← Eesti

4-19-5329/16

Obsah (4)§ 50§ 223§ 237§ 127

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 5. detsember 2019, Tallinn Väärteoasja number 4-19-5329 Kohtukoosseis Meelika Aava, Ivi Kesküla ja Urmas Rein

) § 223 lg 1 ja § 237 lg 1 järgi Apellatsiooni esitaja Menetlusalune isik B.L Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu

  1. oktoobri
  2. a otsus väärteoasjas nr 4-19-5329 muutmata ja esitatud apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  3. PPA Põhja prefektuuri Liiklusjärelvalvekeskuse poolt koostati 15.10.2019 väärteoprotokoll nr AB1581080 B.L-ile selle kohta, et tema juhtis 14.10.2019.a kell 06.44 Tallinnas, Roheline 2 juures, suunaga Valdeku tn-le, mootorsõidukit Mercedes-Benz, reg.nr XXXXXX, ei kohandanud oma sõiduki kiirust olukorrale vastavaks ega vähendanud kiirust vastavaks tee- ja liiklusoludele, mille tõttu kaotas sõiduk juhitavuse ning sõitis teelt välja vastu maja seina. Oma tegevusega põhjustas B.L varalise kahju XX-le ja YY-le ning tervisekahjustused CC-le. Samuti põgenes liiklusõnnetuse sündmuskohalt, ei andnud 1

(4)abivajajale esmaabi, ei teavitanud Häirekeskust ega kirjutanud üles liiklusõnnetuse pealtnägijate andmeid. Kirjeldatud tegevusega rikkus B.L

§ 50

lg 3 p 2, § 169 lg 2 p 2, 3, 4, § 169 lg 4 p 4 ja § 169 lg 5 nõudeid, pannes sellega toime väärteod, mis on kvalifitseeritavad

§ 223lg 1 ja § 237 lg 1 järgi.

  1. 16.10.2019 edastas kohtuväline menetleja B.L-i väärteoasja nr 2302,19,016460 Harju Maakohtule arutamiseks. Kohtuväline menetleja taotles B.L-i karistamist arestiga. 16.10.
  2. a toimunud kohtuistungil taotles kohtuväline menetleja B.L-ile aresti määramist

§ 223

lg 1 alusel 10 ööpäeva ja

§ 237

lg 1 alusel samuti 10 ööpäeva.

§ 237

lg 2 alusel taotles kohtuväline menetleja ka lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 8 kuuks.

  1. Harju Maakohus tunnistas 16.10.
  2. a otsusega B.L-i süüdi Liiklusseaduse (

) § 223 lg 1 ja

§ 237lg 1 järgi ning karistas teda arestiga 20 päevaks.

Arest pöörati täitmisele koheselt ning aresti kandmist hakati arvestama KarS § 68 lg 2 alusel B.L-i kinnipidamisest, s.o alates 15.10.2019 kell 10:49-st. Aresti kandmise kohaks määras kohus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri kinnipidamiskeskusesse (Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa).

§ 237

lg 2 alusel kohaldas kohus B.L-i suhtes lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 6-ks kuuks ning kohustas B.L-i

§ 127

alusel loovutama 5 tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest juhiloa Maanteeametile. Harju Maakohus selgitas, et apellatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kättesaadav 08.11.

  1. Harju Maakohtu otsuse vaidlustamiseks esitas B.L 21.10.2019 apellatsiooniteate Harju Maakohtule. 22.10.2019 esitas B.L apellatsioonkaebuse, milles taotles Harju Maakohtu 16.10.
  2. a kohtuotsuse tühistamist nii temale mõistetud aresti järjestikuse ärakandmisele kohustamise osas kui ka mõistetud lisakaristuse osas.
  3. Tallinna Ringkonnakohtu 07.11.
  4. a määrusega jäeti B.L-i apellatsioon käiguta, kuna see oli esitatud puudusega. Ringkonnakohus andis tähtaja puuduse kõrvaldamiseks kuni 25.11.
  5. B.L kõrvaldas puudused ringkonnakohtu poolt määratud ajal märkides, et soovib apellatsiooni lahendamist kirjalikus menetluses. Lisaks märkis apellant, et seoses määratud aresti ärakandmisega 04.11.2019, loobub ta apellatsioonis esitatud nõudest karistuse kandmise osas ositi. Apellant jääb kaebuses esitatud nõude juurde tühistada

§ 237

lg 2 alusel määratud lisakaristus sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kohta 6-kuuks. Kaebuse esitajal puudus võimalus täita

§ 127

tekkinud kohtustust 5 päeva jooksul loovutada juhiluba Maanteeametile seoses sellega, et kandis kohtuotsusega mõistetud aresti. Täiendavalt märgib apellant, et käesolevaks ajaks on selgunud, et õnnetuse põhjustas tehniline rike, milleks oli auto õõtshoova tala defekt. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

  1. Ringkonnakohus leiab, et kaebuses toodud asjaolud ei anna alust maakohtu seadusliku ja põhjendatud otsuse tühistamiseks.
  2. Esmalt selgitab ringkonnakohus, et vaatab apellatsiooni läbi üksnes selle piires. B.L on ringkonnakohtule esitatud puuduste kõrvaldamise avalduses ühes apellatsiooni täiendustega 2

