsjale kohtueelses ja kohtumenetluses makstud õigusabi kulude katteks advokaaditasu 182,40 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel on toimikust koopiate tegemise kulud 0,45 eurot. Menetluskulude summa on 917,85 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdistatav. H.J elatub palgast, tal on ülalpidamisel laps ja säästud puuduvad. Neil põhjustel ei ole süüdistataval võimalik tasuda menetluskulusid KrMS § 417 lg 2 sätestatud tähtaja jooksul. KrMS § 180 lg 3 alusel määrab kohus menteluskulude tasumise ositi. Ene Muts kohtunik