) § 223 lg 1 ja § 237 lg 1 järgi Apellatsiooni esitaja Menetlusalune isik B.L Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu
lg 3 p 2, § 169 lg 2 p 2, 3, 4, § 169 lg 4 p 4 ja § 169 lg 5 nõudeid, pannes sellega toime väärteod, mis on kvalifitseeritavad
lg 1 alusel 10 ööpäeva ja
lg 1 alusel samuti 10 ööpäeva.
lg 2 alusel taotles kohtuväline menetleja ka lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 8 kuuks.
) § 223 lg 1 ja
Arest pöörati täitmisele koheselt ning aresti kandmist hakati arvestama KarS § 68 lg 2 alusel B.L-i kinnipidamisest, s.o alates 15.10.2019 kell 10:49-st. Aresti kandmise kohaks määras kohus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri kinnipidamiskeskusesse (Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa).
lg 2 alusel kohaldas kohus B.L-i suhtes lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 6-ks kuuks ning kohustas B.L-i
alusel loovutama 5 tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest juhiloa Maanteeametile. Harju Maakohus selgitas, et apellatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kättesaadav 08.11.
lg 2 alusel määratud lisakaristus sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kohta 6-kuuks. Kaebuse esitajal puudus võimalus täita
tekkinud kohtustust 5 päeva jooksul loovutada juhiluba Maanteeametile seoses sellega, et kandis kohtuotsusega mõistetud aresti. Täiendavalt märgib apellant, et käesolevaks ajaks on selgunud, et õnnetuse põhjustas tehniline rike, milleks oli auto õõtshoova tala defekt. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
237 lg 2 alusel sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 6-ks kuuks ning kohustas B.L-i
alusel loovutama 5 tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest juhiloa Maanteeametile. B.L selgitas, et ta ei saanud juhilube kohtu poolt määratud 5 tööpäeva jooksul loovutada kuna kandis sellel ajal mõistetud aresti. 8. Apellatsioonis B.L otseselt enda süüküsimust ei vaidlusta ning süüdimõistmist ette ei heida, kuid märgib, et tegemist oli õnnetusega, milles oma osa mängis asjaolu, et Tallinna linn ei ole pikemat aega suutnud õnnetuse toimumise kohas Pärnu mnt teelõiku korda teha. Apellatsiooni täiendavas avalduses märgib B.L, et selgunud on ka asjaolu, et õnnetuse põhjustas auto tehniline rike, milleks oli õõtshoova defekt. Seega vaidlustab siiski B.L maakohtu järeldust, et ta on rikkunud
lg 1 ning on juhtinud mootorsõidukit kiirusel, mis ei olnud vastavuses tema reageerimiskiirusega auto peatamiseks. Nimetatust saab järeldada, et B.L taotleb maakohtu poolt käsitletud tõenditest tehtud järelduste ümberhindamist. Ringkonnakohus selgitab, et esmane tõendite hindamise kohustus lasub maakohtul ning ringkonnakohus hindab tõendeid ümber vaid siis, kui selleks esinevad veenvad põhjused. Käesoleval juhul ei ole B.L maakohtule ette heitnud tõendite hindamisel esinevaid puudusi ega põhjendanud vähimalgi määral, miks maakohtu järeldused olemasolevate tõendite hindamisel on väärad. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjalikult analüüsinud kohtule esitatud tõendeid väärteosündmuse ja tekitatud tagajärgede osas ning teinud nendest põhjendatult järelduse, et B.L oleks pidanud ette nägema tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral võimalust, et liiga kiiresti sõitmisel märja ilmaga ja B.L-ile teadaolevate teeoludega antud teelõigul võib auto teelt välja sõita ja põhjustada kahjusid. Ringkonnakohus leiab, et esitatud tõendeid kogumis hinnates on maakohus asunud põhjendatult seisukohale, et B.L põhjustas ettevaatamatusest hooletuse vormis liiklusõnnetuse, millega tekitas varalise kahju. B.L-i apellatsiooni täiendavas avalduses esitatud väite kinnituseks auto tehnilise rikke osas puuduvad tõendid ning seega jäävad nimetatud väited paljasõnalisteks ja tagajärjetuteks. Eeltoodust tulenevalt järeldab ringkonnakohus, et nii esitatud apellatsiooni väite kui maakohtu otsuses sisalduva tõendite põhjaliku analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida veenvaid argumente B.L-i
9. Ringkonnakohtu arvates ei ole kaebuses välja toodud ühtegi sellist asjaolu, mis tingiks maakohtu otsuse tühistamise lisakaristuse osas.
lg 2 kohaselt võib
lg 1 alusel isikut süüdi mõistes lisakaristusena kohaldada sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kuuest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. Maakohus on B.L-ile mõistnud lisakaristuse miinimummääras s.o 6 kuuks. Apellatsioonis esitatud põhjendus lisakaristuse mõistmata jätmise osas seetõttu, et B.L ei saanud loovutada juhilube
sätestatu kohaselt 5 tööpäeva jooksul, ei lükka ümber lisakaristuse põhjendatust. Ringkonnakohus juhib B.L-i tähelepanu sellele, et
sätestatu kohaselt tuleb süüdimõistetul loovutada juhiluba kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus. Sellisel juhul on isik kohustatud 5 tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. VTMS § 199 lg 2 kohaselt jõustub kohtuotsus, kui seda ei saa vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses, välja arvatud sama paragrahvi lg-tes 3 ja 4 ettenähtud juhul. Lõike 3 kohaselt jõustub kohtuotsus aresti mõistmise osas selle tegemisest. Seega võimaldab seadus loovutada juhiloa 5 tööpäeva jooksul pärast seda kui isiku suhtes tehtud kohtuotsust 3
sätestatud tähtaja jooksul temale mõistetud lisakaristust nõuetekohaselt täitma asuda, loovutades juhiloa Maanteeametile 5 päeva jooksul lahendi jõustumisest.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.