Väärteoasi nr 4-19-3661 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus, Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 3. september 2019. a, Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number 4-19-3661 Kohtukoos

) § 69 lg 3 nõudeid ja pani toime

§ 224lg-s 2 sätestatud väärteo.

1. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna 20.06.
2. a otsusega karistati D.H

§ 224

lg-s 2 sätestatud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 150 trahviühikut, s.o 600 eurot.

§ 224

lg 3 p 1 alusel võeti D.H-lt lisakaristusena ära sõiduki juhtimise õigus kaheks kuuks (tl 5-7; 21-22). Kohtuvälise menetleja otsuse põhjenduste kohaselt on väärteo toimepanemine tõendatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, tõendusliku alkomeetri väljatrükiga, tunnistaja ning menetlusaluse isiku ütlustega. Karistuse määramisel arvestati menetlusaluse isiku varasema käitumisega - puuduvad samalaadsed kehtivad karistused. Lisakaristuse kohaldamisel arvestas kohtuväline menetleja, et sõiduki juhtimine seisundis, kus lubatud alkoholipiirmäär on ületatud, seab juht reaalsesse ohtu nii enda, kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Karistust kergendava asjaoluna on arvestatud menetlusaluse isiku kahetsust.

1. Menetlusalune isik esitas 03.07.
2. a Tartu Maakohtule kaebuse (tl 1) kohtuvälise menetleja otsusele, milles taotleb talle määratud lisakaristuse tühistamist. Kaebuse kohaselt on menetlusaluse isiku puhul tegemist 70-aastase liikumispuudega pensionäriga, kes käib tööl. Menetlusaluse isiku kaebuse kohaselt ei ole ta ajal, mil ta on käinud tööl (47 aastat). Toime pannud ühtegi tõsisemat liiklusrikkumist. Menetlusalune isiku kaebuse kohaselt vajab ta liikumisel mõnikord kõrvalabi ning peab kasutama abivahendit (karku), mistõttu tähendab lisakaristusena määratud juhtimisõiguse äravõtmine temale liikumisvõimetust ja tööl käimise võimaluse äravõtmist. Menetlusalune isiku elab Ilmatsalus ning tööle käib xxxxxxxxxxja xxxxxxxxe, mistõttu tuleb tööle saamiseks sõita 4-8 km. Ilma juhtimisõiguseta muutuks ka kaupluses käimine võimatuks kuna xxxxxxxxxx kauplust ei ole. Menetlusalune isik tugineb oma kaebuses Karistusseadustiku (KarS) § 50 lg 2 sätetele ning leiab, et mootorsõiduki juhtimisõigust ei või võtta ära isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. D.H vajab juhtimisõigust nii tööl, kui ka kaupluses käimiseks. Juhtimisõiguse äravõtmine tähendaks menetlusalusele isikule liikumisvõimetust. D.H on üks puusaliiges vahetatud ja ta on teise liigese vahetamise järjekorras. Liikumisel vajab kõrvalabi ning kasutab selleks karku. Menetlusalune isik taotleb asja lahendamist kirjalikus menetluses. 2
3. Vastavalt Tartu Maakohtu tööjaotusplaanile edastati väärteoasja materjalid 03.07.
4. a menetlemiseks Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale (tl 10).
5. Kohus nõudis VTMS § 116 alusel Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuurilt välja väärteotoimiku (tl 11).
6. Tartu Maakohtu 30.07.
7. a määrusega (tl 23) võttis kohus D.H kaebuse menetlusse. Kohus määras, et kohtuvälisel menetlejal tuleb esitada kirjalik seisukoht kaebuse kohta (sh kirjaliku menetluse kohta).
8. Kohtuväline menetleja esitas kirjaliku seisukoha (tl 29-30), milles nõustub esitatud kaebusega ning leiab, et menetlusaluse isiku kaebuses esitatud põhjendused ning kaebuse lisad on piisavad, et kohtuvälise menetleja lahendit muuta. Kohtuväline menetleja palub VTMS § 132 p 2 alusel tühistada menetlusalusele isikule määratud lisakaristus. Esitatud kirjalikust seisukohast nähtuvalt mõõdeti menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus alkoholisisaldust taadeldud ja tehniliselt korras tõendusliku alkomeetriga. Mõõtmist teostas selleks pädev politseiametnik. Seega on tegemist õiguslikku alust omava mõõtetulemiga, mis saab aluseks olla karistuse määramisel. Menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus