KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuste esitajad ja kaebuste liik Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus
- oktoober 2019 1-18-9363 Juhan Sarv, Aarne Sarjas ja Tiit Lõhmus S.A (isikukood XXX) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamine Tartu Maakohtu (Viljandi kohtumaja)
- septembri
- a määrus Süüdimõistetu S.A ja tema kaitsja vandeadvokaat Nikolai Kõiv, määruskaebused Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Jätta Tartu Maakohtu
- septembri
- a määrus muutmata ning S.A ja tema kaitsja määruskaebused rahuldamata.
- Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Nikolai Kõiv S.A-le määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 97 (üheksakümmend seitse) eurot 20 senti, sealhulgas käibemaks 16 eurot 20 senti.
- Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks S.A-lt Eesti Vabariigi kasuks välja 97 (üheksakümmend seitse) eurot 20 senti. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- S.A kannab Tartu Vanglas talle Tartu Maakohtu
- detsembri
- a otsusega karistusseadustiku (KarS) § 274 lg 2 p 4 järgi mõistetud ühe aasta pikkust vangistust. Tema karistusaeg algas
- veebruaril 2019 ja lõpeb
- veebruaril
- augustil 2019 saatis Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid S.A tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ja prokuratuur toetavad kinnipeetava vabastamist. Vaidlustatud kohtumäärus
- Tartu Maakohus jättis
- septembri
- a määrusega S.A vangistusest ennetähtaegselt vabastamata.
- Kohus märkis positiivsena ära, et S.A on vabanemisel kindel elukoht ja sissetulek töövõimetuspensioni näol. Siiski on süüdimõistetu ise kohtule avaldanud, et ainult pensionist ta ära ei elaks ning vajalik on täiendav sissetulek. Arvestada tuleb aga ka asjaolusid, mis S.A ennetähtaegset vabastamist ei võimalda. Vangla koostatud iseloomustusest nähtuvalt on süüdimõistetul varasematel katseaegadel olnud probleeme kontrollnõuete järgimisega. Korduvalt kriminaal- ja väärteokorras karistatud S.A avaldas istungil ka ise, et alkohol on olnud talle probleem. Ka viimase kuriteo pani ta toime alkoholijoobes. Arvestades S.A eelnevat käitumist on piisavalt suur tõenäosus, et ta ei suuda vabaduses alkoholi tarvitamisest hoiduda. Tema elukäiku ja varasemat käitumist toimiku materjalide põhjal analüüsides võib välja tuua, et S.A-le on kohaldatud
- detsembril 2018 aresti istungile alkoholijoobes ilmumise eest ja tema vangistuse kandmisele eelnes
- veebruaril 2019 tagaotsitavaks kuulutamine seoses karistuse kandmisest kõrvalehoidumisega. Nimetatud asjaolud vähendavad võimalust uskuda süüdimõistetu lubadusi. Kaalukas argument on ka S.A avaldatu viimati toimepandud kuriteo kohta. Sellest võib järeldada, et politseiametnike mitteviibimine sündmuskohal võinuks päädida veelgi raskema kuriteoga kannatanu vastu. Kuigi vangla ja prokurör on toetanud S.A ennetähtaegset vabastamist, ei tekkinud kohtul esitatud dokumente analüüsides ning süüdimõistetut ära kuulates piisavat veendumust selles, et ta oleks võimeline jätkama vabaduses käitumiskontrolli tingimustes õiguskuulekat ja alkoholivaba elu ning täitma kontrollnõudeid. S.A tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamata. MÄÄRUSKAEBUSED
- Maakohtu määruse peale esitasid määruskaebused S.A ja tema kaitsja Nikolai Kõiv, kes paluvad kohtumääruse tühistada.
