1-06-12034 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06. juuni 2007. a Tallinn Kriminaalasja number 1-06-12034 (052315018222 ja 06231503369 ) Kohtunik Katrin Pu

§ 139lg 2 p 1,2 – Kr

K § 15 lg 2 alusel, mõisteti tingimisi vabadusekaotus 4 kuud 1 a. katseajaga, 11.05.2001.a. Pärnu Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2, KrK § 140 lg 2 p 1,2,3 alusel, mõisteti vabadusekaotus 1aasta; 07.04.2003.a. Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 alusel, mõisteti vangistus 6 kuud; 11.03.2004.a.

139 lg 2 p 2; KarS § 199 lg 2 p 4 alusel, mõisteti vangistus 10 kuud; • Kaitsja Süüdistatav Kaitsja RESOLUTSIOON 01.02.2005.a.Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4 , § 202 lg 1 järgi vangistus üks aasta, karistuse algus – 12.07.2005.a. karistuse lõpp 12.07.2006.a. vandeadvokaat Anatoli Jaroslavski E.M isikukood XXX, sünd. XXX elukohtXXX, kodakondsuseta, ülalpeetavaid ei ole, keskharidus, töötab OÜ N , tõkend – elukohast lahkumise keeld, varem kohtulikult karistatud: • 13.03.1989.a. Tallinna Mererajooni Rahvakohtu poolt ENSV KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 ja ENSV KrK § 139 lg 3 – ENSV KrK § 15 lg 2 alusel vabadusekaotusega 3aastat; • 11.10.1994.a.

§ 139lg 2 p 1,3 alusel tingimisi vabadusekaotusega 6 kuud 1 a.

katseajaga; • 01.03.1996.a.

§ 139lg 1 – Kr

K § 15 lg 2 alusel tingimisi vabadusekaotusega 1 aasta 1 aastase katseajaga ; • 31.08.1998.a.

139 lg 2 p 1,3 – KrK § 15 lg 2 alusel vabadusekaotusega 6 kuud; • 29.06.1999.a.

§ 139

lg 2 p 1,2,3 alusel vabadusekaotusega 1aasta; • 09.02.2001.a.

§ 139lg 2 p 1,2,3, Kr

K § 210 1 lg 2 p 3 alusel vabadusekaotusega 2 aastat; • 29.04.2004.a Tallina Linnakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4,8 – KarS § 25 lg 2 vangistusega 1 aasta, millest KarS § 74 lg 1, 2 alusel koheselt kanti ära 4 kuud vangistust, vangistusest 8 kuud jäeti tingimuslikult täitmisele pööramata katseajaga 1 aasta 6 kuud; katseaja lõpp 29.10.2005.a vandeadvokaat Alla Jakobson Juhindudes KrMS § 306, 311-313,315 Kohus o t s u s t a s: 1 . Tunnistada süüdi O.U KarS § 121 järgi ja mõista karistuseks vangistus 10 /kümme/ kuud. KarS § 65 lg 2 § 64 lg 1 alusel liita mõistetud karistus 01.02.2005.a Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistusega 1 aasta vangistust lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga ning lugeda karistus kantuks. 2.Tunnistada süüdi O.U KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja mõista karistuseks vangistus 10 / kümme/ kuud KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistusaeg, karistusaja alguseks lugeda 30.10.2006.a 2

1. Tõkend vahistamine jätta jõusse kohtuotsuse jõustumiseni.
2. Tunnistada süüdi E.M KarS § 121 /üheksa/ kuud. järgi ja mõista karistuseks vangistus 9
3. Tunnistada süüdi E.M KarS § 120 /kuus/ kuud. järgi ja mõista karistuseks vangistus 6 KarS § 64 lg 1 alusel mõista kuritegude kogumi eest liitkaristuseks vangistus 9 /üheksa/ kuud, lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga. KarS § 65 lg 2 ja § 74 lg 5 alusel suurendada mõistetud karistust 29.04.2004.a Tallinna Linnakohtu otsuse järgi ärakandmata karistuse võrra, see on 8 kuud vangistust, mõistes liitkaristuseks vangistus 1 /üks/ aasta ja 5 /viis/ kuud. Karistusaja alguseks lugeda karistuse kandmise asumise aeg.
4. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistub kohtuotsuse jõustumisel
5. Asitõendid: - CD-Rom plaat 30.10.2006.a. tehtud ülesvõtetega (asub toimiku juures) - 16.11.2006.a. AS Hansapank poolt esitatud CD videokaamera 30.10.2006.a. salvestusega ( asub toimiku juures) hävitada. - püstolisarnane tulemasin „Beretta“ hävitada, kaks õhupüstolit (Gamo,Walter) tagastada O. Dankole
6. Välja mõista menetluskuludena O.U-lt Eesti Vabariigi kasuks riigituludesse: sundraha 5 400 krooni /viis tuhat nelisada krooni/ ja määratud kaitsja tasu 424.80 /kolm tuhat seitsekümmend kaheksa krooni/ ja solidaarselt E.M-iga ekspertiisi tasu 1840 krooni, see on kummaltki 920 krooni /üheksasada kakskümmend krooni/. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele XXXXXXXXX SEB Eesti Ühispangas kood 401 viitenumber XXXXXXXXX või arveldusarvele XXXXXXXXX Hansapangas kood 767 viitenumber XXXXXXXX Maksekorralduse selgituse reale tuleb märkida: Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja, kohtuasja number (1-06-120034) ja nõude sisu (menetluskulud).
