4-20-712/13

(233020000199)Kohtunik Innokenti Menšikov Väärteoasi Kohtuvälise menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 07.02.2020 otsus väärteoasjas nr 233020000199, millega T.M karistati LS § 50 lg 5 p 3 sätestatud rikkumise toimepanemise eest LS § 227 lg 2 alusel 43 trahviühikuga, s.o 172 eurot Kaebuse esitanud isik menetlusalune isik T.M ik XXX; elukoht xxx; registrijärgne elukoht xxx; Eesti Vabariigi kodakondsus; töökoht xxx Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskond asukoht Vahtra 3, 21003 Narva. RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-dest 120 lg 1, 132 p 1, 134 lg 1, § 155156 maakohus otsustas: Jätta T.M kaebus rahuldamata. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri 07.02.2020 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 233020000199 T.M karistamises LS § 227 lg-s 2 sätestatud väärteo toimepanemises muutmata. Rahatrahv tuleb tasuda ositi kahe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE891010220034796011 SEB Pank AS-is, arveldusarvele nr 932200221023778606 Swedbank AS-is või arveldusarvele nr 1 EE701700017001577198 Luminor Bank AS, viitenumber

1. 4-20-712 Kohus selgitab, et kui rahatrahvi ei ole tasutud täies ulatuses kohtuotsuses määratud tähtaja jooksul, saadab vastavalt VTMS §-le 202 lahendit täitmisele pöörav asutus kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta. Edasikaebekord Otsuse peale võib esitada Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kassatsioonkaebuse Riigikohtule. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtu Narva kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates
2. aprillist
3. Kassatsioonkaebus tuleb esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. MAAKOHUS TUVASTAS
4. Kohtuvälise menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 07.02.2020 otsusega väärteoasjas nr 233020000199 karistati T.M liiklusseaduse (edaspidi LS) § 50 lg 5 p 3 sätestatud rikkumise toimepanemise eest LS § 227 lg 2 alusel 43 trahviühikuga, s.o 172 eurot.
5. 15.02.2020 registreeris Viru Maakohus menetlusaluse isiku edastatud kaebuse kohtuvälise menetleja otsusele.
6. 19.02.2020 määrusega jäeti T.M kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 07.02.2020 otsusele väärteoasjas nr 233020000199 käiguta ning määrati 10 päevane tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks.
7. T.M esitas 25.02.2020 Viru Maakohtule täiendatud kaebuse ühes lisadega. Kaebuses märkis T.M, et vaidlustab otsuse karistuse määra osas. Tegemist on esmakordse rikkumisega ning kaebuse esitaja lubab enam korda mitte rikkuda. Kaebuse esitaja avaldab, et elab koos tütrega ning ainsaks tuluks on ettekandja töötasu. Olles viimase kuu jooksul haiguslehel, on tulu vähenenud. T.Munnistab oma süüd. Kaebusele on lisatud T.M haiguslehel/hoolduslehel viibimise perioodid aastatel 2017, 2019 ja 2020 ühes hüvitise määra ja suurusega, arvelduskonto väljavõte perioodi 01.09.201925.02.2020 eest, väärteoprotokoll ja -otsus ning x x sünnitõend. Neist asjaoludest tulenevalt taotleb kaebaja kohtuvälise menetleja karistusotsuse ümbervaatamist. T.M kohtuistungil osalemist ja ka kaitsja osalemist ei soovinud.
8. 28.02.2020 määrusega võttis kohus T.M kaebuse menetlusse ja määras vaadata väärteoasi läbi kirjalikus menetluses. Kohus edastas osapooltele vastastikku kaebuse ärakirja koos teiste dokumentidega ja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri seisukoha. Kohus andis kohtumenetluse pooltel õiguse esitada maakohtule kirjalikke seisukohti, samuti taandusi ja muid taotlusi kuni 16.03.
