← Eesti

4-19-1178/29

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus (Võru kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja koht 7. november 2019 Väärteoasi L.E süüdistus liiklusseaduse (LS) § 226 lg 1 ja § 237 lg 1 järgi Väärteoa

§ 226lg 1 järgi süüdi mõista ja karistada teda 7 päeva arestiga.

  1. Mõista L.E süüdi ka LS § 237 lg 1 järgi ja karistada teda 7 päeva arestiga.
  2. Asendada mõlemad arestid 7 tunni üldkasuliku tööga ehk kokku 14 tunni üldkasuliku tööga.
  3. Määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 kuu, mis hakkab kulgema otsuse jõustumisest.
  4. Üldkasuliku töö tegemine toimub Tartu Vangla L.E elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kaudu. Küsimuste ja/või probleemide korral pöörduda Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna referendi poole telefoninumbril 7 500 414 või saata e-kiri aadressil tartukrho.info@just.ee.
  5. Selgitada L.E-le , et kui ta hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, võib kohus kriminaalhooldusametniku taotluse alusel pöörata talle mõistetud aresti täitmisele. Edasikaebe kord Käesoleva otsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse kätte saamisest. 1 Menetluse käik
  6. Politsei- ja Piriivalveamet (PPA; kohtuväline menetleja) koostas
  7. veebruaril 2019 L.E suhtes väärteoprotokolli. Selle protokolli kohaselt juhtis ilma juhtimisõiguseta menetlusalune isik
  8. juunil 2018 kell 14:25 xxxxxxxxxxxxxxx xxxx parklas mootorsõidukit XXXXXXX. Ta juhtis autot ilma sõitmise ohutuses veendumata ja tagurdas vastu maja välisust, põhjustades kahju nii maja haldavale korteriühistule „Vahtramäe“ kui ka auto omanikule K R. L.E ei esitanud liikluskindlustuse olemasolu tõendavat dokumenti. Pärast vastu maja ust sõitmist põgenes L.E sündmuskohalt ja tarvitas peale seda ning enne liiklusõnnetuse asjaolude välja selgitamist alkoholi. Seega pani menetlusalune isik toime LS § 201 lg 1, § 223 lg 1, § 226 lg 1 ja § 237 lg 1 ja liikluskindlustuse seaduse § 81 järgsed väärteod.
  9. märtsil 2019 toimunud kohtuistungil taotles PPA esindaja muu hulgas L.

§ 237

lg 1 ja § 226 lg 1 järgi süüdi tunnistamist ning tema karistamist mõlema väärteo eest 7 päeva arestiga (ehk kahe väärteo eest kokku 14 päeva arestiga). L.E tunnistas nende tegude toime panemist ja palus asendada arest üldkasuliku tööga. PPA esindaja leidis, et üldkasulik töö võib olla põhjendatud.