7. Välja mõista menetluskuludena 0leg E.M-ilt Eesti Vabariigi kasuks riigituludesse: sundraha 5 400 krooni /viis tuhat nelisada krooni/ ja solidaarselt O.U-ga ekspertiisi tasu 1840 krooni, see on kummaltki 920 krooni /üheksasada kakskümmend krooni/. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele XXXXXXXXXXXX SEB Eesti Ühispangas kood 401 viitenumber XXXXXXXXXXX või arveldusarvele XXXXXXXXXX Hansapangas kood 767 viitenumber XXXXXXXX Maksekorralduse selgituse reale tuleb märkida: Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja, kohtuasja number (1-06-120034) ja nõude sisu (menetluskulud). Edasikaebamise kord 3 Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis. Apellatsioonõiguse kasutamise soovist tuleb 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamist kirjalikult teatada otsuse teinud kohtule (hiljemalt
8. juuni
9. a). Vastavalt KrMS § 189 lg 3 võib menetluskulusid vaidlustada määruskaebe korras 10 päeva jooksul peale kohtotsuse kuulutamist, esitades määruskaebuse otsuse teinud kohtule. Süüdistuse sisu: O.U süüdistatakse selles, et tema 16.05.2005.a kella 21.30 paiku Tallinnas Ümera 50 asuva maja juures tegutsedes grupis E.M-iga, tungis kallale NR ning lõi löögiga mobiiltelefoni №kia 3310 ootamatult NRkäest välja, seejärel hakkas teda peksma jalgade ning rusikatega. Samuti hakkas NRpeksma E.M. Peksmine toimus umbes kaks minutit. Mõlemad peksjad olid nõudnud, et Natalja läheks nendega kaasa, kuid viimane loobus minemast ning heitis pikali maha. NRvastupanu mahasurumiseks lõi E.M teda jalgadega kehasse ning näkku, samuti ähvardas teda maha lasta, võttes jope alt välja ning näidates talle püstolitaolist eset, kusjuures samal ajal O.U lohistas N.R bussipeatuse suunas , võttes ta kapuutsist kinni. Kartes oma elu pärast tuli N.R maja tagant välja Tallinnas Ümera 50 aadressil asuva maja juures olevale bussipeatusele , kus heitis jälle pikali keeldus edasi minemast. Peksmise tulemusena tekitati NR nahaalused verevalumid näol, parema reie ja parema sääre piirkonnas marrastused, ninaluude murd, mõlema huuleverevalumid marrastuste ja haavadega ning füüsilist valu. Tegutsedes grupis E.M ’ga , pekstes isikut keha ja pea piirkonda, tekitades temale füüsilist valu, tarvitades tema suhtes muu vägivalda, koheldes teda vääriti kehaliselt ja kahjustades talle tervist pani O.U grupis kehalise väärkohtlemise toime , so KarS 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo . Samuti on süüdistatakse O.U selles, et tema olles korduvalt kriminaalkorras karistatud varguste toimepanemise eest, mingeid järeldusi enda jaoks ei teinud ning pani toime samad kuriteod uuesti, nimelt: O.U , viibides 30.10.2006.aastal ajavahemikul kella 14.00 kuni kella 14.30 Tallinnas, Suur-Sõjamäe 4 asuva Ülemiste Keskuse kohvikus, varastas seal VG´i jope taskust rahakoti, maksumusega 500 krooni, milles oli sularaha summas 3700 krooni; neli VG´i nimele väljaantud maksumuseta Hansapanga pangakaarti ja üks VG´i nimele väljaantud maksumuseta Sampo panga pangakaart; VG´i nimele Saksamaal väljaantud maksumuseta isikuttõendav dokument ja juhiluba; Bahn Card klubi kaart, maksumusega 3700 krooni; Alexela klubi kaart, maksumusega 50 krooni; Finnair´i klubi kaart, maksumuseta; ADAC-Milglied klubi kaart, maksumuseta, peale selle varastas veel jope taskust maja- ja garaaživõtmete (arvult 8tükki) kimbu, üldmaksumusega 660 krooni ning samuti auto XXX võtmed, maksumusega 3000 krooni, tekitades seega VG´ile varalise kahju üldsummas 11610 krooni. Samuti tema, viibides 30.10.2006.aastal kella 15 paiku Tallinnas, Suur-Sõjamäe 4 asuvas Ülemiste Keskuse kohvikus, varastas seal AL´le kuuluva naiste käekoti, maksumusega 300 krooni, milles olid AL isiklikud asjad, aga nimelt: edasi-tagasi piletid Rootsi neljale inimesele, üldmaksumusega 5000 krooni; mobiiltelefon Samsung, maksumusega 1000 krooni; kosmeetikat, üldmaksumusega 500 krooni; vihmavari, maksumusega 100 krooni; kaks paari lugemisprille, üldmaksumusega 2000 krooni; AL nimele väljaantud pangakaardid; AL ja tema mehe nimele väljaantud isikuttõendavad 4 dokumendid; raha summas 7000 krooni, 1000 eurot (15646.60 krooni) ja 4000 rootsi krooni (6795.32 krooni), tekitades seega AL´le varalise kahju üldsummale 