oli alkoholisisalduse suurus 0,56 mg/l, mis kohtuvälise menetleja hinnangul on väga selgelt tajutav kogus alkoholi inimese organismis. Seega pidi menetlusalune isik selgelt tajuma alkoholi olemasolu organismis ning ka asjaolu, et tema tervislik seisund ei luba mootorsõidukit juhtida. Kohtuvälise menetleja hinnangul on tegemist tahtliku ja muu hulgas väga raske liiklusalase süüteoga. Kohtuväline menetleja osundab, et kaebuse lisaks olevatest dokumentidest (ekspertarsti seisukoht) nähtub, et D.H vajab abi liikumisel, millest omakorda saab kohtuväline menetleja järeldada, et D.H on KarS § 50 lg-s 2 nimetatud isik, kes kasutab mootorsõidukit oma liikumispuude tõttu. Kohtuväline menetleja leiab, et käesolevat kaebemenetlust saanuks vältida asjakohase kohtuvälise menetleja lahendiga kohe alguses, kuid kohtuvälisel menetlejal puudus ligipääs menetlusaluse isiku puuet puudutavatele andmetele. Sellises menetluses on teatav pööratud tõendamiskoormus ning selliste asjaolude esinemist saab menetlusalune isik menetluse raames ise tõendada. Käesolevas asjas on menetlusalune isik seda teinud alles kohtumenetluse raames. Kohtuvälise menetleja hinnangul tuleks kaebuses toodud selgitusi isiku karistamisel kindlasti arvestada. Eeltoodust tulenevalt leiab kohtuväline menetleja, et võttes arvesse teo toimepanemise asjaolusid, toimepanija isikut, õiguskorra kaitsmise huve, aga ka karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke, on põhjendatud keskmises määras rahatrahvi kohaldamine. Selline karistus arvestab, et menetlusalune isik on eaks, kuid töötav pensionär ning mõõdetud joove oli vägagi suur, aga ka seda, et süütegu pandi toime päevasel ajal üldkasutataval aleviteel. KOHTU SEISUKOHT
9. Kohus leiab, et kuna kohtumenetluse pooled ei ole avaldanud soovi asja arutamisest kohtuistungil osa võtta ja on olnud nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses, on võimalik väärteoasi lahendada VTMS § 120 lg 1 kohaselt kirjalikus menetluses, juhindudes kohtulahendi tegemisel VTMS §-st
10. Kohus teavitas menetlusalust isikut ja kohtuvälist menetlejat väärteoasja arutamisest kirjalikus menetluses ning tegi teatavaks kohtulahendi avalikult teatavaks tegemise aja.
11. VTMS § 123 lg 2 alusel arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kaebuses on D.H taotlenud kohtuvälise menetleja otsuse osalist tühistamist - kohaldatud lisakaristuse, s.o juhtimisõiguse äravõtmine kaheks kuuks, tühistamist. Kuigi D.H ei ole 3 vaidlustanud talle etteheidetud väärteo toimepanemist, tuleb sellele vaatamata kohtul lähtuda VTMS § 132 lg-st 2 ning kontrollida kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid tervikuna.
12. Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et D.H kaebus on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Kohtuvälise menetleja otsus tuleb osalisel, s.o mõistetud lisakaristuse (juhtimisõiguse äravõtmine kaheks kuuks) tühistada. 11.

§ 224

lg 2 sätestab muuhulgas vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 mg. Kohtu hinnangul on väärteoasjas kogutud tõenditega usaldusväärselt tõendatud, et D.H juhtis 21.05.2019. a kell 14.45 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (liikumise suund xxxxxxxxxx) mootorsõidukid Suzuki Jimny M1G, registreerimismärgiga xxxxxx, olles seejuures seisundis, kus alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli mitte väiksem kui 0,56 mg/l. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest (tl 18) nähtuvalt kõrvaldati D.H 21.05.2019.a kell 14.45 juhtimiselt

§ 91

lg 2 p 2 alusel (s.o on alust arvata, et isiku veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis) kuni kõrvaldamise aluse äralangemiseni. D.H allkirjastas sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse. Tõendusliku alkomeetri Dräger Alcotest 7110 väljatrükist (menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli lisa; tl 16) nähtub, et 21.05.