10. 02.03.2020 edastas kohtuväline menetleja kohtule väärteotoimiku. 2 4-20-712
11. 12.03.2020 avaldas kohtuväline menetleja, et on nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses, asudes seisukohale, et kaebus ei kuulu rahuldamisele. Kohtuväline menetleja põhistab esitatud seisukohta asjaoluga, et isikule kellele on väljastatud mootorsõiduki juhtimise õigus on teadlik nii liiklusreeglite nõuetest, kui ka liiklusseaduses sätestatud sanktsioonidest. Karistuse määramisel tuleb lähtepunktiks võtta sanktsiooni keskmine määr, seejärel tuvastada isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. T.M puhuselt karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude esinemise hindamisel on kohtuväline menetleja arvestas menetlusaluse isiku süü ülestunnistamisega määras karistuseks rahatrahv alla keskmise määra. Arvestades asjaoluga, et menetlusalune isik ei ole varasemalt karistatud, menetleja jättis lisakaristust kohaldamata. Samuti kohtuvälise menetleja on seisukohal, et trahvimäära vähendamise aluseks ei peaks olema ainuüksi isiku raske majanduslik olukord ning karistuse kandmine ei pea olema isikule mugav. Karistuse määramisel tuleb eelkõige lähtuda süü suurusest ja eripreventiivsetest kaalutlustest, st milline karistus oleks konkreetsel juhul mõjus ja kohane. Tuleb ka arvestada asjaoluga , et tegemist on ohtliku liiklusalase rikkumisega. Eeltoodu alusel palub kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata. Kohtu seisukoht väärteo tõendatuse osas
12. Kohus, tutvunud esitatud kaebuse ja selle lisadega, edastatud seisukohaga ning uurinud kirjalikke tõendeid, asub alljärgnevatele seisukohtadele.
13. VTMS § 123 lg 2 kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
14. 13.01.2020 väärteoprotokolli nr AB1523616 kohaselt on T.M-ile etteheidetav 13.01.2020 kell 14:55 Ida-Viru maakonnas, Narva-Jõesuu, Narva – Narva-Jõesuu – Hiiemetsa mnt 9,8 km Narva suunas liikudes juhtis mootorsõidukit liiklusmärgi nr 351 (70 km/h) mõjupiirkonnas kiirusega 98+/-5 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 23 km/h võrra.
15. Toimikus kajastatud kiirusemõõturi kasutamise protokollist nähtuvalt kasutati 13.01.2020 kella 14:55 ajal Ida-Virumaa, Narva – Narva-Jõesuu – Hiiemetsa mnt 9,8 km politseiametniku poolt liiklusjärelevalve käigus mootorsõiduki Mazda3 reg-märgiga xxx suhtes viimase liikumisel Narva suunas sõidukiiruse mõõtmiseks taadeldud (taatlustunnistus nr TTRS-19/00152) kiirusmõõteseadet Stalker DSR 2X nr-ga DP009663, (tabloo 200-065400; antennid KC031279, KR009147). Kiirusemõõteseadme näidu kohaselt oli kaebaja juhitud sõiduki sõidukiiruseks 98 km/h teelõigul, kus suurimaks lubatud sõidukiiruseks oli 70 km/h. Vastavalt mõõtemetoodikale arvestati mõõtmisel laiendmääramatust +/- 5 km/h, mistõttu arvestati lõplikuks sõidukiiruse määraks 73 km/h. Kontrollides kiirusmõõturi kasutamise protokolli kantud laiendmääramatuse õigsust vastavalt Vabariigi Valitsuse määruse nr 78 (Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele) lisale 1, asub kohus seisukohale, et protokolli kantud kiirusmõõturi laiendmääramatus on õige. Protokollist nähtuvalt teostas politsei kiirusemõõtmist liikuvast sõidukist hetkel, mil politsei juhitud sõiduki kiirus oli 70 km/h. Kaebajast menetlusalune isik liikus mõõtmist teostanud politseisõiduki pärisuunas (protokollis – samas suunas liikuva objekti kiiruse mõõtmine liikuvast sõidukist) ja nagu öeldud, fikseeriti sõiduki kiiruseks 98 km/h. Viidatud Vabariigi Valitsuse määruse lisa 1 p 2 kohaselt tähendab see, et laiendmääramatus on 5 km/h. Seega lõplikuks kiiruseks on vähemalt 93 km/h. 3 4-20-712
16. Edasiselt märgib kohus, et mõõtetulemus loetakse jälgitavaks, kui mõõtevahend on kantud MõõteS § 7 lg 3 alusel kehtestatud metroloogilise kontrolli nimistusse ning nõuded mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele tulenevad eriseadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktist. Taolisel juhul piisab mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamiseks taatluskohustuse läbinud mõõtevahendi kasutamisest (MõõteS § 5 lg 1 ls 2). Nagu kohus juba viitas, oli mõõteseade, millega sõidukiiruse mõõtmist teostati taadeldud, st mõõtetulemuse jälgitavus on tõendatud.