38341.92 krooni. Samuti tema, viibides 30.10.2006.aastal kell 14.43.08 Tallinnas, Suur-Sõjamäe 4 asuvas Ülemiste Keskuses, üritas seal Hansapanga pangaautomaadist HAN00377 varastada VG´ile kuuluvalt kontolt nr XXX raha summas 1000 krooni, kasutades seejuures varem V.G ´ilt varastatud ja V.G ´ile kuuluvat Hansapanga kaarti ja PIN-koode. Samuti tema, viibides 30.10.2006.aastal kell 14.43.46 Tallinnas, Suur-Sõjamäe 4 asuvas Ülemiste keskuses, üritas seal Hansapanga automaadist HAN00377 varastada VG´ile kuuluvalt kontolt nr XXX raha summas 1000 krooni, kasutades seejuures varem V.G ´ilt varastatud ja V.G ´ile kuuluvat Hansapanga kaarti ja PIN-koode. Samuti tema, viibides 30.10.2006.aastal kell 14.45.16 Tallinnas, Suur-Sõjamäe 4 asuvas Ülemiste keskuses, üritas seal Hansapanga automaadist HAN00377 varastada VG´ile kuuluvalt kontolt nr 4797245000380360 raha summas 5000 krooni, kasutades seejuures varem V.G´ilt varastatud ja V.G´ile kuuluvat Hansapanga kaarti ja PIN-koode. Samuti tema, viibides 30.10.2006.aastal kell 14.45.46 Tallinnas, Suur-Sõjamäe 4 asuvas Ülemiste keskuses, üritas seal Hansapanga automaadist HAN00377 varastada VG´ile kuuluvalt kontolt nrXXX raha summas 5000 krooni, kasutades seejuures varem V.G´ilt varastatud ja V.G´ile kuuluvat Hansapanga kaarti ja PIN-koode. Seega oma tahtliku tegevusega O.U pani toime varguse, mis on suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes on varem toime pannud varguse, s.o KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. E.M süüdistatakse selles, et tema 16.05.2005.a kella 21.30 paiku Tallinnas Ümera 50 asuva maja juures tegutsedes grupis O.U nõudnud, et N läheks nendega kaasa, kuid viimane loobus minemast ning heitis pikali maha. NR vastupanu mahasurumiseks lõi E.M teda jalgadega kehasse ning näkku, kusjuures samal ajal O.U lohistas N.R bussipeatuse suunas , võttes ta kapuutsist kinni. Kartes oma elu pärast tuli N.R maja tagant välja Tallinnas Ümera 50 aadressil asuma maja juures olevale bussipeatusele , kus heitis jälle pikali ja keeldus edasi minemast. Peksmise tulemusena tekitati NR nahaalused verevalumid näol, parema reie ja parema sääre piirkonnas marrastused, ninaluude murd, mõlema huuleverevalumid marrastuste ja haavadega ning füüsilist valu. Tegutsedes grupis O.U-ga, pekstes isikut keha ja pea piirkonda, tekitades temale füüsilist valu, tarvitades tema suhtes muu vägivalda, koheldes teda vääriti kehaliselt ja kahjustades talle tervist, pani E.M grupis kehalise väärkohtlemise toime , so KarS 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo . Samuti tema, 16.05.2005.a kella 21.30 paiku Tallinnas Ümera 50 asuva maja juures tegutsedes grupis O.U-ga, ning tungides kallale NR ning pekstes teda rusikatega ning jalgadega keha ja pea piirkonda , ähvardas viimast tapmisega, nimelt: viies NR Ümera 50 maja juures asuva bussipeatuse juurde ähvardas teda maha lasta juhul kui tema hakkab karjuma või osutama muu vastupanu, ähvarduse realiseerimiseks võttis E.M jope alt välja ning näitas NR püstolitaolist eset ning tegi sellega metallhäälega klõpsu. Peale püstolitaolise eseme näitamist ja klõpsu tegemist ähvardus seisnes NRadresseeritud sõnades vene keeles „ p “ ehk „hakkad karjuma – lasen maha“. Olles eelnevalt pekstud sama isiku poolt võttis Natalja R ähvarduse reaalse ohuna vastu. 5 Ähvardades tapmisega pani E.M toime ähvardamise toime, see on KarS § 120 järgi kvalifitseeritava kuriteo. O.U oli kohtu alla antud süüdistuses süüdistusakti KarS § 199 lg. 2 p.4 ja § 263 p 1,4 järgi ning E.M KarS § 263 p.1,3,4 järgi. Kohtuliku uurimisel esitas 09.05.2007.a esitas prokurör uue süüdistusakti, kuna kohtuliku uurimise käigus 16.05.2005.a. avalikku korra raske rikkumine kannatanu N. R episoodis ei leidnud piisavalt kajastamist kohtuistungis uuritud tõendite pinnalt, pidas prokurör vajalikuks muuta E.M-ile ja O.U-le selles episoodis inkrimineeritud kuritegude süüdistuse sõnastust ning sellest tulenevalt kvalifikatsiooni.. Kaie O.U tegevust tuleb kvalifitseerida KarS 121 järgi kui kehaline väärkohtlemine, E.M tegevust tuleb kvalifitseerida KarS § 121 järgi kui kehaline väärkohtlemine ning KarS § 120 järgi kui ähvardamine. KarS§ 199 lg 2 p 4 järgi süüdistuses süüdistab prokurör