Süüdistus: N.Z süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 12.07.2015 kella 17.40 ajal Harjumaal, Viimsi vallas, Muugal, Meediku tee 2 maja juures, liikudes Maardu tee suunas mootorsõidukit Volkswagen Passat registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (alkoholijoove 1,03 mg/l +/- 0,10 mg/l, lõplik lugem 0,93 mg/l). Sellega rikkus N.Z liiklusseaduse § 69 lg 1 (juht ei või olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides) ja § 69 lg 2 p 1 (juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi) nõudeid. Seega N.Z pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o.
Samuti süüdistatakse N.Z selles, et tema olles varasemalt korduvalt juhtinud mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning keda on selle eest karistatud 14.08.2014 Põhja Prefektuuri poolt liiklusseaduse § 201 lg 1 järgi (21.07.2014 toimepandud episoodi eest) ja 20.01.2015 Harju Maakohtu poolt liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi (06.12.2014 toimepandud episoodi eest) kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemise eest, juhtis tahtlikult uuesti s.o süstemaatiliselt 12.07.2015 kella 17.40 ajal Harjumaal, Viimsi vallas, Muugal, Meediku tee 2 juures liikudes Maardu tänava poole, mootorsõidukit Volkswagen Passat registreerimismärgiga XXX omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, millega rikkus süstemaatiliselt LS § 94 lg 1 /mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimisel kõrvaldatud/ nõuet. Seega N.Z pani toime mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt süstemaatiliselt s.o.
Kokkuleppe sisu: Süüdistatava, tema kaitsja ja ringkonnaprokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on taotletav karistus süüdistatavale
ja § 424 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemise eest
lg 1 alusel vangistus 9 kuud.
lg 1 alusel arvatakse karistuse hulka 3 päeva eelvangistust (12.07.2015-14.07.2015), ärakandmata karistuseks on 8 kuud ja 27 päeva vangistust, mis jäetakse
lg 1 ja 3 alusel tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 1 aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle
§-s 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid. Kohtuliku arutamise järeldused: Süüdistatav tunnistas ennast süüdi ja kinnitas, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohtuistungil süüdistatav ei soovinud kaitsja osavõttu. Abiprokurör jäi samuti sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus. Süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning ta tuleb süüdi tunnistada ning karistus mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu, mistõttu KrMS § 175 lg 1 p-de 4, 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel süüdimõistetult välja mõista riigieelarve tuludesse menetluskulud: süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 585 eurot ning kaitsjatasu 168 eurot. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS §-dest 248 lg 1 p 5; 175, 179, 180; 318, 319 kohus o t s u s t a s: 1 ja § 424 järgi ja põhikaristuseks
lg 1 alusel Süüdi tunnistada N.Z
mõista vangistus 9 (üheksa) kuud.
lg 1 kohaselt arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 12.07.2015 – 14.07.2015, so kolm päeva, kandmisele jääks vangistus 8 kuud ja 27 päeva.
lg 1 ja 3 alusel vangistust täielikult ei pöörata täitmisele, kui N.Z ei pane 1 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab
lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna (Tallinn, Tartu mnt.85) juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve all.
MS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p-de 4, 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista N.Z-ilt riigieelarve tuludesse menetluskulud: süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 585 eurot ning kaitsjatasu 168 eurot. Menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE873300333499990003 Danske Bank või EE401700017002872300 Nordea Pank. KrMS § 159 lg 3 alusel makseinfo menetluskulude tasumiseks lisatakse kohtuotsusele eraldi dokumendina ja edastatakse süüdimõistetule posti teel. Menetluskulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult teatavaks kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks e-toimiku süsteemi kaudu koos lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Kohtuotsuse peale on õigus apellatsioonikorras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule juhul, kui on tegemist KrMS 9. ptk 2. jao sätete, KrMS § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4) 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest Harju Maakohtule. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt. Karin Olentšenko Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.