17. Samuti on kohus seisukohal, et täidetud on ka kiirusemõõtmisele kohalduvad lisanõuded. Järgitud on nii mõõtemetoodikat kui tootja kasutusjuhendi nõ udeid, s.o nõudeid, mis tulevad Vabariigi Valitsuse määrusest nr 78 (Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele). Protokollist nähtuvalt testiti mõõteseadet vahetult enne selle kasutamist - testid viidi läbi 13.01.2020 kell 07:20; seade oli töökorras ja selle töötemperatuur vastas mõõtevahendi kasutusjuhendis ja mõõtemetoodikas esitatud nõuetele. Mõõtmine viidi läbi ka mõõtmiseks sobilikes ilmastikuoludes – mõõtmine toimus asulavälisel teel, hea nähtavusega piirkonnas, valgeajal, sademeteta ilmastikutingimustes ja märjas teeolus kattega teel. Samuti on mõõtmisel tekkinud Doppleri helisignaal olnud ühtlane. Mõõtmist teostati statsionaarselt ja mõõterežiimiks oli valitud samas suunas liikuva objekti kiiruse mõõtmine liikuvast sõidukist. Mõõtja kiirus mõõtmise hetkel oli 70 km/h, mõõdetav sõiduk liikus 1 sõidurajal pärisuunaliselt, lähenes ja liikus üksinda. Samuti nähtub kiirusemõõturi protokollist, et mõõtmise hetkel segavaid faktoreid ei esinenud. Sõiduki kinnipidamise järgselt tutvustati juhile seadme tabloole fikseeritud lugemit, mida on menetlusalune isik protokollis omakäeliselt ka kinnitanud. Mõõtmisprotseduuri on ka videosalvestatud. Menetlusalune isik on protokollilise märkusena lisanud, et protokolliga on tutvunud, on seadme lugemiga tutvunud, ei ole nõus.
18. Kiirusmõõturi kasutamise protokollis kajastamist leidnud asjaolusid kinnitavad ka tunnistaja ütlused.
19. Esialgselt kaebaja väärteo toimepanemist vastustab. T.M kinnitas väärteoprotokollist nähtuvalt, et kinnipidamise järgselt tutvustati talle mõõteseadme näitu. T.M on kiirusemõõturi tutvustamisel märkinud abstraktselt - et ei ole nõus ning väärteoprotokollis – ma ei ole rikkumisega nõus. Esitatud seisukohtadest nähtuvana, saab järeldada, et T.M ei vaidlusta sõiduki juhtimist süüdistuses nimetatud ajal ja kohas, kuid erimeelsus on rikkumise toimepanemise küsimuses. Kaebuse esitamisel kohtu, on T.M oma seisukohta muutnud. Kaebuse esitaja tunnistab süüteo toimepanemist, kahetseb tehtut ning avaldab valmisolekut edaspidi käituda seaduskuulekalt. T.M on avaldatust järeldub, et ta juhtis Narva – Narva-Jõesuu – Hiiemetsa mnt-l väärteoprotokollis ja kohtuvälise menetleja otsuses toodud ajal mootorsõidukit. Eelnevatest kaebaja ütlustest tuleneb, et kaebaja nõustub talle etteheidetava rikkumisega.
20. Et mõõtmist teostati just T.M juhitud sõiduki suhtes, tõendavad ka tunnistaja X Xi ütlused. X Xi ülekuulamise protokollist nähtub, et olles 13.01.2020 koos patrullpolitseinik N P ja N L teenistuses, liikusid nad kella 14:55 paiku patrullsõidukiga, millele on statsionaarselt paigaldatud kiirusemõõtur DSR 2X DP0009663 ja mille antennid asuvad sõiduki ees ja taga. Teostades liiklusjärelevalvet Narva – Narva-Jõesuu – Hiiemetsa maanteel, liiguti Narva suunas. Patrullsõidukile jõudis järele Mazda 3, rg-märgiga xxx, mille kiirus oli 98 km/h +/- 5 km/h. Kiirus fikseeriti politseisõiduki tagumise antenniga. Lubatud sõidukiirus teelõigul oli 70 km/h, seega sõidukijuhina tuvastatud T.M ületas lubatud kiirust vähemalt 23 km/h. Nähtavus oli hea, ja sademeid ei esinenud. Kiirus oli fikseeritud 4 4-20-712 maantee 11,3 km-l. Peatumiseks lasi tunnistaja sõiduki politseisõiduki ette. Tunnistaja sõnade kohaselt juht rikkumisega ei nõustunud ning väitis, et sõitis politseisõiduki taga kiirusega mitte rohkem, kui 80 km/h.