O.U 30.10.2006.a Suur-Sõjamäe 4 Ülemiste Kaubanduskeskuses V. Gi ja A. L asjade varguse. Kohtulikul uurimisel tunnistab O.U end süüdi kõigis süüdistuse episoodides. Ta annab ütlusi, et teab N. Rt ema kaudu. Ema teatas, et N. R helistab pidevalt helistab tema elukaaslasele ja küsib raha, millega segab nende elu. Kuna temaga vaevalt R oleks nõustunud kohtumana N. R, leppis ta kohtumise kokku M. K kaudu. Tol õhtul said nad M. K kokku kusagil Majaka tn. kandis. Ta oli koos E.M-iga , kes oli autojuhina vajalik. Nad sõitsid Ümera tänavale. E.M jäi autosse. M. K läks maja juurde, kus on 68-nda bussi peatus. Tema jäi paarkümmend meetrit eemale. Kui K Rga maja taha läks, järgnes neile. Ta haaras selja tagant Rl õlast kinni ja Rl lendas telefon käest. Ta püüdis telefoni kinni, telefoni kaelapael läks lahti. Telefoni lubas tagasi anda, kui kohtub vennaga. Andis telefoni hiljem tuttavale, et too selle Rle tagastaks. Mäletab, et kindlasti käskis ta Rl ema rahule jätta. Ta lõi Rt mitu korda käega. Hiljem istus R maha, lõi teda ka jalaga. Siis tuli E.M ja tõmbas ta ära. Seepeale läksid kõik koos bussipeatuse juurde. Seal tõukas veel korra Rt ja nad läksid minema. E.M Rga mingis kontaktis polnud. E.M ei tunnista end süüdi KarS § 120 järgi. Püstolit tal kaasa polnud,. Tapmisegas ei ähvardanud. Ta väidab, et kohapeal püüdis vaid Rt ja O.U lahutada, kuid ei löönud Rt, kuid möönab, et nende lahutamise ajal võis tekitada mingeid vigastusi kannatanule. Ta annab ütlusi, et M. K i nägi esmakordselt tol õhtul, kui viimane Majaka tn kandist autosse tuli. Viimane rääkis Kajale, et mingi tütarlaps koos vendadega jälitab teda ja Kaja ema. On lõhkunud neil jope ja aknad. Kohale jõudnud, läks M.K välja viiekordse maja juurde, seejärel väljus Kaja. Tema lukustas autouksed ja järgnes neile. Kui ta kohale jõudis, siis maja taga kannatanu kakles Kajaga, tirisid teineteist juustest. M. K seisis eemal. Tema jooksis naiste juurde ja hakkas neid lahutama. Hoidis Kajast kinni. Naised seisid, ta ei näinud üldse, et keegi pikali oleks olnud. Kannatanu seisis kõrval, tal oli näos verd. Kaja rääkis, et see on tema ema pärast. Tema ise küsis, kus on kannatanu vend, kes kaja ema peksis. Kinnitab, et tahtis ise selle vennaga rääkida. R vastas, et vend elab temast eraldi. Nad tegid ettepaneku sõita tal nendega kaasa, et näidata venna elukohta. R keeldus ja pärast seda läksid nad ära. Kinnitab, et tal polnud tol korral kaasas püstolisarnast välgumihklit, mis tal hiljem kodus koos teiste õhupüstolitega läbiotsimisel ära võeti. Hiljem ülekuulamise käigus aga seletab, et kõik need esemed tulid korterisse peale seda sündmust alles. Ta läks sellepärast Kajaga kaasa, et temaga midagi ei juhtuks, sest Kaja oli erutatud seisundis. Kohtulikul uurimisel uuritud tõendid 16.05.2005.a episoodis: - Kannatanu N R annab ütlusi, et 16.05.2005.a õhtul läks oma maja taha, kuhu teda oli kutsunud kohtumisele MK. Ta oli varem M. K lähedastes suhetes, sellest suhtes sündis 20.
10. 2005.a poeg. Peale seda M. K temaga enam kohtuda ei tahtnud. Tol päeval helistas M 6 .K ja kutsus teda Sikupilli trammipeatusesse. See jäi kodunt kaugele ja seetõttu leppisid kokku, et kohtuvad tema maja (Ümera 50) juures. Kella 21.30 ajal M. K helistas ja ta läks välja. Algul oli M. K üksinda ja tema ettepanekul suundusid nad maja taha. Sel hetkel rääkis ta telefoniga, kui sealt hüppasid välja noormees ja tütarlaps, kes lõi tal telefoni käest. Tütarlaps hakkas rääkima midagi oma emast ja tema vennast ning 1.maist, millal olevat nende vahel mingi konflikt olnud. Tol ajal ei teadnud ta venna konfliktist midagi. Ta oli töötanud koos O.U ema, M. K i ja vennaga ühes ettevõttes. Sünnituspuhkuse eel kuulis, et K suhtleb O.U emaga ja N. O.U helistas talle ka ise. Seejärel lõi tütarlaps teda näkku ja ta kukkus murule. Kui ta tahtis püsti tõusta, lõi teda noormees jalaga kehasse(ribidesse). O.U ütles seepeale, et nüüd sõidame venna elukohta. Ta ei olnud nõus O.U ja noormees talutasid ta bussipeatuse juurde. №ormees käis kõrval ja O.U hoidis jaki kapuutsist. №ormees ütles, et kui ta karjuma hakkab, siis laseb ta tema maha. №ormees näitas jope alt püstoli heledast metallist käepidet. Kuulis ka klõpsu. See oli relva sarnane