lg-le 1 järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 172 lg 1 sätestab, et mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg ennistatakse selle uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvateks põhjusteks äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega ja muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks. Väärteomenetluse seadustiku (
) § 114 lg 4 kohaselt on menetlusosalisel õigus esitada maakohtule kaebus kohtuvälise menetleja üldmenetluses tehtud otsuse peale 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt asunud seisukohale, et kaebetähtaja ennistamisel mõistetakse mõjuva põhjusena sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud – loodusõnnetus, transpordi – või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud – raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (RKL 3-1-1-77-98). Käesolevas asjas ei nähtu ühelegi sellisele põhjusele viidet. Kohtule ei ole esitatud ühtegi sellist tõendit, mis kinnitaks mõne objektiivse asjaolu esinemist kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmiseks. Kohus ei nõustu kaebuse esitaja seisukohaga, et väärteoprotokollis (nr. AB1426462) oleks märgitud otsuse kättesaamise kuupäevaks 30.
§-le 114 lg 4 arvestada ka 15-päevast edasikaebamise tähtaega kaebuse esitamise viimaseks tähtajaks väärteoasjas oli seega 14.11.2017.a Kohus märgib, et kaebuses toodud põhjendus hiljuti teada saadud väärteootsusest, ei ole asja ennistamise aluseks. Kohus märgib, et üldmenetluse korras lahendatavas väärteoasjas peab
lg 4 kohaselt väärteootsus olema menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav 30 päeva möödudes väärteoprotokolli koopia menetlusalusele isikule või tema kaitsjale kätteandmisest.
lg 6 kohaselt selgitatakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli koopia kätteandmisel, et sellest kuupäevast, kui kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures menetlusalusele isikule tutvumiseks kättesaadav, algab kohtuvälise menetleja lahendi kaebetähtaeg. Kohus juhib tähelepanu, et kohtuvälisel menetlejal ei ole seadusest tulenevat kohustust menetlusalust isikut teavitada lahendi tegemisest. Väärteoprotokolli koostamisel tehakse teatavaks aeg, mil lahend on menetleja juures kättesaadav ning puudutatud isik peab ise ilmutama aktiivsust ja vajalikku hoolsust lahendi kätte saamiseks. Käesoleval juhul nähtub kaebusest, et kaebaja jäi passiivseks. Väärteoasja materjalidele tuginedes märgib kohus, et T T pidi olema teadlik nii tema suhtes käivast väärteomenetlusest ning kohtuvälise menetleja lahendi kättesaadavusest. T T on andnud väärteoprotokolli allkirja selles, et on teadlik ka väärteootsuse edasikaebamistähtaja algusest. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et T T on ise oma käitumisega põhjustanud olukorra, kus kaebetähtaeg on möödunud. Kaebuse esitamise tähtaega ei saa hakata arvestama kuupäevast, mil kohtuvälise menetleja otsusest väidetavalt teada saadi. Kohus märgib, et isik, kes soovib lahendit vaidlustada, peab tagama seaduses ettenähtud toimingute õigeaegsuse, normidest mittekinnipidamine peab aga olema põhjendatud. T T teades, et tema suhtes on alustatud menetlus, oleks pidanud ise astuma samme otsuse õigeaegseks kättesaamiseks. Kuivõrd kaebus on esitatud pärast kaebetähtaja möödumist ning põhjused tähtaja ennistamiseks puuduvad, tuleb kaebuse esitamise tähtaeg jätta ennistamata.
lg 2 p 1 kohaselt teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebus on esitatud pärast seadustiku § 114 lõikes 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata. Eeltoodu alusel jätab kohus läbi vaatamata T T poolt esitatud kaebuse Politsei-ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse juhtivspetsialist A Hi 19.10.2017.a. otsusele väärteoasjas nr 2317,17,008034. Kohus juhindub KrMS §-st 172,
/allkirjastatud digitaalselt/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.