21. Väärteotoimikust nähtuvalt koostas kiirusmõõturi patrullpolitseinik N L, kellele viitas tunnistaja X X. kasutamise protokolli
22. Tunnistaja X X ütlustest nähtuvana kiirus oli fikseeritud maantee 11,3 km-l. Patrullpolitseinik N L kiirusmõõturi kasutamise protokollist nähtuvana on kiirusmõõturi kasutamise protokolli koostamise koht Narva – Narva-Jõesuu – Hiiemetsa maantee 9 km-l ning rikkumine pandi toime 9,8 km-l. Ka väärteoprotokolli koostamise koht on Narva – Narva-Jõesuu – Hiiemetsa maantee 9 km-l. Esitatud protokollidest ja tunnistaja ütlustest nähtuvana mõõtis kiirust patrullpolitseinik N L. Tunnistaja X X ütlustest arusaadavana lasi tunnistaja T.M juhitud sõiduki politseisõidukist mööduda ja seejärel andis peatumiseks märguande. Eeltoodust järeldub, et kiirusmõõturi kasutamise protokollis ja väärteoprotokollis on samaselt märgitud rikkumise toimepanemise koht, s.o Narva – NarvaJõesuu – Hiiemetsa maantee 9,8 km-l. Tunnistaja X X ütlustest nähtuvana kiirus oli fikseeritud maantee 11,3 km-l. Arvestades asjaolu, et nii politseisõiduk, kui ka T.M juhitud sõiduk olid liikumises ning tunnistaja ülesandeks oli politseisõiduki juhtimine ja peatumismärguande andmine, siis arvestades juhi kohustust manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduda, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid, on mõistetav läbitud tee pikkuses erinevuse esinemine. Kuid arvestades seda, millal võimaliku rikkumise toimepanemist märgati, see fikseeriti ja rikkumise toimepanija kinni peeti ning asjakohased menetlusdokumendid koostati on nähtav esitatud kilomeetrimärgistest sõidukite kulgemise trajektoor ning et vahemaa suurima ja vähima kilomeetri märgise vahel on 1,5 km, siis on tõendamist leidnud, et süütegu pandi toime Narva – Narva-Jõesuu – Hiiemetsa maantee 9,8 km-l.
23. Analüüsides eelnevat, on kohus seisukohal, et kiirusemõõtmise protokolli ja isikuliste tõendiallikate ütlustega on tõendatud, et T.M juhtis väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas, s.o 13.01.2020 kella 14:55 paiku mootorsõidukit Mazda3 rg-märgiga x IdaVirumaal, Narva – Narva-Jõesuu – Hiiemetsa maanteel, Narva suunas. Samuti on tõendamist leidnud, et kõnealusel teelõigul oli suurimaks lubatud sõidukiiruseks 70 km/h. T.M juhitud mootorsõiduki kiiruseks oli aga 98 km/h +/- 5 km/h. Selliselt ületas T.M lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 23 km/h. LS § 50 lg 5 p 3 sätestab, et juht ei tohi sõita kiiremini kiiruspiirangu tunnusmärgil olevast kiirusest. Tunnistaja ütlustest nähtuvana on T.M enda hinnangul olnud juhitud sõiduki kiirus mitte rohkem kui 80 km/h. Arvestades asjaolu, et teelõigul kehtis kiirusepiirang 70 km/h, siis ei välista T.M isegi rikkumise toimepanemist, esitades tunnistaja sõnul seisukoha, et kiirus oli 80 km/h. Kohtus toimunud kaebemenetluses on T.M tunnistanud oma süüd, s.o kiiruse ületamist tuvastatud ajal ja kohal. Kuna T.M juhtis mootorsõidukit kiiremini, kui 70 km/h, siis pani toime LS § 227 lg-s 2 sätestatud väärteo.