klõps, sest on varem relva klõpsu kuulnud. See ehmatas teda. Kui nad jõudsid tänavale asfaltteele, istus ta maha ja ütles, et edasi ta ei lähe. Eemal kioski juures oli inimesi näha ja ta lootis abi. K ja noormees jooksid üle tee. O.U lõi teda vastu jalga ja jooksis teistele järele. Tal oli nägu verine, jalg ja külg valutasid, rõivad olid määrdunud. Sel ajal tuli IK koeraga jalutama ja nägi teda. Ta aitas teda majani ja maja uksel tahtis peksjatele järele joosta, kuid ta hoiatas, et neil võib relv olla. Pöördus Mustamäe haiglasse. Peksmise tagajärjel oli tal ninaluude murd, huuled lõhki ja kehal verevalumid. Peksmise tagajärjel kadus rinnapiim. Kaduma läinud mobiili suhtes nõudmisi ei ole, ei ole seda tagasi saanud.. - Tunnistaja MK annab ütlusi, et suhtles mingil ajal paar kuud Natalja Rga, kuid siis kohtus teise naisega – O.U-ga, kellega hakkas koos elama. Kui ta suhet N. Rga lõpetas, teatas viimane, et on rase. R hakkas talle helistama, nõudma raha lapse jaoks. Väidab, et 15.või 16.mail 2005.a otsustas ta R korduvate helistamiste peale temaga rääkida, et viimane ta rahule jätaks. Sel päeval polnud N. O.U kodus ja ta helistas Rle. R ei tahtnud kaugele tulla ja läks tema juurde. Kui nad laste mänguväljaku poole suundusid, rääkis R telefoniga. Sel ajal tuli kusagilt sinna K – N tütar, keda ta oli vist varem näinud. Kaja lükkas ta eemale ja hakkas Rlt venna JR kohta küsima. Kaja tõukas Rt esimesena, nad läksid teineteisele kallale ja kukkusid. Kuid samas kinnitab, et ei näinud, et R oleks Kaja löönud. Kaja andis Rle kõrvakiilu. Siis tuli kusagilt Oleg, keda ta varem polnud näinud. Ta tõukas käega lüües Natalja eemale. Siis hakkas Kajat R juurest ära tirima. Oleg lõi ka teda, et ta eemale läheks. R istus ja nuttis. R ei tahtnud tulla näitama, kus vend elab, seda nõudis temalt Kaja. Maja ette tulles R kukkus maha ja keeldus edasi minemast Ta soovitas Rl ikka näidata, kus vend elab. Oleg läks R juurde ja siis tiris teda Kaja eemale. Ilmselt peale seda tõmbas Oleg jope hõlma lahti. Kinnitab ristküsitlusel eeluurimisel antud ütlust (tl 28), seejuures ütles Oleg, kui R vastu neile ei allu, siis laseb ta maha, nägi kui Olegi jalg liikus R poole. Kohtuistungil selgitab, et siis tiris Kaja Olegi eemale. Kui Kaja võttis R mobiili enda kätte ja ütles, et saab selle tagasi, kui kohtub vennaga. Selgitab, et vastastamisel ei tundnud E.M ära, sest ai näinud ta nägu, kuid hiljem on temaga kohtunud ja mees koos Kajaga tol õhtul Ümera 50 maja taga oli E.M. - Tunnistaja NHannab ütlusi, et 16.05.2005.a rääkis tütrele - O.U-le, kes tol ajal elas E.M juures, et N. R vanem vend oli neile M. K iga kallale tulnud bussi lõpppeatuses, algul ründas M. K i, temal aga tõmbas katki koti ning sülitas. Tema arusaama järgi on N.R vend nõudnud, et M. K elaks koos N. Rga ja tunnistaks tundmatut last ning maksaks alimente. Sellest, mis toimus 16.05.2005.a õhtul kuulis ta Mihhaili käest, samuti helistas Kaja ja rääkis, et oli sõitnud N. R juurde ja kakelnud temaga. Mihhail oli toimunust šokis ja elas seda väga üle. - Tunnistaja JR kinnitab kohtus, et oma õe Natalja R lapse pärast tal endise töökaaslase Mihhailiga korduvalt konflikte olnud, nimelt siis, kui Mihhail sai teada, et õde on rase, hakkas 7 ta elama teise naisega – Nadjaga, kes samuti oli töökaaslane. Konfliktid on olnud nii enne kui pärast lapse sündi seetõttu, et Mihhail ei taha last tunnistada ja alimente maksta. Mis juhtus 16.mail 2005.a kuulis õe käest järgmisel päeval. Õel oli nina katki ja verevalumeid näha. Õde rääkis, et eelmisel päeval oli Mihhail talle helistanud ja kutsunud rääkima. Kuid kohtumisele minnes, oli seal kolm inimest, kes hakkasid hoopis tema asukoha kohta pärima. №ormees oli õde püstolisarnase esemega ähvardanud. Kohtulikul uurimisel uuritud kirjalikud tõendid: - kuriteoteate protokoll, mille kohaselt Natalja R on pöördunud avaldusega politseisse 16.05.2005.a kell 23.25, et 16.05.2005.a kella 21.30 paiku tungisid talle Ümera 50 maja juures kallale tundmatu meesterahvas, kes ähvardas teda püstoliga ja naisterahvas. Nad peksid teda käte ja jalgadega ning võtsid ära mobiiltelefoni / I kd tl 2/. - Falck Pääste kiirabikaardi nr K9/1/05 kohaselt tuli väljakutse Ümera 50-28 kell 22.
