MS § 180 lg 3 alusel jätta T V menetluskuluna kaitsjatasu summas 90,00 (üheksakümmend eurot) riigi kanda. Otsus toimetada kätte T V, kaitsjale ning saata täitmiseks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonnale ja Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonnale. Edasikaebamise kord 1 Kohtumenetluse pool võib loobuda apellatsiooniõigusest kohe. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 11 ettenähtud juhul. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele käesoleva seadustiku § 113 lõike 4 punkti 1 kohaselt kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või ükski neist ei teata oma soovist kasutada apellatsiooniõigust, kohtuotsuse põhiosa ei vormistata. Apellatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral tehakse täisotsus avalikult teatavaks 15.10.
Kohus kontrollis, kas menetlusaluse isiku teos on realiseeritud süüteokoosseis, õigusvastasus ja süülisus, s.o väärteo tunnused. 6.
lg 1 sätestab, et süüteokoosseis on käesoleva seadustiku eriosas või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus.
lg 2 kohaselt on süüteokoosseisu 2 objektiivsed tunnused seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. Menetlusalusele isikule heidetakse ette tegevust, et ta on tarvitanud narkootilist ainet (BNZ) ilma arsti ettekirjutuseta.
lg 4 kohaselt on tegu pandud toime kaudse tahtlusega, kui isik peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kohus leiab, et olenemata asjaolust, et menetlusalune isik T V tunnistas, et ei teadnud narkootilise aine tarvitamise ajal, et tegemist on just narkootilise ainega, möönis ta, et temale ei olnud tarvitatud ainet arsti poolt välja kirjutatud ning et ta ei oleks tohtinud seda tarvitada. Seega T V pidas võimalikuks, et ta teostas süüteokoosseisule vastava asjaolu ja möönis seda. Eeltoodust tulenevalt on täidetud T V süüdistuses esitatud kvalifikatsiooni subjektiivne koosseis. 10. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Samuti ei kuulu väärteomenetlus VTMS § 30 alusel lõpetamisele. 11.
lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et NPALS § 151 lg-s 1 sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik T V. 12. NPALS § 151 lg 1 kohaselt karistatakse narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
sätestab, et kohus võib väärteo eest mõista aresti kuni kolmkümmend päevamäära ja alaealisena väärteo toimepannud isikule kuni kümme päeva.
lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusaluse isiku karistust kergendavaks asjaoluks on
13. Õiguskorra kaitsmise huvides tuleb isikule määrata karistus , mis peab andma hinnangu normikehtivusse ja avaldama õiglase karistuse mõju ühiskonnas. Menetlusalusel isikul oli süüteo toimepanemise ajal 20 kehtivat väärteokaristust ning karistuseks on määratud nende süütegude eest kõigil juhul rahatrahv, mis ei ole talle siiani vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning ta on jätkanud väärtegude toimepanemist. Seega on põhjendatud raskemaliigilise karistuse, s.o aresti mõistmine alaealisele ettenähtud sanktsiooni ülemmääras. 3 Samas ei ole põhjendatud aresti täitmisele pööramine. Menetlusalust isikut ei ole varem arestiga karistatud, samuti ei ole tema suhtes üldkasulikku tööd kohaldatud. Arvestades, et menetlusalust isikut ei ole varem narkootilise aine tarvitamise eest karistatud, asendab kohus aresti üldkasuliku tööga. 14.
lg 1 sätestab, et kohus võib aresti või kuni kaheaastast vangistust mõistes või käesoleva seadustiku §-s 73 või 74 sätestatud korras tingimisi kohaldatud vangistust täitmisele pöörates asendada selle üldkasuliku tööga. Ühele päevale arestile või vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. Arest või vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdlase nõusolekul. Menetlusalune isik avaldas kohtuistungil, et on nõus tegema üldkasulikku tööd. 15. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetlusalust isikut tuleb karistada väärteo toimepanemise eest karistusega sanktsiooni ülemmääras, s.o 10 päeva arestiga, mille kohus asendab
lg 1 alusel 10 tunni üldkasuliku tööga.