24. Mis puudutab subjektiivse koosseisu täidetust, siis jagab kohus täielikult kohtuvälise menetleja seisukohta, et T.M pani talle inkrimineeritava väärteo toime tahtlikult. Sõidukit võib juhtida juht, kellele on väljastatud juhiluba. Juhiloa saamiseks on vajalik läbida asjakohane teoreetiline ja praktiline õpe ning demonstreerida oma teadmisi eksamil. Vaidlus puudub selle üle, et T.M on isik, kes omab kehtivaid juhilubasid. Eksami sooritanu tunneb ja teab liiklusnõudeid, sh on ta teadlik asjaolust, et mootorsõidukit juhtides tuleb tal järgida liiklusalaste õigusaktide nõudeid, ta peab olema hoolikas ja ettevaatlik ning samuti tuleb tal juhinduda liikluskorraldusvahendiga kehtestatud piirangutest. Mootorsõiduk oli T.M kontrolli all, kes otsustas talle etteheidetava teo toimepanemise hetkel nii 5 4-20-712 sõiduki kiiruse kui muude sõiduki juhtimisega kaasnenud asjaolude üle. Sõidukiiruse valik on juhi teadlik otsus, mis ei sõltu teistest liiklejatest. Vahetult väärteo toimepanemise järgselt on T.M andnud ütlusi selles, et kiirus oli 80 km/h. Kaebemenetluses T.M tunnistab rikkumise toimepanemist. Eelnevast järeldab kohus, et juhtides mootorsõidukit mis tahes kiirusega, möönab isik ka mis tahes tagajärje saabumise võimalust, sh mootorsõiduki juhtimist suurema kiirusega, kui seda näeb ette liikluskorraldusvahend. Õiguslikult on taoline käitumine hinnatav süüteo tahtliku, s.o otsese tahtluse vormis, toimepanemisena.
25. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et väärteomenetluses tehtud mõõtmise tulemuse ja isikuliste tõendiallikate ütluste ja avaldustega on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning mõõtetulemusest sõltuvalt on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg-s 2 ettenähtud väärteona. Väärteoasjas puuduvad VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Kuna menetlusalune isik juhtis sõidukit kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 20 km/h, siis rikkus menetlusalune isik LS § 50 lg 5 p 3 nõudeid ja tegemist on väärteoga LS § 227 lg 2 mõttes. Seega ka see süütegu on õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4). Kohtu seisukoht karistuse määramise osas
26. Vastavalt LS § 227 lg 2 sätetele karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse ära võtmisega kuni kuue kuuni. Lisakaristusena on võimalik juhtimisõigust ära võtta ühest kuust kuni kolme kuuni. KarS § 56 lg 1 sätestatu kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas väljakujunenud seisukohale vastavalt tuleb konkreetse karistusmäära kindlaks tegemiseks võtta lähtepunktiks normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse isiku süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Vaadeldaval juhul on sanktsioonimäära keskmiseks trahvimääraks 50 trahviühikut ehk 200 eurot.
27. Tuvastamist leidis, et menetlusalune isik ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 23 km/h võrra. LS § 227 lg-s 2 nimetatud arvuliste näitajate võrdluses tähendab see, et rikkumise raskus on võrreldav määraga, mis jääb alla rikkumise keskmist määra. Süü suuruse üle otsustamisel ei saa mööda vaadata asjaolust, et tuvastatu kohaselt kestis rikkumine mõnda aega - väärteo toimepanija pidas võimalikuks rikkumist toime panna politseisõidukist möödumisel. Sõltumata möödutud sõiduki kuuluvusest, osutab viidatu suuremale süüle. Kohtu hinnangul on süü suuruse hindamisel aktuaalne seegi, et liiklusrikkumise pani T.M toime tahtluse intensiivses vormis. Kokkuvõtvalt on kohus veendumusel on T.M süüd pole võimalik hinnata väga suureks, ent ka mitte väga väikeseks.