1. a kell 15.09 mõõdeti D.H väljahingatavas õhus olnud alkoholisisalduseks 0,61 mg/l. Arvestades laiendmääramatust 0,05 mg/l, loeti lõplikuks mõõtetulemuseks 0,56 mg/l. Tunnistaja xxxxxxxxxxxx ütlustest (tl 19) nähtub, et 21.05.
2. a teostas ta koos liikluspolitseinik xxxxxxxxxxxxxxxa xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxliiklusjärelevalvet. Nimetatud kuupäeval kella 14.45 peatasid politseiametnikud xxxxxxxxxx juures sõiduki Suzuki Jimny, registreerimismärgiga xxxxxxx. Sõidukit juhtis D.H (IK XXX). Juhiga suheldes oli tunda tugevat alkoholi lõhna. Politseiametnik xxxxxxxxxxxxxpalus mootorsõidukit juhtinud D.H puhuda indikaatorvahendisse Alcoquant 6020 nr A111145, mis näitas alkoholisisalduseks väljahingatavas õhus 0,69 mg/l. D.H nõustus puhuma ka tõenduslikku alkomeetrisse, mis näitas alkoholisisalduseks väljahingatavas õhus 0,56 mg/l. Peale mootorsõiduki peatamist puudus D.H võimalus tarvitada nii alkoholi kui ka tubakatooteid. Kohtueelses menetluses on ütlusi andnud ka D.H (tl 16). Menetlusalune isik kinnitab, et tarvitas eelmisel õhutul ligikaudu 400 g viina ning 21.05.
3. a hommikul tarvitas veel ca 200 g viina. Rooli istudes oli enesetunne hea ning D.H arvas end kaine olevat. 21.05.2019.a sõitis D.H Ilmatsalu alevikus xxxxxxxxxxxxxxx kuuluva mootorsõidukiga Suzuki Jimny, registreerimismärgiga xxxxxxx Sõitu alustas D.H ligikaudu kell 14.30, et minna koju, kuid xxxxxxxxxx juures peatas ta kinni politsei, kes tuvastas tal alkoholijoobe. Ka kohtule esitatud kaebuses ei vaidle D.H vastu, et 21.05.
4. a juhtis ta mootorsõidukit olles alkoholijoobes. Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates on kohtu arvates veenvalt tuvastatud, et väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas juhtis D.H mootorsõidukit Suzuki Jimny M1G, registreerimismärgiga xxxxxxx olles seejuures seisundis, kus alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli mitte väiksem kui 0,56 mg/l. Sellega rikkus D.H

§ 69

lg-s 3 sätestatud nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi ühes liitris väljahingatavas õhus olla alkoholi 0,10 mg või rohkem. 4 Eeltoodust tulenevalt on D.H toime pannud

§ 224lg-s 2 sätestatud väärteo. 12. Kohus on seisukohal, et D.H on väärteo toime pannud otsese tahtlusega Kar

S § 16 lg 3 mõttes. Kogutud tõenditest nähtuvalt oli D.H nii eelmisel õhtul, kui ka sama päeva, s.o 21.05.

1. a hommikul tarvitanud alkoholi ning politseiametnikud tundsid D.H-ga suheldes tugevat alkoholi lõhna. Seega olukorras, kus D.H sõitisxxxxxxxxxx alevikust xxxxxxxxx ning tagasi, teadis ta, et tal tuleb sõidukit juhtida alkoholijoobes. Olukorras, kus isik tarvitab eelmisel õhtul ohtralt kanget alkoholi (viina) ning hommikul tarvitab veel ligikaudu 200 g viina, pidi D.H aru saama, et ta on alkoholijoobes. Seega oli D.H täielikult teadlik, et kui ta juhib sõidukit alkoholijoobes, paneb ta toime süüteo.
2. Kohtuvälise menetleja otsusega määrati D.H-le karistuseks rahatrahv 150 trahviühikut, s.o 600 eurot.

§ 224

lg 3 p 1 alusel võeti D.H-lt lisakaristusena ära sõiduki juhtimise õigus kaheks kuuks.