lg 3 kohaselt üldkasuliku töö mõistmisel määrab kohus selle tegemise tähtaja, mis ei või ületada kuritegude puhul kahtekümmend nelja kuud ning väärtegude puhul kahtteist kuud. Kohus määrab 10 tunni üldkasuliku töö tegemiseks 1 kuu. Tähtaeg üldkasuliku töö tegemiseks hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest. Kohtu hinnangul on määratud karistusega järgitud ka õiguskorra kaitsmise huvid. 16. Kohtuväline menetleja on taotlenud menetlusalusele isikule karistuseks mõjutusvahendi kohaldamist
lg 2 p 8 järgi, s.o kinnisesse lasteasutusse paigutamist, järgides sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud kinnisesse lasteasutusse paigutamise põhimõtteid. Sotsiaalhoolekande seaduse (edaspidi ShkS) § 1302 lg 1 kohaselt laps paigutatakse kinnisesse lasteasutusse ainult juhul, kui lapse käitumine seab ohtu tema enda elu, tervise või arengu või teiste isikute elu või tervise ja seda ohtu ei ole võimalik kõrvaldada ühegi vähem piirava meetmega. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole võimalik ega põhjendatud T V kinnisesse lasteasutusse paigutada. Eelkõige on tegemist alaealise õigusrikkuja vabadust piirava kõige intensiivsema meetmega tema mõjutamisel. Lisaks on oluline, et eelnevalt oleks kooskõlastatud broneering kinnise lasteasutusega ning olemas heakskiit Sotsiaalkindlustusametilt. ShkS § 1305 lg 1 kohaselt kinnist lasteasutuse teenust korraldab Sotsiaalkindlustusamet. ShkS § 1302 lg 2, mis reguleerib alaealise kinnisesse asutusse paigutamist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 533-543 alusel ShkS § 1302 lg 2 loetletud erisustega, selle kohaselt kohaliku omavalitsuse üksus saab alates 1.01.2018 sotsiaalhoolekande seaduse § 1302 alusel taotleda kohtult lapse paigutamist kinnisesse lasteasutusse. Enne kohtule avalduse tegemist peab kohalik omavalitsus pöörduma Sotsiaalkindlustusameti poole arvamuse saamiseks lapse vabadust piirava meetme sobivuse kohta. Arvamus tuleb küsida nii kinnise lasteasutuse teenuse esmakordsel taotlemisel kui teenuse pikendamisel. Analoogselt ShkS § 1302 lg 2 peab väärteomenetluses ja kriminaalmenetluses menetleja läbi Sotsiaalkindlustusameti leidma alaealisele koha ja heakskiidu kinnise sse asutusse paigutamiseks. Seda seetõttu, et Eesti Vabariigis on ainult üks kinnine lasteasutus- Maarjamaa Hariduskolleegium, kus mõlemas õppekeskuses, Emajõe Õppekeskuses ja Valgejõe Õppekeskuses on nii poiste kui tüdrukute kohtade arv, seoses voodikohtade, avatud klasside olemasolu ja töötajate arvuga, piiratud. Kohtuväline menetleja ei ole kohtule esitanud dokumente, millest nähtub, et menetlusalusele isikule on broneeritud koht Maarjamaa Hariduskolleegiumis. T V puhul on tegemist põhihariduse omandanud noormehega. Seega ei ole praegu võimalik kohaldada isikule mõjutusvahendina kinnisesse lasteasutusse paigutamist, 4 kuna ei ole teada, kas ja millal talle koht võimaldatakse. Aresti kohaldamisega ja selle asendamisega üldkasuliku tööga on võimalik menetlusalust isikut koheselt mõjutada. 17. Kinnise lasteasutuse teenuse eesmärk on toetada lapse psühholoogilist, emotsionaalset, sotsiaalset, hariduslikku ja kognitiivset arengut, et saavutada püsivad muutused, mis võimaldavad lapsel pärast vabaduse piiramise lõppu tulla edukalt toime tavakeskkonnas tema enda elu, tervist ja arengut soodustava käitumisega ning teiste isikute elu ja tervist kahjustava käitumiseta. 18. Kohus märgib, et mõjutusvahendina
lg 2 p 8 kohaldamist tuleks kaaluda ennekõike koolikohustusest kõrvalehoidvate ja sõltuvusprobleemidega alaealiste õigusrikkujate suhtes vanuses 14-16 aastat kuni põhihariduse omandamiseni. Kohus leiab, et kinnine lasteasutus kui mõjutusvahend on sobilik ennekõike neile oma suletud territooriumi ja alaealiste vabaduse piiramise tõttu.
lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning
lg 1 p –de 2, 10 alusel osalema sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusel (teenust korraldab kohalik omavalitsusxxxx linn), keelati tarvitada alkoholi ja suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ning kohustati otsima endale töökoht või jätkama õpinguid keskhariduse või eriala omandamiseks ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Lisaks nähtub Viru Maakohtu 31.08.2018 määrusest kriminaalasjas 1-18-2349, et T V on pikendatud Viru Maakohtu 19.03.2018 kohtuotsusega määratud käitumiskontrolli tähtaega kahe kuu võrra, so kuni 04.08.2019. 22.
lg 5 sätestab, et kinnisesse lasteasutusse paigutatakse noorem kui kaheksateistaastane isik kuni üheks aastaks. Kinnises lasteasutuses viibimise ajal ei saa alaealisele kohaldada käitumiskontrolli ega üldkasuliku töö kohustust. Seega ei oleks menetlusaluse isiku kinnisesse lasteasutusse paigutamise korral võimalik tema suhtes Viru Maakohtu 19.03.2018 kohtuotsuse alusel kohaldatud käitumiskontrolli jätkata. 5 23. Alaealisele menetlusalusele isikule T V osutas vandeadvokaadi abi Gerda-Johanna Pello õigusabi kohtumenetluses kogusummas 90 eurot. VTMS § 38 lg 1 kohaselt järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud summas 90 eurot riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.