4-19-4670/9

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus

1. november 2019 4-19-4670 Juhan Sarv Maksu- ja Tolliameti taotlus D.V-le (isikukood XXX) asenduskaristuse määramiseks Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. oktoobri
3. a määrus D.V Maksu- ja Tolliamet Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
4. Tühistada Viru Maakohtu
5. oktoobri
6. a määrus ja saata väärteoasi Viru Maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.
7. Määruskaebus rahuldada osaliselt. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdlase advokaadist kaitsja ning Maksu- ja Tolliamet. Määruskaebus tuleb esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai käesolevast kohtumäärusest teada või pidi sellest teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. Maksu- ja Tolliameti
9. septembri
10. a otsusega väärteoasjas nr 930018001095 karistati D.V tubakaseaduse § 39 lg 1 järgi rahatrahviga 200 trahviühikut summas 800 eurot. Otsus jõustus
11. oktoobril
14. septembril 2019 esitas Maksu- ja Tolliamet Viru Maakohtule avalduse D.V-le määratud rahatrahvi asendamiseks arestiga. Avalduse kohaselt ei ole D.V-lt õnnestunud täitemenetluses rahatrahvi sisse nõuda ja trahv on täies ulatuses tasumata. Maksuhaldur on kontrollinud D.V vara olemasolu. Talle kuulub kaks üle 20 aasta vanust sõidukit, millel puudub tehnoülevaatus (arvatavasti on tegemist amortiseerunud varaga) ja keelumärkega koormatud mootorpaat. D.V pangakontod on arestitud alates
15. oktoobrist 2018, kuid arestimise tulemusena laekumisi rahatrahvi nõude katteks toimunud ei ole. D.V-le tehakse väljamakseid Sotsiaalkindlustusametist keskmiselt 494 eurot 51 senti kuus. Maksuhalduri hinnangul on rahatrahvi nõude täitmine võimatu. Vaidlustatud kohtumäärus
16. Viru Maakohus rahuldas
17. oktoobri
18. a määrusega Maksu- ja Tolliameti taotluse ning asendas D.V-le Maksu- ja Tolliameti
19. septembri
20. a otsusega mõistetud rahatrahvi 200 trahviühikut (800 eurot) 20 päeva arestiga. Kohus märkis, et vastavalt väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 211 lg-le 1 teeb maakohus sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt KarS §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. KarS § 72 lg 1 sätestab, et kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle arestiga ja vastavalt lg-le 2 vastab rahatrahvi kümnele trahviühikule 1 päev aresti. D.V-le oli Maksu- ja Tolliameti
21. septembri
22. a otsusega väärteoasjas nr 930018001095 määratud karistuseks rahatrahv 200 trahviühikut, millele vastab 20 päeva aresti. Asja materjalide ja D.V seletuse kohaselt maakohtu istungil ei ole menetlusalune isik rahatrahvi tasunud ning maksuhalduri materjalide kohaselt on selle sissenõudmine võimatu. Eeltoodu alusel on Maksu- ja Tolliameti avaldus põhjendatud ning D.V tuleb rahatrahv ära kanda arestina. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
23. Viru Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse D.V, kes palub asendada aresti üldkasuliku tööga. Ta märgib, et kohtuistung kestis väga lühikest aega, see lõppes enne kui ta arugi sai ning seetõttu ei jõudnud ta kohtule oma arvamust selgitada. Kuna tal on probleeme tervisega – hingamisteed ei pea vastu pikaajalist viibimist kinnises ruumis –, siis on arestikambris viibimine talle vastu näidustatud. Tervise säilitamiseks peab ta rohkem aega veetma värskes õhus. Ühiskonnale on ta kasulikum ega riku ka oma tervist sundviibimisega arestikambris, kui tema arest asendataks üldkasuliku tööga. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
24. KarS § 72 lg 1 näeb ette, et kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga KarS §-s 69 sätestatud korras. Ehk siis KarS § 72 lg 1 näeb süüdlase poolt trahvi tasumata jätmise korral õigusliku järelmina ette kaks alternatiivset varianti – rahatrahvi asendamise arestiga või üldkasuliku tööga, kui isik on selleks nõusoleku andnud.
25. Viru Maakohus tuvastas veatult KarS § 72 lg 1 kohaldamise eeldused – D.V on rahatrahv täies ulatuses tasumata ning tema varale ei ole võimalik sissenõuet pöörata. Esimese astme kohus ei ole aga selgitanud, miks ta pidas kahest KarS § 72 lg-s 1 toodud õiguslikust tagajärjest õigeks kohaldada just aresti. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus seaduses on sätestatud kaks alternatiivset õiguslikku tagajärge, peab kohus neist raskema (praegusel juhul aresti) kasuks otsustamist põhjendama. Ehk siis maakohus jättis lubamatult põhistamata, miks D.V rahatrahvi asendamine üldkasuliku tööga ei ole otstarbekas ning talle tuleb kohaldada aresti. Selliselt rikkus esimese astme kohus kohtulahendi põhjendamiskohustust VTMS § 150 lg 2 mõttes.
26. Maakohtu viga on aga veelgi ulatuslikum. Nimelt selgub kohtuistungi protokollist ja helisalvestiselt, et kohus ei informeerinud D.V ka istungil võimalusest asendada tema rahatrahv üldkasuliku tööga. Muu hulgas jättis kohus välja selgitamata D.V nõusoleku ja suutlikkuse üldkasulikku tööd teha. D.V määruskaebusest nähtuvalt ei jõudnud ta ise kohtule oma arvamust rahatrahvi asendamise kohta avaldada ega taotlust 2