S § 63 lg 1 alusel
S § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata aresti kandmine ositi ning järjest kantava karistuse kestus peab olema vähemalt kaks päeva.
lg 1 p 1 ja § 50 lg 5 p 3 sätestatud keeldusid ning pani toime
Menetlusalune isik selgitas, et väärteoprotokollis märgitud süüdistus on talle arusaadav ja tunnistas end temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemises süüdi. Kuivõrd sõiduki starter vajas remonti, viis sõiduki Kadakast Laagrisse. Juhtis sõidukit ise, sest teda aidanud sõbral ei olnud võimalik talle appi tulle. Kiiruse ületamisse puutuvalt selgitas menetlusalune isik, et ei vaadanud spidomeetrit. On tasunud kaks rahatrahvi, mille tõendamiseks esitab maksekorraldused. Teised trahvid on tasumata, kuivõrd selleks puuduvad rahalised võimalused, sest on palga investeerinud ettevõttesse. Käesoleval ajal on sõlmitud koostööleping ja sõiduki juhtimisega seotud töö teeb ära partner. Kahetseb toimepandut, on nõus tegema üldkasulikku tööd kui kohus mõistab aresti ja asendab selle üldkasuliku tööga. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et menetlusalust isikut ei ole võimalik muud moodi õiguskuulekusele sundida kui vabadusekaotuslikku karistust kohaldades. 2017. aasta jooksul on tal 7 kehtivat karistust, kaks päeva pärast tänast väärtegu pani toime uue samalaadse. See näitab tema suhtumist liiklusreeglitesse. Kergendavaid asjaolusid ei ole, on üksnes õigustanud oma tegu. Tuleks karistada arestiga, kuna see on tema jaoks esmakordne, võiks kohaldada aresti 10 päeva, mille kandmisele asuda koheselt. Kaitsja asus seisukohale, et ei saa öelda, et tuleks karistada rahatrahviga, tuleb nõustuda kohtuvälise menetlejaga, et rahatrahviline karistus ei ole oma eesmärki täitnud. Karistuste kohaldamine peaks olema trepiastmete kaupa, st iga järgnev karistus on raskem. Samas on kaks päeva hiljem teda uuesti kinni peetud ja karistatud rahatrahviga maksimaalses määras. Seega varasem karistus ei saa kaasa tuua raskemat. Tuleks lähtuda KarS § 56 lg 2 sätetest, et vangistuslik karistus tuleb kohaldamisele siis kui kõik kergemad liigid on ära proovitud. Ta ei ole varem üldkasulikku tööd teinud. Menetlusalune isik on kahetsenud. On kaks episoodi, mis tõstab süü suurust. Samas varasemad kiiruseületamised ükski ei oleks aresti kohaldamist kaasa toonud. Ei ole küll olnud eeskujulik liikleja, trahvide tasumisega on olnud raskusi, kuid ettevõttel on olnud rasked ajad. Kui kohus leiab, et aresti kohaldamine on vältimatu, siis , siis asendada see üldkasuliku tööga, mille tegemiseks ta on nõusoleku andnud. Kohus, kontrollinud väärteoasja materjale, kuulanud ära menetlusaluse isiku süü tunnistamise ja selgitused, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärtegude toimepanemine on tõendamist leidnud täies mahus.
lg 1 p 1 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtuvalt K.S on juhtimisõigus alates 29.12.2017 äravõetud. Seega rikkus menetlusalune isik
lg 1 p 1 nõuet, juhtides mootorsõidukit vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata. 2 Menetlusalune isik oli teadlik sellest, et temal on mootorsõiduki juhtimise õigus karistusena ära võetud, kuid sellegi poolest asus ta mootorsõidukit juhtima. Seega on tegu toime pandud teadlikult ja tahtlikult, s.o kavatsetult. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus
lg 1 p 1 keeldu ja pani sellega toime
lg 2 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt.
