KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 31. märts 2020, Tallinn Kriminaalasja number 1-20-1519 Kohtukoosseis Pavel Gontšarov, Orvi Koik ja Ivi Kesküla Kriminaalasi A.N s

§ 25lg 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 26.

veebruari 2020. lühimenetluses (kiirmenetluse sätete järgi) Apellatsiooni esitaja Süüdistatava A.N ’u kaitsja vandeadvokaat Toomas Pilt A.N, ik XXX, EV kodanik, keskharidus, emakeel – vene keel, ei tööta, elukoht: XXX, kehtivaid kriminaalkaristusi 9, viimati 28.11.2018 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt KarS §

§ 25lg 2 järgi vangistusega 1 aasta, Kr

MS § 238 lg alusel vangistusega 8 kuud, KarS § 68 lg 1 alusel vangistusega 7 kuud ja 26 päeva. Karistus kandmise aeg 03.11.2018-29.06.2019.a. Karistus kantud Kehtivaid väärteokaristusi 18, viimati karistati 11.09.2019.a. ja 21.01.2020.a. KarS § 218 lg 1 alusel, rahatrahvid tasumata Tõkend – ei ole kohaldatud; Kahtlustatavana kinni peetud 24.02.2020.a. kell 18:53 Süüdistatav Prokurör Kristina Kivi Kaitsja Vandeadvokaat Toomas Pilt a otsus RESOLUTSIOON

1. Jätta süüdistatava A.N’u kaitsja apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.
2. Määrata AB Lawoja (reg. number 10406358) seoses vandeadvokaat Toomas Pilt’i poolt süüdistatavale apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega makstavaks 1 tasuks 34,80 (kolmkümmend neli) eurot ja kaheksakümmend senti.
3. KrMS § 185 lg 2 alusel välja mõista A.N’ult Eesti Vabariigi kasuks 34,80 (kolmkümmend neli) eurot ja kaheksakümmend senti määratud kaitsjale makstud tasu katteks. Kaitsjatasu kuulub tasumisele 1 kuu jooksul Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele kas SEB PANK EE351010052031000004; SWEDBANK EE502200221014193355; LUMINOR PANK EE401700017002872300 või EE
4. Menetluskulu tasumiseks vajalik viitenumber on kättesaadav isikule saadetavas makseinfos. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. A.N süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on karistatud 28.11.2018 Harju Maakohtu poolt KarS §

§ 25

lg 2 järgi ning olles vabanenud karistuse kandmiselt 29.06.2019 ning olles karistatud ka 11.09.2019 ja 21.01.2020 PPA Põhja Prefektuuri poolt KarS § 218 lg 1 alusel väheväärtusliku vallasasja varguse katsete eest (teod toime pandud 11.09.2019 ja 21.01.2020), uuesti 24.02.2020 kella 18:53 ajal Tallinnas, XXX asuvas X kaupluses, olles alkoholijoobes, alustas vahetult vastavalt oma ettekujutusele teost süüteo toimepanemist, võõra vara hõivamist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis alkoholiosakonnas riiulilt ühe pudeli „El Mayoral Monastrell“ maksumusega 9,49 eurot ja ühe 500ml pudeli ’’Star Dollar’’ maksumusega 7,89 eurot, kaupa kogumaksumusega 17,38 eurot, peitis kaubad omale põue ja möödus kassadest ning läbis turvaväravad, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest olenemata, sest ta peeti kinni kaupluse turvatöötaja poolt. Kinnipidamisel pillas maha ühe pudeli ’’Star Dollar’’ maksumusega 7,89 eurot, millega tekitas X AS-ile varalist kahju. Oma tahtliku tegevusega A.N pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, s.o KarS §

§ 25lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 2. Harju Maakohtu 26.02.2020. a otsusega lühimenetluses tunnistati A.N süüdi Kar

S §

§ 25lg 2 järgi ja karistati 9 kuulise vangistusega. Vähendati Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 6 kuud. KrMS § 130 lg 41 alusel valiti tõkendiks A.N-ile vahistamine kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistuse ärakandmiseni ning võeti A.N vahi alla kohtusaalist ning karistuse kandmise alguseks loeti tema kinnipidamise aeg, s.o. 24.02.2020.a Mõisteti A.N-ilt välja VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel tsiviilhagi X AS kasuks 7,89 eurot. Mõisteti A.N-ilt välja sundraha 438 eurot ja kaitsjatasu 97,20 eurot riigi tuludesse. Määrati KrMS § 180 lg 3 alusel, et kriminaalmenetluse kulu kokku summas 535,20 eurot tuleb tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena, s.o. vähemalt 44.60 eurot kuus. 2 ESITATUD APELLATSIOON