  1. Tartu Maakohtu
  2. märtsi 2019 määrusega lõpetati väärteomenetlus ja anti väärteoasja materjalid üle prokuratuurile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks.
  3. Riigikohtu
  4. oktoobri 2019 määrusega tühistati Tartu Maakohtu
  5. märtsi 2019 määrus osas, millega lõpetati väärteomenetlus LS § 237 lg 1 ja § 226 lg 1 järgi kvalifitseeritud tegudes (liiklusõnnetuse sündmuskohalt põgenemine ja liiklusõnnetuses osalenud juhi poolt pärast liiklusõnnetust alkoholi tarvitamine). Selles osas saadeti väärteoasi maakohtule uueks arutamiseks.
  6. novembril 2019 aset leidnud maakohtu istungil jäi PPA esindaja oma esialgselt esitatud taotluse juurde: tunnistada L.E süüdi LS § 237 lg 1 ja § 226 lg 1 järgi ja mõista menetlusalusele isikule mõlema väärteo eest 7 päeva aresti (ehk kokku 14 päeva aresti). Kohtuvälise menetleja esindaja leidis endiselt, et aresti saab asendada üldkasuliku tööga. L.E kohtuistungile ei tulnud. Kohtu seisukoht
  7. Kohtu hinnangul on väärteoprotokollis kirjeldatud liiklusõnnetuse sündmuskohalt põgenemine ja liiklusõnnetusele järgnenud alkoholi tarvitamine tõendatud. Seda kinnitavad L.E enda ja K. R ütlused, sündmuskoha vaatlusprotokoll, indikaatorvahendi kasutamise protokoll ning toksikoloogiaekspertiisi akt. Teod on õigesti kvalifitseeritud. Citroeni vastu maja ust tagurdamine ja sel moel nii autole kui ka uksele kahju tekitamine tähendab liiklusõnnetuse põhjustamist. Pärast seda ära minemine on vaadeldav liiklusõnnetuse sündmuskohalt põgenemisega LS § 237 lg 1 tähenduses. Omakorda peale seda viina joomine kujutab endast liiklusõnnetuses osalenud juhi poolset liiklusõnnetuse järgset alkoholi tarvitamist LS § 226 lg 1 mõttes. Mõlemad väärteod olid tahtlikud. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Niisiis tuleb L.

§ 237lg 1 ja LS § 226 lg 1 järgi süüdi tunnistada.

  1. LS § 237 lg 1 näeb ette rahatrahvi, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise. Rahatrahv kõne alla ei tule, sest L.E ei suuda seda trahvi eeldatavasti ära maksta: tal ei ole 2 sissetulekut ja ta on jätnud mitmed varasemad trahvid maksmata. Ka langeb ära juhtimisõiguse äravõtmine, sest seda õigust L.E ei ole. Niisiis jääb järgi arest. See saab tulenevalt karistusseadustiku (KarS) §-st 48 olla kuni 30 päeva. Kohtu hinnangul kõnelevad mitmed asjaolud minimaalse määra lähedase karistuse kasuks. Esiteks ei tekkinud liiklusõnnetuse tagajärjel kuigivõrd rasket kahju. Teiseks oli liiklusõnnetuse põhjustaja kindlaks tegemine võrdlemisi hõlbus. Kolmandaks on L.E toime pandut tunnistanud ja andnud selle kohta üksikasjalikke ütlusi. Neljandaks ei ole L.E ühtegi kehtivat karistust. Neid asjaolusid arvestades peab kohus põhjendatuks mõista L.E-le sanktsiooni alumisse veerandisse jääv karistus ehk 7 päeva aresti.
  2. Ka LS § 226 lg 1 järgseteks sanktsioonideks on rahatrahv, arest või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine. Ülal nimetatud põhjustel saab siingi tulla kõne alla üksnes arest. Sellegi aresti suuruse üle otsustamisel saab kohtu meelest lähtuda samadest asjaoludest, mis olid olulised LS § 226 lg 1 puhul. Seepärast karistab kohus L.E ka liiklusõnnetuse järgse alkoholi tarvitamise eest 7 päeva arestiga.
  3. Kohus peab võimalikuks asendada arest KarS § 69 lg 1 ls 1 alusel üldkasuliku tööga, kuivõrd tulenevalt eelnevalt märgitust ei olnud L.E süü kuigivõrd suur. Ka pole L.E varasemat mittekaristatust arvesse võttes põhjust eeldada, et menetlusalune isik jätkaks väärtegude toime panemist. Seetõttu tuleb L.E vastavalt KarS § 69 lg 1 lsle 2 kohustada tegema nii ühe kui ka teise väärteo eest 7 tundi ehk kokku 14 tundi üldkasulikku tööd. KarS § 69 lg 3 alusel määrab kohus L.E üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 kuu alates käesoleva otsuse jõustumisest. Kohus juhib L.E tähelepanu KarS § 69 lg-le 6, mis näeb ette, et kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, võib kohus kriminaalhooldusametniku taotluse alusel pöörata süüdlasele mõistetud aresti täitmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.