- S.A-le jääb arusaamatuks, miks tuuakse tema iseloomustuses rõhutavalt välja arhiveeritud karistusi, kui kehtivaid karistusi on vaid kaks. Ta ei saa ka aru kohtuniku seisukohast, et ta on ohtlik. Kuidas ta saaks alkoholijoobes liiklusnõudeid ja avalikku korda rikkuda või kellegi tervist kahjustada, kui ta on invaliid ja tal on raksusi ka lihtsamate tegevuste juures. Veel ei saa ta senini aru sellest, kuidas algatati kriminaalasi KarS § 274 tunnustel, kui politseinikud rikkusid põhiseaduse § 33 sätteid. Pealegi tungisid politseinikud loata maja teisele korrusele, kus puhkas ka tema naabrimees, keda hakati ülbelt üles raputama. Sellega tekitasid politseinikud ilmselt tahtlikult olukorra, et tema plahvataks. Seepärast võttiski ta noa ja tahtis politseinikest mööda alumisele korrusele minna, et seal E.K. i noaga kõditada, kuna too oli politseinikud tema majja kutsunud. Sellest ka lause: „Ma suskan talle ära.“ See lause keerati politseinike kasuks. Kohtuniku arvates on kaalukas argument, et politseinike mitteviibimisel majas oleks tagajärjeks võinud olla veelgi raskem kuritegu. Kuidas saab tegemist olla raskema kuriteoga, kui E.K. on samasugune kriminaal kui ta isegi, ja vaevalt ta oleks E.K. i puutunud, vaid oleks käskinud mehel asjad kokku panna. Seda politseinikud ei lasknud tal teha, tema käed väänati selja taha raudu, teda hakati mõnitama ja talle tekitati tahtlikult valu kuni arestimajja jõudmiseni. Teda häirib, kui öeldakse, et ta ei tule väljas toime, hakkab grupiviisiliselt varavastaseid kuritegusid toime panema ja on mõjutatav. Ta hakkab vabanedes saama invaliidsuspensioni. Selle pensioniga sai ta hakkama ja saab edaspidigi. Eelmise kriminaalasja kannatanuga ei ole ta aastaid suhelnud. Tema poolt on kõik tingimused ennetähtaegseks vabanemiseks täidetud ning oletuslik on arvamus, et katseajal ei suuda ta elada alkoholi tarvitamata.
- Kaitsja leiab, et maakohus ei ole küllaldaselt arvestanud nende asjaoludega, mis võimaldavad S.A ennetähtaegset vanglast vabastamist. Kohtutoimikust nähtub, et süüdimõistetul ei ole 2
(4)eluasemeprobleeme. Vanglas töötamisse suhtub ta positiivselt, olles varasemalt töötanud vangla majandustöödel abitöölisena. Enne vangistust oli S.A-le määratud töövõime langus ning ta sai töövõimetuspensioni. Seega on tal kindel sissetulek. Peale selle töötas ta ka juhutöödel. Lähedastest on süüdimõistetul poeg, õde ja vennad. Peamiselt suhtleb ta täiskasvanud poja ja vendadega. Tema suhtlusringkonnas olid üksikuid kriminaalse taustaga isikud, kellega ta aga on suhted lõpetanud. S.A tunnistab, et kuriteod pani ta toime ette planeerimata, alkoholijoobes ning mõtlemata tegude tagajärgedele. Ta näeb seost alkoholi tarvitamise ja rikkumiste vahel. S.A arvab, et kui ta ei oleks alkoholi pruukinud, siis selliseid asju ei oleks juhtunud. Alkoholisõltuvust tal diagnoositud ei ole. Süüdimõistetu möönab, et tal on probleeme, ta ei suuda neid teinekord iseseisvalt lahendada ja vajab kriminaalhooldaja abi. Ta on nõus, et vabanemisel määrataks talle käitumiskontroll, kohustus mitte tarvitada alkoholi ja katseaeg kuni
- veebruarini
- Kaitsja leiab, et ennetähtaegne vabastamine käitumiskontrolli rakendamisega ja alkoholi tarvitamise keelu kohaldamine annavad tunduvalt paremaid tulemusi S.A õiguskuulekaks muutmisel kui tema vabanemine vanglast alles pärast karistuse täielikku ärakandmist. Sel juhul ei lasuks süüdimõistetul mingisuguseid täiendavaid kohustusi ja ta võib uuesti sattuda alkoholi kuritarvitamise teele, millele võib järgneda uute õigusrikkumiste toimepanemine. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel kohtule ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- aprilli
- a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16) Kohtukolleegium leiab, et maakohus ei ole menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks.
- Kaaludes KarS § 76 lg-s 4 nimetatud ennetähtaegse vabastamise sisulisi eeldusi kogumis, näeb ka ringkonnakohus arvestatavat võimalust, et S.A võib vabaduses jätkata kuritegude toimepanemist. Selgub ju kõigepealt, et S.A on kaks kehtivat kriminaalkaristust. Lisaks praeguse vangistuse aluseks olevale kohtuotsusele on S.A sellele eelnevalt karistatud Tartu Maakohtu
- mai
- a otsusega KarS § 118 lg 1 p 1 järgi. S.A heidab määruskaebuses ette, et vangla koostatud iseloomustuses on viidatud ka tema kehtivuse kaotanud kriminaalkaristustele. Selline märkus on õige, kuid süüdimõistetu jätab tähelepanuta, et maakohus tema kehtetutele karistustele tähelepanu ei pööranud ning neid tema kahjuks ei arvestanud. Ka üksnes kehtivaid karistusi arvesse võttes on selge, et S.A kuritegelik käitumine on olnud korduv ning eelnev vangistus temale soovitud mõju ei avaldanud. See varasem vangistus oli kestuselt pikaajalisem, kui nüüdseks vanglas oldud natuke rohkem kui kaheksakuuline periood. Vaatamata S.A heale käitumisele vanglas, on põhjendamatu arvata, et praegune lühem aeg vanglas on talle tugevamat mõju avaldanud. Märkamist väärib seegi, et süüdimõistetu riskikäitumisega vangistusasutus selle vangistuse ajal seni tegelenud ei ole. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on täitmiskava koostatud alles
- juulil 2019 ning planeeritud tegevused on ootel. Iseloomustusest ei selgu, millal S.A talle määratud tegemistega alustab. Tartu Maakohtu istungil
- septembril 2019 ega ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses ei ole süüdimõistetu aga avaldanud, et ta sotsiaalprogramme läbiks või muudest tegevustest osa võtaks.
