← Eesti

4-18-5188/27

4-18-5188 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15. jaanuar 2019, Narva kohtumaja Toimiku number 4-18-5188 (233015001457) Kohtunik Merit Bobrõšev Kohtuistungi sekretär Marjet Me

§ 69

lg 6 alusel pöörata täitmisele B.K-le Viru Maakohtu 13.11.2018 kohtumäärusega nr 4-18-5188 mõistetud karistus – 3 (kolm) päeva aresti. VTMS § 199 lg 3 ja 205 lg 1 alusel pöörata asendusarest täitmisele kohtumääruse kuulutamisest ning arvestada asenduskaristuse kandmise tähtaega alates 15.01.2019. Välja mõista B.K-lt KrMS § 173 lg 1 p 2 ja lg 3 ja § 176 lg 1 p 2 alusel väärteomenetluse erikuluna sundtoomise kulud 18 (kaheksateist) eurot ja 70 senti. Sundtoomise kulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004, SWEDBANK EE502200221014193355, LUMINOR PANK EE401700017002872300, viitenumber 99919700002293 selgitus: „B.K sundtoomise kulud“. Väljamõistetud summa tasuda 30 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates. Kui 1

(3)4-18-5188 rahaline nõue pole tähtaegselt täies ulatuses tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Määrus edastada B.K-le ning Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või oleks pidanud teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Viru Maakohtu 13.11.2018 kohtumäärusega nr 4-18-5188 rahuldati Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna taotlus ning B.K-le määratud rahatrahv asendati kolme päeva arestiga,

§ 69lg 1 alusel asendati B.K-le määratud arest viie tunni üldkasuliku tööga.

B.K tuli üldkasulik töö sooritada 1 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Viru Maakohtu 13.11.2018 kohtumäärus jõustus 29.11.

  2. 28.12.2018 esitas kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule B.K kohta erakorralise ettekande põhjusel, et hooldusalune ei ole ühtegi üldkasuliku töö tundi sooritanud. B.K telefoni teel antud selgituste kohaselt on üldkasuliku töö tunnid täitmata peavigastuse põhjusel. Tõendit tervisekahjustuse kohta B.K ei esitanud, kriminaalhooldaja juurde vastuvõtule ei ilmunud ning mitteilmumise põhjustest kriminaalhooldajat ei teavitanud. Katseaja kulgu võib hinnata mitterahuldavaks, sest B.K hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest. Arvestades, et B.K ei täida talle kohtu poolt määratud kohustusi ning tuginedes VTMS § 2101 lg 1 ja

§ 69

lg 6 alusel teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku pöörata täitmisele Viru Maakohtu 13.11.2018 kohtumäärusega väärteoasjas nr 4-18-5188 B.K-le mõistetud karistus.

  1. 15.01.2019 kohtuistungil nentis B.K , et üldkasuliku töö tunnid on tegemata. Põhjused üldkasuliku töö tegemiseks tal puudusid. Sai tervisekahjustuse, enda perearsti juurde ta ei läinud ning tõendit ei esitanud. Samuti ei ilmunud ta kriminaalhooldaja vastuvõtule, selleksi tal mõjuv põhjus puudus. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  2. Kohus, vaadanud läbi esitatud taotluse, toimiku materjalid ning kuulanud ära süüdlase B.K selgitused, leiab, et taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. 5.

§ 69

lg 6 sätestab, et juhul, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Kui süüdlane hoiab talle määratud või mõistetud üldkasuliku töö tegemisest kõrvale, siis tulenevalt VTMS § 2103 lg-st 1 esitab selle rikkumise tuvastanud tuvastanud kriminaalhooldusametnik kohtule taotluse, mis sisaldab andmeid rikkumise asjaolude kohta, tehtud üldkasuliku töö tundide arvu, süüdlase seletuse kokkuvõtet ning üldkasuliku töö katkestamise ja aresti täitmisele pööramise ettepanekut. Ning sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kui süüdlane ei saa talle mõistetud või määratud üldkasulikku tööd teha haiguse või perekondliku olukorra tõttu või seetõttu, et ta täidab ajateenistuskohustust või osaleb õppekogunemisel, esitab kriminaalhooldusametnik kohtule taotluse üldkasuliku töö tähtaja 2

