KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus

) § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 ning § 120 lg 1 järgi ja talle mõisteti

§ 64

lg 1 alusel liitkaristuseks 1 aasta vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati seda karistust kriminaalasjas nr 1-15-6528 tehtud Pärnu Maakohtu

1. novembri
2. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mõistes liitkaristuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati O.K eelvangistus karistusaja hulka.

§ 69alusel asendas kohus O.K vangistuse 495 tunni üldkasuliku tööga.

1. Pärnu Maakohtu
2. jaanuari
3. a otsusega tunnistati O.K süüdi

§ 424

järgi ja talle mõisteti karistuseks 8 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka.

§ 69lg 7 alusel pöörati täitmisele O.K-le asjas nr 1-16-4349 Pärnu Maakohtu 8.

juuni 2016. a otsusega mõistetud ärakandmata karistus ning

§ 65

lg 2 alusel mõisteti O.K-le kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 1 aasta ja 29 päeva vangistust.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võeti O.K-lt lisakaristusena 6 kuuks ära mootorsõiduki juhtimisõigus. Kohus luges karistuse kandmise alguseks

1. jaanuari
2. Vangistuse lõpptähtpäev on
3. veebruar
4. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine
6. augustil 2017 saatis Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid O.K tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ja prokuratuur toetasid O.K tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist.
7. Tartu Maakohtu
8. oktoobri
9. a määrusega jäeti O.K vangistusest ennetähtaegselt vabastamata. Kohus märkis O.K vabastamata jätmist põhjendades, et süüdimõistetu kannab liitkaristust tahtlike teise astme kuritegude toimepanemise eest. O.K on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud. Peamiselt on ta toime pannud vägivallategusid, s.o ähvardamisi ja kehalisi väärkohtlemisi, samuti varavastaseid kuritegusid, aga ka avaliku korra vastase süüteo. Viimane karistus on mõistetud O.K-le mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, kusjuures kuriteo pani O.K toime katseajal. Vaatamata varem mõistetud karistustele, ei teinud O.K oma käitumisest vajalikke järeldusi. Varasemast elukäigust nähtub, et O.K on üldkasuliku töö tegemisel näidanud üles minimaalset huvi ning on katseajal korduvalt rikkunud talle määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Positiivne on, et O.K osaleb vanglas majandusabitöödel, ta on käinud psühholoogi juures ning tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Uute kuritegude toimepanemise riskiks on O.K alkoholisõltuvus. Materjalidest nähtuvalt on O.K varasemalt viibinud sõltuvusravil, kuid vaatamata sellele jätkanud alkoholi tarvitamist. Kuigi on positiivne, et O.K soovib vabanemisel asuda alkoholiravile, ei ole kohus veendunud, et O.K on piisavalt motiveeritud. Kohtu hinnangul on oluline, et O.K läbiks talle individuaalses täitmiskavas ettenähtud sotsiaalprogrammid ja osaleks psühholoogilistel nõustamistel. Vabanemisjärgseid elutingimusi ei saa pidada heaks. Eramus puudub vesi ja võimalus maja kütmiseks. Samas majas elavad O.K õde (kelle vastu on O.K toime pannud vägivallateo) ning täisealine poeg. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
10. Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse O.K , kes palub uuesti arutada tema võimalikku ennetähtaegset vangistusest vabastamist.
11. Kaebaja hinnangul ei ole maakohus hinnanud fakte kogumis ja piisava põhjalikkusega. Kohtule on esitatud valeandmeid seoses vabanemisjärgse elukohaga. Majas on võimalik kütta – selles on väike raudahi ja soojamüüriga pliit. Samuti on vastuoluline kohtu järeldus, mille kohaselt ei ole kohus veendunud, et O.K on piisavalt motiveeritud, et läbida alkoholiravi edukalt. O.K kinnitab, et olles üle poole aasta viibinud vangistuses, on ta saanud mõelda ning end analüüsida ja võtnud ühe otsusena vastu otsuse alkoholist loobumise. Sotsiaalprogramme saab O.K enda väitel läbida ka vabaduses. Vangla ei ole senini talle ühtegi sotsiaalprogrammi võimaldanud. Hetkel läbib O.K sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Kuigi tema varasem elukäik on olnud värvikas, on O.K enda sõnul mõistnud oma vigu ning püüab end parandada. Praegune karistus on O.K paika raputanud ja ta on muutnud oma ellusuhtumist.
12. oktoobril 2017 esitas O.K lisana temaga seotud tsiviilasjades tehtud kohtuotsuste koopiad ning palus arvestada tema tervise halvenemise ja vabanemisjärgsete elutingimustega.
13. oktoobril 2017 esitas O.K kohtule avalduse võtta kohtulikule arutusele Saare Maakohtu tsiviilasi nr 2-106/
15. Prokuratuur määruskaebusele ei vastanud. 2