- Veel peab ringkonnakohus vajalikuks välja tuua, et S.A kuriteod näitavad tema vägivaldsust. Viimane kuritegu seisnes selles, et ta ähvardas noaga väljakutsele reageerinud abipolitseinikku. Tartu Maakohtu
- mai
- a otsusega karistati teda KarS § 118 lg 1 p 1 järgi selle eest, et ta oli tunginud voodis lamavale kannatanule kirvega kallale ja löönud 3
(4)kannatanut korduvalt pea piirkonda. Juba kõnealuse kahe kuriteo põhjal otsustades on põhjendatud karta, et vabaduses võib S.A konfliktsituatsioonides käituda teisi isikuid ohustavalt. Süüdimõistetu on ise tunnistanud, et kuriteod pani ta toime alkoholijoobes. Seega suureneb uute kuritegude toimepanemise oht, kui S.A hakkab alkoholi tarvitama. Maakohus põhjendas asjakohaselt, miks alkoholi pruukimist S.A poolt tuleb tõenäoliseks pidada.
- Eeltoodud asjaoludel tõdeb ringkonnakohus, et kuigi S.A käitumine vanglas on olnud hea ning ka vabadusjärgsed elutingimused oleksid õiguskuulekalt jätkamist võimaldavad, on kuritegude kordumise oht tema kuritegude asjaolusid, varasemat elukäiku ja isikut arvestades ennetähtaegseks vabastamiseks liialt suur. Määruskaebustes toodud väited vastupidisele seisukohale asumiseks alust ei anna. S.A argumendid ei tekita kaugeltki mitte veendumust, et ta on oma varasemast käitumisest järeldused teinud ning motiveeritud ja suutlik jätkama õiguskuulekalt. Kaitsja nimetab S.A positiivselt iseloomustavaid asjaolusid, kuid nagu kolleegium juba märkis, ei vähenda need kuigivõrd uue kuriteo toimepanemise tõenäosust. Ka kaitsja ootus, et S.A suudab käitumiskontrolli tingimustes ja kriminaalhooldusametniku abiga oma käitumist muuta, ei ole piisavalt põhjendatud.
- Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu
- septembri
- a määruse muutmata ning S.A ja tema kaitsja määruskaebused rahuldamata.
- Kaitsja palub määrata OÜ-le Advokaadibüroo Nikolai Kõiv määruskaebemenetluses S.A-le osutatud riigi õigusabi eest tasu 135 eurot, millele lisandub käibemaks 27 eurot. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumiseks 30 minutit ja määruskaebuse koostamisele kaks tundi. Kolleegium, juhindudes riigi õigusabi seaduse § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri
- juuli
- a määruse nr 16 § 1 lg-test 6 ja 10 ning § 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud üksnes osaliselt. Kohtumäärusega tutvumise ajakuluna märgitud 30 minutit on asjakohane. Tuleb aga arvestada, et kaitsja osales ka Tartu Maakohtu
- septembri 2019 istungil, tulles seal välja suuresti samade argumentidega, mis kajastuvad ka määruskaebuses. Seepärast on pooleteist lehekülje pikkuse kaebuse koostamise ajana üles tähendatud kaks tundi ülemääraline. Kaebuse koostamise põhjendatud ajakuluks loeb ringkonnakohus ühe tunni, millele vastab riigi õigusabi tasu 54 eurot, lisandub käibemaks 10 eurot 80 senti. Eeltoodud asjaoludel on põhjendatud arvestada kaitsja ajakuluks kokku 1 tund 30 minutit ja tasuna selle aja eest 81 eurot, lisandub käibemaks 16 eurot 20 senti. KrMS § 187 lg 2 esimese lause kohaselt tuleb nimetatud riigi õigusabi tasu (97 eurot 20 senti) kui määruskaebemenetluse kulu S.A-lt riigi kasuks välja mõista. Juhan Sarv Aarne Sarjas Tiit Lõhmus 4
(4)