11. Natalja R kaebab, et teda löödi jalaga näkku. Nina turses ja valulik. Ülahuulel pindmine haav / I kd tl 191 - AS Põhja-Eesti Regionaalhaigla Mustamäe korpuse erakorralise meditsiiniüksuse patsiendikaardi nr. 22846 kinnitatud koopia /tl 190 mille kohaselt on Natalja R 16.05.12005.a kell 22.39 tuli vastuvõtule, tuttavad mees ja naine peksid näkku jalgade ja kätega. Ninaturse, sinalimaskestade turse ning vähene veritsus. Mitmed õmblust mittevajavad haavad ülahuulel ja alahuulel . Nendest kirjalike tõenditega on tõendatud faktiline asjaolu, et N. R on 16.05.2005.a vahetult peale tervisekahjustuste saamist pöördunud arsti abi saamiseks meditsiiniasutusse, kus on fikseeritud kehavigastused ja peale seda avaldanud sündmusest politseile - Isiku kohtuarstlik ekspertiisi aktis nr 415 17.05.2005.a /I kd tl 10-12/ antud arvamuse kohaselt tuvastati Natalja Rl nahaalused verevalumid näol, parema reie ja parema sääre piirkonnas marrastused, ninaluude murd, mõlema huule põrutus verevalumitega, marrastuste ja haavadega. Tervisekahjustused on tekitatud tömbi vägivalla toimel, võisid olla saadud 16.05.2005.a korduvatest löökidest rusika, jalaga vastu nägu ja jäsemeid. Tervisekahjustused ei põhjustanud ohtu elule, tervenemine on lühiajaline, mille kestvus alla 4 nädala. Isiku äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt, tunneb Natalja R 18.05.2005.a ära noormehe nr. 3 kasvu, kehaehituse ja juuste järgi. See inimene tungis talle 16.05.2005.a kella 21.30 ajal Ümera tn. 50 maja juures kallale ja peksis teda. Äratuntuks osutus E.M /I kd tl 38-43/ 15.03.2006.a. E.M elukohas Tallinnas Liikuri 42-60 läbiotsimise määruse alusel 19.02.2006.a läbiotsimisel andis E.M ära pneumaatiline püstolil Walter 3H 16712, mitte töökorras, püstoli N 04-4C-001216-00, ei ole töökorras, püstol-välgumihkli M9-P. „Beretta,“ täägi DOT /läbiotsimise protokoll /I kd tl205—211/. Asitõendi vaatlusprotokollis 25.03.2006.a on fikseeritud püstolite pikkused, neist püstolisarnane ese Pietro Beretta on üldpikkusega 220 mm, korpus hõbeda värvi, püstolipära põsk musta värvi plastmassist. Päästik vigastatud „püstolilukk“ vigastatud /I kd tl 212-214/. Kohtuistungil vaadeldi neid asitõendeid, millest Beretta on ainus millel on valget värvi metallist püstolitoru, päästikule vajutades välgumihklina ei tööta. Kannatanu on selgitanud, et nägi heledast metallist püstolit E.M jope hõlma varjus. 30.10.2006.aastal kella 14.00 -15.00 vahel Tallinnas Suur-Sõjamäe 4 asuva Ülemiste Keskuse kohvikus toime pandud varguste episoodi kohta selgitab O.U , et tol päeval käis Ülemiste Keskuses ja varastas neid asju, kuid oli psühhotroopse aine mõju all, mistõttu ei mäleta sündmuste üksikasju. Kohtulikul uurimisel ülekuulatud kannatanu VG kinnitab, et süüdistatavat nägi esmakordselt Ülemiste keskuses, kui politsei ta ära viis. Nimelt oli ta naisega Ülemiste Keskuse kohvikus . 8 Oma jope pani tooli seljatoele. Lahkudes aga märkas, et jope oli põrandal kahe istme vahel. Jope põuetaskust oli pruuni värvi rahakott kadunud. Rahakotis olid dokumendid isikuttõendav dokument ja juhiluba, Hansapanga ja Sampo panga pangakaardid, Bahn Card klubi kaart, Finnair´i klubi kaart ja sularaha umbes 3000-4000 krooni. Juhtunust teatas kohe Falcki ja tunni aja pärast tagastati rahakott. Kõik varastatud esemed on ta tagasi saanud, peale mõne pangakaardi, sest nendega püüti automaadist raha võtta, kuid kaardid konfiskeeriti. Varalisi nõudeid ei ole Kohtuistungil uuritud kirjalikud tõendid ja asitõend: - AS Hansapanga teatised 16.11.2006.a.ja 06.12.2006.a, et 30.10.2006.a kella 14.43-14.46 ajal üritati VG pangakaartidega XXX ja XXX välja võtta sularaha sularahaautomaadist HAN 00377 (Ülemiste kontor, Suur-Sõjamäe 4) Kaardiga XXX üritati võtta ühel korral 5000 krooni, kuna kaart oli suletud olekus, konfiskeeris automaat kell 14.45 . pangakaardiga XXX üritati sularaha summades 1000,1000,5000 välja võtta kolmel korral, kuid sularaha ei väljastatud vale Pin-koodi tõttu /II kd tl 44,52/. - Asitõendi – CD R plaadi seerianumber HY05J603044034AO8 ( AS Hansapank poolt esitatud CD videokaamera 30.10.2006.a. salvestus), millel kiri Ülemiste 30.10.06.l, millel salvestis 30.10.06 Ülemiste Kaubakeskuses Hansapanga automaadi juurest failidest tehtud fotodel on näha. kuidas tumedapäine noor naisterahvas läheb automaadi juurde paneb kaardi sisse mitmel korral ja lahkub. CD-R plaadil salvestis on asitõendina vaadeldud ja failidest lisatud fototabel protokolli juurde II kd tl 45-50/. . O.U tunnistab fotodel on tema. - Kannatanu AL annab ütlusi, et 2006.a oktoobrikuu lõpus, kui ta oli Ülemiste keskuses ja oli Rootsi sõiduks pangast võtnud valuutat, läksid nad perega keskuse II korrusel asuvasse kohvikusse sööma. Ta pani koti maha kahe tooli vahele. Kõrvallauda tuli inimene, kes viskas jope talle vastu sääri, nii et see oli üle koti. Toitu selle inimese laual polnud. Poeg aga istus nii, et nägi seda inimest. Äkki jooksis poeg sellele inimesele järele ja