(3)4-18-5188 kulgemise peatamiseks. Taotlus peab sisaldama andmeid peatamise aluste ning ettepanekut peatamise aja kohta. Tähtaja kulgemise peatamisel ning uue tähtaja määramisel tuleb kohtul arvestada vastava süüteo eest ettenähtud üldkasuliku töö tähtaja üldist piirangut.
  1. Kohus tuvastas, et B.K oli kohustatud vastavalt koostatud üldkasuliku töö ajakavale, sooritama viis tundi üldkasulikku tööd 17.12.
  2. Seejuures oli B.K-le antud piisavalt pikk tähtaeg, s.o 1 kuu 5 tunni teostamiseks ning B.K avaldas 13.11.2018 toimunud kohtuistungil ise soovi ja valmisolekut teha ühiskondliku tööd. Töökoht oli valitud B.K-le , arvestades tema sooviavaldust ning töö tegemise perioodi kestus vastavalt B.K kohtuistungil avaldatule seoses jaanuarist 2019 xxx tööle siirdumisele. Ühtegi tundi üldkasuliku tööd B.K ei sooritanud, andes kriminaalhooldusametnikule üksnes selgituse, et töö tegemine oli takistatud terviseseisundist tulenevalt. Tõendit töö tegemist takistava asjaolu kohta B.K kriminaalhooldusametnikule ei ole estanud. Seejärel lepiti B.K-ga kokku uus kohtumine kriminaalhooldusametniku juures. Kokkusaamisele B.K ei ilmunud ning seisuga 28.12.2018 B.K ühtegi tundi üldkasulikku tööd ei sooritanud.
  3. Vaatamata B.K-le antud võimalusele sooritada üldkasulik töö talle sobivatel tingimustel, ta üldkasulikku tööd ei sooritanud. Arvestades kriminaalhooldaja hinnangut ja hooldusaluse seletusi, on kohus veendunud, et B.K hoidus tahtlikult kõrvale üldkasuliku töö tegemisest ning tal puudus selleks mõjuv põhjus. Tal ei esinenud mingit objektiivset takistust, mis ei võimaldanud üldkasulikku tööd sooritada. Viimast tunnistas B.K ka ise. Kohus on seisukohal, et tegemist oli tahtliku üldkasuliku töö teostamisest kõrvale hoidumisega. Eelnevast lähtuvalt esinevad antud juhul alused asenduskaristusena mõistetud aresti täitmisele pööramiseks. Politsei- ja Piirivalveameti otsustega oli B.K-le määratud karistuseks rahatrahv 30 trahviühikut, mis on

§ 72

lg 2 kohaselt võrdne 3 päeva arestiga.

§ 69

lg-st 6 tulenevalt peab aresti täitmisele pööramisel arvestama kandmisele kuuluvast karistusest maha tehtud üldkasulik töö. B.K ei ole ühtegi tundi üldkasulikku tööd teinud. Seega kuulub ärakandmisele 3 päeva aresti. 8. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 69

lg 6, VTMS § 2101 lg-st 1 ja 2, § 2103 lg-st 1 rahuldab kohus Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva esinduse erakorraline ettekande ja pöörab Viru Maakohtu 13.11.2018 kohtumäärusega nr 4-18-5188 asenduskaristusena mõistetud aresti täitmisele. B.K kuulub ärakandmisele 3 päeva aresti.

  1. B.K kriminaalhooldaja ning kohtu kutsetele ei reageerinud. Kohtukutse vastuvõtmisest B.K lausa keeldus ning vabatahtlikult kohtuistungile ei ilmunud. Seetõttu pidas kohus vajalikuks meetmeks rakendada B.K suhtes meetmena sundtoomist Viru Maakohtu Narva kohtumajas toimuvale istungile. Kohus peab vajalikuks osundada, et ka rahatrahvi arestiga asendamise menetluses rakendas kohus B.K suhtes sundtoomist kohtuistungile. Eeltoodu alusel puudub kohtul veendumus, et B.K ilmub vabatahtlikult karistuse kandmisele. Seega peab kohus vajalikuks pöörata asenduskaristus koheselt täitmisele. Aresti kandmise alguseks lugeda 15.01.
  2. Vastavalt VTMS § 199 lg-le 3 jõustub kohtuotsus aresti mõistmise kohta selle tegemisest. Kohus mõistab süüdlaselt välja ka sundtoomise kulud summas 18,70 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.