§ 224

lg-s 2 sätestatud sanktsiooni kohaselt karistatakse isikut nimetatud sättes toodud süüteo toimepanemise eest rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus leiab, et D.H süü süüteo toimepanemisel on olnud suur. Siinjuures arvestab kohus, et D.H mõõdetud alkoholijoobe suurust, s.o alkoholisisaldus D.H ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,56 mg/l. Sellises seisundis liikluses osalemine on äärmiselt ohtlik nii inimesele endale, kui ka kõikide teiste kaasliiklejate eludele, tervisele ja varale. D.H , kes pidi olema teadlik oma joobest, oli 21.05.

1. a teinud otsuse asuda töökohustusi täitma ning sõitis tööandjale kuuluva mootorsõidukiga Ilmatsalu alevikust xxxxxxxxx ning tagasi, seega läbitud vahemaa oli ligikaudu 8 km. Kohtu hinnangul mõjutab D.H süü suurust ka asjaolu, et D.H liikles ka asulasisesel teel. Karistuse määramisel on arvesse võetud kergendava asjaoluna D.H kahetsust (KarS § 57 lg 1 p 3). Kohtul ei ole sellele vastuväiteid. Karistust raskendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja ei tuvastanud. Ka kohus ei tuvastanud raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes. Karistuse määramisel tuleb arvestada, et süüteo toimepanemise ajal, s.o 21.05.
2. a puudusid D.H kehtivad karistused (tl 20). Kohtuvälise menetleja otsusega määrati D.H-le karistuseks rahatrahv 150 trahviühiku ulatuses, mis on kohtu hinnangul proportsionaalne toimepandud teoga ning vastab D.H süüle ja on kooskõlas karistuse mõistmise põhimõtetega. 14.

§ 224

lg 3 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja

§-s 224 sätestatud süüteo eest kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem

§-s 224 sätestatud süüteo eest karistatud. Kuigi D.H süü väärteo toimepanemisel oli suur, leiab kohus, et D.H-le määratud lisakaristus, s.o juhtimisõiguse äravõtmine kaheks kuuks, tuleb tühistada. KarS § 50 lg 2 sätestab, et mootorsõiduki juhtimise õigust ei või võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Sotsiaalkindlustusameti Tartu büroo 29.05.2015. a otsusest nr 1226482 (tl 3-4) nähtub, et D.H on 5 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Seega on kohtu hinnangul tuvastatud, et D.H on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx otsusega tuvastatud. Kohtul Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtu hinnangul asuda seisukohale, et D.H on tema xxxxxxt tingituna vajalik juhtimisõiguse olemasolu. Seejuures lähtub kohus D.H esineva xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxst, vajadusest käia kaupluses ning varustada ennast eelkõige toiduga, aga samuti töökoha asukohast. Puutuvalt D.H võimalusse kasutada liikumiseks ühistransporti, märgib kohus, et isegi kui D.H on ühistransporti kasutades võimalus külastada kauplust, siis ilmselgelt ei ole tal võimalik täita ühistransporti kasutades oma tööülesandeid. 70-aastas liikumispuudega isiku puhul on juhtimisõiguse olemasolu vajalik ka näiteks arsti vastuvõtul käimiseks, mis ühistranspordiga liikumise puhul võib osutuda keeruliseks ning teatud juhtudel isegi võimatuks. Ka kohtuväline menetleja on oma 19.08.2019.a kirjalikus seisukohas leidnud, et D.H on KarS § 50 lg-s 2 nimetatud isik, s.o isik, kes kasutab mootorsõidukit oma liikumispuude tõttu. Eeltoodud asjaolusid arvestades leiab kohus, et D.H-le määratud lisakaristus, s.o juhtimisõiguse äravõtmine kaheks kuuks, tuleb tühistada. D.H kaebus rahuldada. Menetluskulu VTMS § 38 lg.1 kohaselt järgitakse enetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 187 lg.1 järgi määruskaebuse lahendamise menetluses kohtumääruse tühistamise korral kannab menetluskulud riik. Kuna D.H kaebus rahuldatakse, jäävad menetluskulud riigi kanda. Teadaolevalt menetluskulusid ei ole. Ülle Raag Kohtunik 6