tõi koti tagasi. Kõik asjad olid alles. - Tunnistaja AL kinnitab kohtuistungil, et tunneb süüdistatavas O.U ära naisterahva, kes 2006.a sügisel Ülemiste Keskuses varastas ema käekoti. Nad läksid kohvikusse einestama. See tütarlaps istus ema selja teise laua taha. Jope pani algul seljatoele ja hakkas sellega tegelema. Siis võttis jope ja lahkus. Ta küsis ema käest kohe, kas ta käekott on kohal. Tütarlapse jope oli ennem just koti juures. Ema avastas, et kott on kadunud. Ta jooksis tütarlapsele järele ja viimane viskas tema lähenedes koti maha. Ta võttis tütarlapse kinni ja tõstis koti üles. Tütarlaps rabeles veidi vastu, kui ta turvatöötajatele üle andis. - Tunnistaja RA kinnitab kohtuistungil, et tunneb süüdistatav O.U ära isiku, kelle Ülemiste Keskuse infolauda tõi üks isik, kes oli ta vargusel kinni pidanud.. Turvakontrollis leiti tema asjade juurest rahakott ja autovõtmed, mille vargusest vahetult pool tundi enne tema kinnipidamist oli üks meesterahvas teatanud. Samuti leiti pisiasju poodidest, mille kohta polnud ostutšekki. Videosalvestiselt selgus ka millal antud isik nendes poodides käis. Salvestise andsid üle politseitöötajale. .Kinnipeetu ise tunnistas, et oli need asjad varastanud kauplustest ja ühelt inimeselt, kelle dokumendid rahakotis olid, kes oli ka vargusest teatanud. Neiu asjade seas oli ka sularaha, mille kohta ta ütles, et 900 krooni. Raha anti üle politseile. Rahakott dokumentidega aga meesterahvale. Neiu ise seletas, et oli võtnud varastatud rahakotist 900 krooni ja ülejäänud raha olevat andnud talle abikaasa. Kohtuistungil kinnitab O.U , et ta oli tütrele andnud raha kokku 8000 krooni ringis rõivaste ostmiseks.. - Asitõendi CD R-plaat seerianumber XX, millel kiri O.U 30.10.06 Suur-Sõjamäe 4 failide fotod on lisatud vaatluse juurde, on näha müügiboksi sisenev naisterahvas ja hiljem teisele poole suundumas, edasi näha jooksev noormees, maas käekott, edasi näha , et jooksev 9 mees on haaranud naisterahvast kinni, koos naisterahvaga tõstab põrandal olnud koti, edasi näha ,kuidas naisterahvas siseneb ilmselt turvaruumi, kus paneb kilekoti lauale, mille sisu vaadatakse üle turvatöötaja poolt. (21.11.2006.a. asitõendi vaatluse protokolli juurde lisatud fototabel II kd tl 34-42/.O.U kinnitab, et fotodel on tema. Kohtuotsuse põhjendus: Kohus uurinud kohtulikul uurimisel esitatud tõendeid leiab, et O.U süü KarS § 121 järgi on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Samuti leiab , et E.M süü KarS § 121 ja § 121 järgi on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Kohtulikul uurimisel on O.U oma süüd tunnistanud. E.M aga eitab nii N. R löömist kui ka tapmisega ähvardamist püstolisarnase esemega. Kohtulikul uurimisel on tuvastatud faktilised asjaolud, et 16.05.2005.a õhtul kella 21.30 paiku tuli N. R Ümera tn. 50 maja juures oli talle tekitatud tervisekahjustused verevalumid, näol parema reie ja parema sääre piirkonnasmarrastused, ninaluude murd ja huuleverevalumid marrastustega. Nende tervisekahjustuste paiknemine ja tekkemehhanism langeb kokku nii kannatanu ütlustega kes süüdistatavatest teda kuhu lõi, kui ka tunnistaja M. K i ütlustega, et O.U andis N. R kõrvakiilu, siis tuli E.M, kes samuti lõi N.Rt, et naisi lahutada. Hiljem nägi vaid, kui O. Danko tegi jalaliigustuse R suunas. N. R ise kinnitab üheselt, et O.U lõi teda käega näkku, nii, et ta kukkus, siis lõi E.M teda jalaga kehasse. Kui ta juba maja ette oli tulnud, siis lõi O.U teda vastu jalga. Kannatanu on koheselt peale peksmist pöördunud meditsiiniasutusse ja seal on fikseeritud vigastused näo piirkonnas. Kohtuarstlikus ekspertiisi tuvastati tal ninaluude murd, verevalumid ja marrastused näol, huultel reiel ja säärel.. Kõik need vigastused võisid olla tekitatud 16.05.2005.a korduvatest löökidest käe ja jalgadega vastu nägu ja jäsemeid. Seega langevad nii kannatanu, tunnistaja kui ka O.U ütlused kokku kohtuarstlikus ekspertiisi tuvastatuga. Asjaolu, et N. R pöördus ekspertiisi hiljem ei anna alust nende tervisekahjustuste põhjuslikus seoses välistada just 16.05.2005.a aset leidnud peksmisega, sest kiirabisse pöördus ta vahetult peale tervisekahjustuste saamist. Samuti pöördus ta samal päeval politseisse. Seetõttu puudub igasugune alus kahelda kannatanu N. R ütlustes tema kehalises väärkohtlemises, mis seisnes korduvas löömises O.U ja E.M poolt just nimetatud ajal. Kohus leiab, et O.U ja E.M tegude – käe ja jalaga löömise tagajärjel näkku ja jalgadesse tekitati N. Rle tahtlikult tervisekahjustused. Kuivõrd teise inimese tahtlik korduv löömine on suunatud alati tervise kahjustamisele., mis omakorda kinnitab süüdistatavate tegevuses subjektiivse koosseisu – tahtluse olemasolu. Seetõttu puuduvad ka sellistes tegudes õigusvastasust ja isiku süüd välistavad asjaolud.. Asjaolu, et tunnistaja M. K küll väidab, et naised läksid omavahel kaklema ja E.M läks neile lahutama, mistõttu eemale tõukamiseks pidi lööma N. Rt on vaid tema katse pehmendada E.M osa selles. Samas