(4)loobunud apellatsioonist osas, milles ta soovis aresti kandmist ositi, kuna 04.11.2019 sai tal arest kantud. Seega vaidlustab B.L Harju Maakohtu 16.10.2019 kohtuotsust vaid osas, milles kohus määras talle lisakaristusena

237 lg 2 alusel sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 6-ks kuuks ning kohustas B.L-i

§ 127

alusel loovutama 5 tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest juhiloa Maanteeametile. B.L selgitas, et ta ei saanud juhilube kohtu poolt määratud 5 tööpäeva jooksul loovutada kuna kandis sellel ajal mõistetud aresti. 8. Apellatsioonis B.L otseselt enda süüküsimust ei vaidlusta ning süüdimõistmist ette ei heida, kuid märgib, et tegemist oli õnnetusega, milles oma osa mängis asjaolu, et Tallinna linn ei ole pikemat aega suutnud õnnetuse toimumise kohas Pärnu mnt teelõiku korda teha. Apellatsiooni täiendavas avalduses märgib B.L, et selgunud on ka asjaolu, et õnnetuse põhjustas auto tehniline rike, milleks oli õõtshoova defekt. Seega vaidlustab siiski B.L maakohtu järeldust, et ta on rikkunud

§ 223

lg 1 ning on juhtinud mootorsõidukit kiirusel, mis ei olnud vastavuses tema reageerimiskiirusega auto peatamiseks. Nimetatust saab järeldada, et B.L taotleb maakohtu poolt käsitletud tõenditest tehtud järelduste ümberhindamist. Ringkonnakohus selgitab, et esmane tõendite hindamise kohustus lasub maakohtul ning ringkonnakohus hindab tõendeid ümber vaid siis, kui selleks esinevad veenvad põhjused. Käesoleval juhul ei ole B.L maakohtule ette heitnud tõendite hindamisel esinevaid puudusi ega põhjendanud vähimalgi määral, miks maakohtu järeldused olemasolevate tõendite hindamisel on väärad. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjalikult analüüsinud kohtule esitatud tõendeid väärteosündmuse ja tekitatud tagajärgede osas ning teinud nendest põhjendatult järelduse, et B.L oleks pidanud ette nägema tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral võimalust, et liiga kiiresti sõitmisel märja ilmaga ja B.L-ile teadaolevate teeoludega antud teelõigul võib auto teelt välja sõita ja põhjustada kahjusid. Ringkonnakohus leiab, et esitatud tõendeid kogumis hinnates on maakohus asunud põhjendatult seisukohale, et B.L põhjustas ettevaatamatusest hooletuse vormis liiklusõnnetuse, millega tekitas varalise kahju. B.L-i apellatsiooni täiendavas avalduses esitatud väite kinnituseks auto tehnilise rikke osas puuduvad tõendid ning seega jäävad nimetatud väited paljasõnalisteks ja tagajärjetuteks. Eeltoodust tulenevalt järeldab ringkonnakohus, et nii esitatud apellatsiooni väite kui maakohtu otsuses sisalduva tõendite põhjaliku analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida veenvaid argumente B.L-i

§ 223lg 1 järgi süüdimõistva kohtuotsuse tühistamiseks.

9. Ringkonnakohtu arvates ei ole kaebuses välja toodud ühtegi sellist asjaolu, mis tingiks maakohtu otsuse tühistamise lisakaristuse osas.

§ 237

lg 2 kohaselt võib

§ 237

lg 1 alusel isikut süüdi mõistes lisakaristusena kohaldada sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kuuest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. Maakohus on B.L-ile mõistnud lisakaristuse miinimummääras s.o 6 kuuks. Apellatsioonis esitatud põhjendus lisakaristuse mõistmata jätmise osas seetõttu, et B.L ei saanud loovutada juhilube

§ 127

sätestatu kohaselt 5 tööpäeva jooksul, ei lükka ümber lisakaristuse põhjendatust. Ringkonnakohus juhib B.L-i tähelepanu sellele, et

§ 127

sätestatu kohaselt tuleb süüdimõistetul loovutada juhiluba kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus. Sellisel juhul on isik kohustatud 5 tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. VTMS § 199 lg 2 kohaselt jõustub kohtuotsus, kui seda ei saa vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses, välja arvatud sama paragrahvi lg-tes 3 ja 4 ettenähtud juhul. Lõike 3 kohaselt jõustub kohtuotsus aresti mõistmise osas selle tegemisest. Seega võimaldab seadus loovutada juhiloa 5 tööpäeva jooksul pärast seda kui isiku suhtes tehtud kohtuotsust 3

(4)edasi ei ole vaidlustatud ning see on jõustunud. Käesoleval juhul on B.L enda suhtes tehtud otsuse vaidlustanud, see ei ole muus osas kui aresti mõistmine jõustunud ning juhiluba tuleb B.L loovutada alles käesolevas asjas lahendi jõustumise järgselt 5 tööpäeva jooksul. Eelmärgitust tulenevalt ei takistanud B.L-i ärakantav arest tal lisakaristuse täitmiseks juhiloa loovutamist seaduses ettenähtud ajal. B.L on võimalik käesolevas asjas jõustunud lahendi järgselt

§ 127

sätestatud tähtaja jooksul temale mõistetud lisakaristust nõuetekohaselt täitma asuda, loovutades juhiloa Maanteeametile 5 päeva jooksul lahendi jõustumisest.

  1. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 16.10.
  2. a kohtuotsuse kui seadusliku muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. / / 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.