1. Harju Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Toomas Pilt, kes leiab, et Harju Maakohtu 26.03.
2. a otsus ei ole piisavalt põhjendatud A.N-ile mõistetud karistuse määra osas. Kohtu hinnangul ei saa A.N karistada rahalise karistusega. Samuti leidis maakohus, et karistuse eesmärkide saavutamist ei ole võimalik tagada mõistetava vangistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmisel või asendamisel üldkasuliku tööga. Nõustuda ei saa maakohtu seisukohaga mõistetud karistuse määra osas. Kaitsja leiab, et süüdistatavale ei ole mõistetud tema teosüüle vastav karistus. KarS § 199 puhul on oluline, millise vara osas ning millistel asjaoludel on varavastane kuritegu toime pandud. Käesoleval juhul on A.N süüdi tunnistatud küll ühes kuriteoepisoodis, kuid tema poolt ära võtta püütud kaupade väärtus oli väga väike, kuna kauba koguväärtuseks oli 17.38 eurot. Kaitsja on seisukohal, et eeltoodud asjaolu silmas pidades ei saa rääkida toimepanija suurest ega keskmisest süüst, kuna käesoleval juhul on tegemist väheväärtuslike asjade varguse katsega. Maakohus märkis oma otsuses et karistust raskendavad asjaolud puuduvad ja esines karitust kergendav asjaolu puhtsüdamlik kahetsus. Tuvastatav on, et süüdistatav tunnistas oma süüd temale inkrimineeritud kuriteoepisoodis, süüdistatava ütlused ei ole olnud mingilgi määral ennast-õigustavad. Seega on tegemist täies mahus süü tunnistamisega, mis võib tähendada puhtsüdamlikku kahetsust. A.N on oma kahetsust kohtuistungil sõnaliselt väljendanud ning lubanud, et üritab edaspidi mitte nii käituda ja mitte varastada. Alust ei ole kahelda tema kahetsuse siiruses. A.N-i käitumine, s.o oma süü tunnistamine annab alust järeldada, et ta on oma teo ohtlikkusest ja tagajärje kahjulikkusest aru saanud. Süüdistatava suhtumine toimepandusse peab kindlasti mõjutama mõistetavat karistust, kuna uute süütegude ärahoidmise kui karistuse põhieesmärgi realiseerimine ei ole mõeldav seda asjaolu arvestamata. Eeltoodu alusel ei saa nõustuda kohtu seisukohaga, et A.N-i suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärki ainult mõistes temale reaalse vangistuse 9 kuud, mida vähendatakse KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra. Kohus ei ole kaitsja hinnangul veenvalt põhjendanud, miks on just selline mõistetud vangistusmäär ainuvõimalik karistus, et tagada süüdistatava hoidumine uute süütegude toimepanemisest ning kaitsta õiguskorda. Kaitsja palub tühistada Harju Maakohtu 26.03.2020.a kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-15-3416 A.N-ile karistuse mõistmise osas ning teha uus otsus ja mõista A.N-ile kergem karistus. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED
3. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsioonidega, leiab üksmeelselt, et apellatsioonid on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt RKKKm 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1-71-11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7). 3
4. Süüdistatava kaitsja apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. Taotletakse maakohtu otsuse muutmist vaid mõistetud karistuse osas. Kohtukolleegiuim leiab, et esitatud apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus.
5. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused m aakohtu otsuses tehtud õiguslike järelmite muutmiseks. KarS §-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuses nr 3-1-1-14-07 selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke. Täiendavalt tuleb karistuse mõistmise juures arvestada ka veel õiguskorra kaitsmise huvisid positiivse üldpreventsiooni tähenduses. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on ülalnimetatut järginud. Maakohus on karistust kergendava asjaoluna põhjendatult arvestatud süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust ja süü tunnistamist. Maakohtu poolt tähelepanuta jäetud KarS § 57 loetellu kuuluvaid karistust kergendavaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud ja nendele pole viidatud ka apellatsioonis. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu otsuse põhjendused süüdistatavale mõistetava karistuse liigi ja määra osas on ammendavad. Maakohus on asjakohaselt pööranud tähelepanu, et süüdistatav ei tööta, tal puudub sissetulek. A.N on 9-l korral karistatud kuritegude toimepanemise eest ning kõigil 9-l korral on tegemist varavastaste kuritegudega, samuti on isikul 18 kehtivat väärteo karistust; isikul on kõik väärtegude toimepanemise eest määratud rahatrahvid tasumata. KarS § 199 lg 2 p 9 ettenähtud sanktsiooni keskmiseks määraks on 2,5-aastane vangistus, mis oli antud juhul lähtepunktiks. Maakohus on kaugelt alla sanktsiooni keskmist määra jääva karistuse mõistmisel arvestanud seega täiel määral A.N ’u süü suurust ning kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust. Ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtu põhjendustega A.N’ule karistuse mõistmise osas ning ei pea vajalikuks neid korrata.
6. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on kriminaalasja lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis on asjakohased. Ringkonnakohus asub üksmeelselt seisukohale, et esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab kohtukolleegium esitatud apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.
7. Õigusabi osutanud kaitsja on taotlenud kulude hüvitamist koos käibemaksuga summas 34,8 eurot. Kohtukolleegium leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. KrMS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese astme kohtuotsuse muutmata, siis jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Seega jääb kaitsjatasu süüdistatava kanda ning kuulub temalt väljamõistmisele. 4