lg 5 p 3 kohaselt juht ei tohi sõita kiiremini kiiruspiirangu tunnusmärgil olevast kiirusest. Videosalvestuse väljavõttest nähtub, et menetlusaluse isiku juhitud sõiduki Volkswagen Crafter reg. märgiga xxxx sõidukiiruse mõõtmiseks kasutati 25.01.2018 kell 12:50 mõõteseadet LaserCam4. Mõõteseadme näidu kohaselt oli menetlusaluse isiku juhitud sõiduki sõidukiiruseks 61 km/h asulasisesel teel, kus suurimaks lubatud sõidukiiruseks oli 40 km/h. Vastavalt mõõtemetoodikale arvestati mõõtmisel laiendmääramatust +/- 3 km/h menetlusaluse isiku kasuks, mistõttu oli lõplikuks mõõtetulemuseks 58 km/h ja lubatud sõidukiiruse ületamise määraks oli seega mitte vähem kui 18 km/h. Taolistest andmetest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja Gunnar Võrno, kasutades taadeldud mõõtevahendit, järgides seejuures mõõtemetoodikat.
lg 1 kohaselt on karistatav mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine kuni 20 kilomeetrit tunnis. Kohus leiab, et väärteomenetluses tehtud mõõtmise tulemusega on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud. Kuna menetlusalune isik juhtis sõidukit kiirusega, mis ületas juhile lubatud suurimat sõidukiirust (40 km/h) mitte vähem kui 18 km/h, siis rikkus menetlusalune isik
lg 5 p 3 nõuet ja tegemist on väärteoga
Menetlusaluse isiku ütlustest ja väärteo toimepanemise asjaoludest nähtub, et süütegu on toime pandud teadlikult ja tahtlikult. Ületades lubatud sõidukiirust 18 km/h võrra asulasisesel teel ei saanud see menetlusalusele isikule kuidagi märkamatuks jääda. Asjaolu, et menetlusalune isik ei jälginud spidomeetrit näitab kohtu arvates menetlusaluse isiku ükskõikset ja üleolevat suhtumist liikluses kehtestatud piirangutesse ja ohutusse, mis karistusregistri andmete kohaselt on muutunud menetlusalusele isikule omaseks. Seega on süütegu toime pandud kavatsetult. Süüd välistavaid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik ületas asulasisesel teel mootorsõiduki juhile lubatud suurimat sõidukiirust (40 km/h) mitte vähem kui 18 km/h võrra, millega rikkus
lg 5 p 3 nõuet ja pani toime
Karistuse mõistmine
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva.
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 30 trahviühikut. Käesoleval juhul nähtub väärteoasjas kogutud tõenditest, et menetlusalune isik on temale inkrimineeritud väärteod toime pannud sõidukit juhtides, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et menetlusalusele isikule süüks arvatud väärteod toime pandud ühe teoga. Vastavalt KarS § 63 lg 1 sätetele, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kuivõrd toimepanduist raskeimat karistust näeb ette
lg 2 siis tuleb karistust kohaldada
S § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks 3 ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone mõistetakse karistus. Kuivõrd
lg 2 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, siis tuleb tuvastada kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Väärteotoimikus leiduvatest karistusandmetest nähtub, et menetlusalusel isikul on üle kümne kehtiva väärteokaristuse liiklusalaste rikkumiste eest, temale määratud rahatrahvidest on kohtuistungile eelneval päeval ja kohtuistungi päeval tasutud kaks rahatrahvi. Seejuures on menetlusalust isikut ainuüksi 2017. aasta jooksul karistatud seitsmel korral
Sellele järgnevalt on menetlusalune isik 27.01.2018, so 2 päeva pärast menetlusesemeks olevat väärtegu kinni peetud uue
Seega varasemad karistused rahatrahvi näol ja ka juhtimisõiguse äravõtmise näol ei ole soovitud mõju avaldanud ning menetlusalune isik jätkab süsteemselt samalaadsete süütegude toimepanemist. Kuivõrd menetlusalune isik ei ole oma majandusliku olukorra tõttu võimeline rahatrahve tasuma, siis on rahatrahv kui karistusliik end ammendanud ja seetõttu tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, s.o aresti. Käesolevas väärteoasjas on menetlusaluse isiku süü ettenähtud väärtegude toimepanemisel üle keskmise suur, kuivõrd menetlusalune isik on samaaegselt toime pannud kaks erinevat väärtegu.