aga väidab ka ise, et N. Romaniova ei löönud O.U. Ka E.M suhtes, et viimane ähvardas teda maha lasta, kui ta ei kuuletu neile ja näitas talle jope hõlma vahelt püstolisarnast eset. Ka tunnistaja M. K kinnitab, et E.M avas jope hõlma ja lubas N. R maha lasta, kui ta ei kuuletu. Et O.U ja E.M nõudsid N. Rlt, et ta näitaks ette oma venna elukoha on samuti asja9olu, mis on kannatanu kui ka süüdistatavate endi ütlustega kinnitust leidnud. Ka J. Romanov ise tunnistab, et tal on korduvalt olnud konflikte M. K iga. O.U samuti kinnitab, et J. Romanov on neile M. K iga kallale tulnud. O.U ise kinnitab, et läkski selleks M. K i kaudu N. Rga kohtuma, et saada teada J. Romanov8i elukoht. Kuid N. R polnud nõus nendega kaasa tulema ja näitama venna asukohta. Seega on tuvastatud, et N. R peksmisele eelnenud asjaolud N. O.U ja M. K i suhtes olid aset leidnud. Asjaolu, et E.M elukohast leiti asitõend – püstolisarnane välgumihkel (Beretta) pikkusega 220 mm alles mitu kuud peale sündmust ei ole välista kohtu arvates asjaolu, et E.M-ilei oleks see 10 ese 16.05.2005.a kaasas olnud. Ülekuulamise käigus algul ta väidab, et mäletab kindlalt, et seda välgumihklit tal tol korral kaasas ei olnud. Alles hiljem seletab, et tegelikult tal tol ajal polnudki seda välgumihklit. E.M elukohast aga võeti ära veel kaks sarnase välimusega püstolit mitte töökorras õhupüstolit. Seega hoidis ta enda juures sarnaseid esemeid, mistõttu kohus on leiab, et tegelikult oli tal 16.05.2005.a Ümera tn. 50 maja juures püstolisarnane välgumihkel kaasas. Kuivõrd N. R ütlused ja osaliselt ka tunnistaja M. K i ütlused kinnitavad selle näitamise fakti. Ähvardamise tingiski N. R, kes keeldus neile ette näitamast oma venna elukohta, kellega taheti arveid klaarida O.U ema häirimise pärast. O.U süü KarS § 199 lg 2 p 4 järgi 30.10.2006.a Ülemiste Keskuse kohvikus VGi ja AL kottide varguses on tõendatud O.U enda ütlustega, milles ta tunnistab varguste toimepanemise. Tema süü on tõendatud ka kannatanute ütlustega, et kohvikus istudes avastasid nad et nende kotid on kadunud. VG teatas sellest infolauda, mida kinnitab tunnistaja R. Amtonov. Asitõendi vaatluselt on näha kuidas K. Habailainen on pangaautomaadi juures pangakaartidega, Hansapank on fikseerinud kellaajaliselt nelja katset V. G kontolt vale Pinkoodiga sularaha automaadist välja võtta. Peale O.U kinnipidamist sai V. G turvatöötajalt oma rahakoti dokumentidega tagasi. A. L käekotti varguse avastas kannatanu koos pojaga vahetult peale O.U lahkumist kõrval lauast ja Armand L jooksis talle järele ning pidas ta kinni. See on videosalvestise fotodel näha. Tunnistaja andis ta üle turvatöötajale. Varastatud käekoti võttis kohapealt kaasa. Alles turvaruumis leiti O.U asjade juurest V. Gartvichio rahakott, samuti sularaha. Seega langevad kannatanute, tunnistajate ütlused kokku süüdistatava enda ütlustega kuriteo faktilistes asjaoludes, samuti langeb see kokku asitõendi vaatlusele lisatud fototabelis kajastatule. O.U pani 30.10.2006.a kella 14.-15.00 vahel Ülemiste Keskuse kohvikus otsese tahtlusega toime võõraste vallasasjade äravõtmise nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, olles varem varguste eest karistatud. Ka V. Gilt varastatud Hansapanga kaartidega kannatanu pangakontodelt raha varguse katsetel tegutses O.U ühtse tahtlusega varastada võimalikult palju raha temale mittekuuluvalt kontolt, seega tema tegevus on KarS § 199 järgi ettenähtud koosseisuga hõlmatud. O.U tegevus on õigesti kvalifitseeritud kuriteona KarS § 199 lg 2 p 4 järgi. Karistamise alus on süü. Süüdistatavad O.U ja E.M on süüvõimelistena ja tahtlikult toime pannud teise astme kuriteod. O.U uhtes on karistust kergendatavaks asjaoluks puhtsüdamlik kahetsus. E.M suhtes kergendatavaid asjaolusid pole tuvastatud. Süüdistatavate karistust raskendatavaks asjaoluks on süüteo toimepanemine grupi poolt 16.05.2005.a. episoodis. Mõlemad on varemalt kohtu poolt 1 karistatud. Neid on väärteokorras karistatud NPAS § 15 alusel. E.M pani kuriteo toime katseajal. Käesoleval ajal töötab. O.U pani vargused toime lühikese aja jooksul peale vanglast vabanemist. Seega varasem karistatus pole süüdistatavatele parendavat mõju avaldanud. Kohus leiab, et O.U ja E.M tuleb karistada vangistusega. Tsiviilhagi ei ole. Asitõenditest 16.11.2006.a. AS Hansapank poolt esitatud CD videokaamera 30.10.2006.a. salvestusega CD-Rom plaat kohtuotsuse jõustumisel ( asub toimiku juures) hävitada. Asitõenditest- püstolisarnane tulemasin hävitada, kaks õhupüstolit tagastada E.M-ile (asuvad toimiku juures. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetu § 175 lg 1 p 3,4,9 sätestatud menetluskulud (ekspertiisitasu, määratud kaitsja tasu ja sundraha) Vastavalt § 179 lg 1 p 2 kuulub süüdimõistva kohtuotsusega teise astme kuriteos väljamõistmisele sundraha 1,5 palga alammääras. Seisuga 01.01.
12. a on kuupalga alammäär 3600 krooni, seega sundraha teise astme kuriteos 5400 krooni. 11 Katrin Puhkason Kohtunik 12