28. Karistusregistri väljavõtte järgi on T.M varasemalt väärteokorras karistamata isikuks, täpsemini öeldes T.M ei ole karistusregistrisse kantud. Nimetatuga on nii kohtuväline menetleja kui kohus on õigustatud arvestama ning kohtuväline menetleja ongi arvestanud asjaoluga, et T.M on seni käitunud õiguskuulekalt. 6 4-20-712
29. Kohtuväline menetleja tuvastas karistust kergendavate asjaoludena süü tunnistamise. Kohumenetluses on T.M oma süüd tunnistanud sõnaselgelt ning kohus jagab karistust kergendava asjaolu esinemist. Karistust raskendavad asjaolud T.M puhul puuduvad. Karistust kergendava asjaolu sedastamine tähendab, et T.M-ile määratav/mõistetav karistus peaks jääma keskmisest määrast mõnevõrra allapoole.
30. Nagu eelevalt osutatud, tuleb lisaks isiku süüle KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Lisaks tuleb karistuse valikul lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Nagu kohus eespool viitas, siis T.M kehtivad karistused puuduvad. Märgitust järeldab kohus, et T.M käitumine on üldjuhul õiguskuulekas, mistõttu eripreventiivseid kaalutlusi silmas pidades puuduks vajadus korrigeerida T.M-ile määratud/mõistetavat väärteokaristust tema jaoks ebasoodsas suunas. Nimetatuga on kohtuväline menetleja arvestanud ning pidanud kohaseks lisakaristusena juhtimisõigust T.M mitte ära võtta. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga lisakaristuse kohaldamata jätmise üle otsustamisel. Hinnates üldpreventiivseid kaalutlusi, siis märgib kohus, et liikluskiiruse ületamine on alati endas abstraktset ohtu kätkev süütegu. Oma tegevusega seadis T.M ohtu nii enda kui ka teiste isikute elu ja tervise.
31. T.M on osutanud mh sellele, et kohaldatav karistusmäär ei ole kohane, kuna tema ülalpidamisel on alaealine laps ja sissetuleku suurust mõjutav haigus/hoolduslehel viibimine. Kohus möönab, et vaieldamatult on alaealise lapse olemasolu ühes pere ülalpidamiskohustusega asjaoluks, mis evib kaalukat tähendust karistuse mõistmisel. T.M oli aga ülalpidamist vajav laps olemas juba ajal, mil ta liikluskiiruse ületamise toime pani. Seega väärteo toimepanemise ajal oli T.M eadlik nii sellest, et tal on lapseealine ülalpeetav, kuid ka sellest, et ta on pere toitja, kelle sissetulek ei ole ülemäära kõrge. Need asjaolud ei mõjutanud ega taganud T.M õiguskuulekust. Kui isik paneb toime väärtegusid, siis on tema enda käitumine ja tegevus need, mis panevad raskesse ja ebamugavasse olukorda mitte üksnes tema enda, vaid ta näeb ette, et sellega kaasub raske ja ebamugav (majanduslik) olukord ka tema perele ja lähedastele. Taolises olukorras ei saa isik eeldada ega nõuda, et riigivõim teeb tema suhtes nn pere-argumendi väljatoomisel otsustuse, mis seab esikohale tema ja tema perekonna huvid ja jätab kõrvale karistuse mõistmise üldised alused ja väljakujunenud kohtupraktika. Seega ei tingi ka lapse olemasolu ja töötasu vähenemine seoses haigus/hoolduslehel viibimisega kohtuvälise menetleja kohaldatud karistuse määra muutust.
32. Kohtuväline menetleja karistas menetlusalust isikut 172 euro suuruse rahatrahviga, mis on võrdeline 43 trahviühikuga ja mis jääb karistust ettenägeva normi keskmisest karistusmäärast allapoole. Võttes arvesse kohtu poolt eelkäsitletud asjaolusid, asub kohus seisukohale, et kohtuväline menetleja pole karistusotsuse tegemisel, sh karistusmäära kindlaks tegemisel eksinud materiaalõiguse kohaldamise põhimõtete vastu. Kohaldatud karistuse määr võtab arvesse kõiki karistuse mõistmise olulisi aspekte, mida kohus eelnevates alapunktides ka käsitles.
33. Kohtu hinnangul ei ilmnenud kaebuse lahendamisel kohtuvälise menetleja poolt menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ja kaebuse arutamisel kohtus ei leidnud tuvastamist minetused, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtueelse menetleja otsuse 7 4-20-712 sisuline muutmine või tühistamine. Sellest tulenevalt puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse sisuliseks muutmiseks või tühistamiseks. Innokenti Menšikov kohtunik 8