lg 1 sätestatud kiiruse ületamise piirmäära (20 km/h) on menetlusalune isik ületatud maksimaalse määra lähedases määras, s.o 18 km/h. Samuti vaid kuu möödudes temalt juhtimisõiguse karistusena äravõtmisest on ta asunud mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta uuesti juhtima, eirates ka teist keeldu. Seejuures pani ta kaks päeva hiljem toime uue samalaadse väärteo. Menetlusalune isik on avaldanud ka kahetsust, kuid kohus suhtub sellisesse kahetsusse tugeva kriitikaga, kuna vaid 2 kuud peale eelmise samalaadse rikkumise toimepanemiselt kinnipidamist pani menetlusalune isik toime uue samalaadse rikkumise. Seejuures on menetlusalusel isikul ka üle kümne kehtiva väärteokaristuse liiklusalaste rikkumiste eest, kuid mõistetud rahatrahvid on valdavalt jäetud tasumata. Eeltoodu viitab menetlusaluse isiku teadvale süsteemsele õigusvastasele käitumisele liikluses ja peale liiklusalase rikkumise toimepanemisele järgnevalt kahetsuse avaldamist on isik jätkanud uute liiklusalaste väärtegude toimepanemist. Seega ei ole kahetsus siiras ja kohus seda kergendava asjaoluna arvesse võtta ei saa. Üldpreventsiooni arvestades, leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest vähemalt aresti kandmise ajaks, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet. Seda toetab ka eripreventsiooni saavutamise eesmärk, kuivõrd varasemad karistused ei ole menetlusalust isikut mõjutanud ning järjest uute süütegude toimepanemine ei saa hakata süüdlase olukorda kergendama. Seetõttu leiab kohus, et mõistetav karistus, s.o arest tuleks mõista vähemalt sanktsioonimäära keskmises määras. Kuivõrd aga menetlusalust isikut ei ole varem arestiga karistatud, peab kohus võimalikuks mõista aresti alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Küll leiab kohus, et kuivõrd menetlusalusel isikul on töökoht ja lapse ülalpidamise kohustus, võib menetlusalusele isikule anda võimaluse karistus kanda ositi teatud tähtaja jooksul vähemalt 2 päeva kaupa ja mitte pöörata karistust kohesele täitmisele. Puutuvalt esitatud taotlusse asendada mõistetav aresti üldkasuliku tööga leiab kohus, et see taotlus jääb tagajärjetuks. Kuigi kohus mõistab menetlusalusele isikule aresti esmakordselt, siis arvestades menetlusaluse isiku karistusandmeid ja ka pärast käesolevas väärteoasjas menetlusesemeks oleva väärteo toimepanemist uue väärteo toimepanemist, leiab kohus, et aresti asendamine menetlusalust isikut õiguskuulekusele ei sunni. Menetlusaluse isiku käitumine liikluses viitab üheselt sellele, et ta ohustab liiklust süsteemselt ega soovi vaatamata tema korduvatele kinnipidamistele ja karistamistele teha mingeid järeldusi. Selline käitumine näitab menetlusalusel isikul õiguskuulekuse puudumist ja tema korrale kutsumiseks on vaja kohaldada aresti, mis kuulub täitmisele. Menetlusaluse isiku puhul ei ole tegemist isikuga, keda on varem mõnel üksikul korral karistatud ja seejärel paneb toime väärteo, millise toimepanemise eest on 4 karistusena ette nähtud ka arest. Sellisel juhul tuleks aresti asendamine kaalumisele. Käesoleval juhul ei ole menetlusaluse isiku käitumises tegemist juhusüüteoga, mille eest mõistetav arest ja selle asendamine üldkasuliku tööga sunniks süüdlast arusaamale oma käitumise õigusvastasusest ja ohtlikkusest. Menetlusaluse isiku karistusandmed näitavad aga süsteemset ja järjekindlat normide eiramist ja ükskõikset suhtumist määratavatesse karistustesse, mida ilmestab üheselt asjaolu, et menetlusalune isik jätab määratud rahatrahvid tasumata, viidates majanduslikele raskustele. Kohus leiab, et juhul, kui isikul puuduvad vahendid määratud karistuste täitmiseks, siis tuleks hoiduda uute süütegude toimepanemisest, mis tema majanduslikku olukorda veelgi halvendaks. Karistusandmed aga näitavad, et menetlusalune isik vaatamata oma kesisele majanduslikule olukorrale jätkab järjekindlalt käitumist, millega kaasneb uus karistus. Kohtuliku arutamise eelne kahe trahvi tasumine viitab sellele, et menetlusalune isik püüab end näidata isikuna, kes karistusi täidab, kuid nende karistuste täitmine tema karistusregistrisse märgitud karistuste loetelu ei lühenda. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.