§ 76lg 1 p 2 kohaldamiseks täidetud.

10. Maakohus põhjendas

§ 76

lg-st 4 tulenevate vabastamise eelduste puudumist peamiselt sellega, et O.K on korduvalt kriminaalkorras karistatud, viimase kuriteo pani O.K toime katseajal, ta on varem rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ning uute kuritegude toimepanemist soodustavaks teguriks on tema alkoholisõltuvus. Positiivsena tõi kohus välja, et O.K on olemas vabanemisjärgne elukoht (kuigi elamistingimused ei ole head) ja toetavad sugulased. Asjaolusid kogumis hinnates leidis kohus, et positiivsed asjaolud ei kaalu negatiivseid üles. 11. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et O.K ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab

§ 76

lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. aprilli 2017. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus kõiki

§-s 76 lg-s 4 toodud eelduseid hinnates küllaldaselt põhjendanud, leides, et O.K tuleb jätta enne tähtaega vangistusest vabastamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning lisab täiendavalt vaid järgnevat. 12. Kohtupraktika kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab

§ 76

lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. (Riigikohtu määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 20)

1. Kuigi O.K käitumine vangistuses on olnud hea – tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, samuti on kinnipeetav osalenud majandusabitööde tegemisel – tuleb kohtul resotsialiseerumise võimalusi hinnates arvesse võtta ka isiku elutingimusi ning ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivaid tagajärgi.
2. O.K on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Ta on toime pannud nii vara- kui ka isikuvastaseid kuritegusid. Praegune liitkaristus on O.K-le mõistetud

§ 121

lg 2 p-de 2 ja 3, § 120 lg 1 ning § 424 järgi kvalifitseeritavate kuritegude eest. Nimelt tungis O.K kallale nii oma õele kui ka õetütrele, tekitades neile füüsilist valu ning ähvardas oma õde ja õetütart tapmisega. Tema viimane kuritegu on mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis. O.K puhul on kuritegude toimepanemise soodusteguriks mõtlematus ja alkoholi kuritarvitamine (KoTo, tl 4). Kuigi O.K rõhutab, et ta on motiveeritud alkoholist loobuma, ei ole see ringkonnakohtu hinnangul usutav. O.K on ka varem kriminaalhooldusel viibides asunud uuesti alkoholi tarvitama, mis viis ka uute kuritegude toimepanemiseni. Samuti on O.K viibinud võõrutusravil, kuid see ei ole tema harjumusi muutnud (KoTo, tl 7 pöördel). 15. Kolleegiumi hinnangul võib alkoholi tarvitamist soodustada ka O.K vabanemisjärgne elukeskkond – vangla iseloomustuse kohaselt ei toeta varasem tutvusringkond seaduskuulekat eluviisi, kuivõrd sinna kuuluvad alkoholi liigtarvitavad isikud, kellega O.K enda sõnul nädalavahetuseti poe ees alkoholi tarvitas (KoTo, tl 4 pöördel). O.K on küll vabanemisjärgne elukoht, kuid nagu ka maakohus rõhutas, ei ole sealsed elutingimused head. Kriminaalhooldaja 3