ja 329 järgi kokkuleppemenetluses Avaldus Riigi Tugiteenuste Keskuse avaldus asenduskaristuse määramiseks TMS § 206 lg 2 alusel G.P-le. RESOLUTSIOON 1. Rahuldada Riigi Tugiteenuste Keskus’e avaldus ja
lg 1, 2 alusel asendada G.P ’le ( ID XXX; eluk alates 18.11.2017 XXX Tartu Maakohtu 30.01.2012 otsusega kriminaalasjas nr 1-11-6066 karistuseks mõistetud rahalise karistuse tasumata osa summas 1400 eurot, s.o 250 päevamäära ( päevamäära suurus 5.60€), 83 päeva vangistusega. Sundtoomise tõttu kinnipidamisel viibitud aeg 18.11.2017 – 19.11.2017, s.o. 2 päeva arvestada kantud karistuse hulka ning kandmata karistuseks lugeda 81 päeva vangistust. 2. Süüdlase nõusolekul asendada määratud karistus 81 päeva vangistust 81 tunni üldkasuliku tööga. 3.
lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 6 (kuus) kuud alates kohtumääruse jõustumisest. 4.
lg 4 alusel on G.P kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima
sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas -XXX 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. territooriumilt 5. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata G.P üldkasuliku töö tegemise tähtajaks elukohajärgse kriminaalhooldaja järelevalve alla. 6. Selgitada G.P ’le, et
lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest ja/või ei täida kriminaalhoolduse nõudeid täpselt, võib kohus pöörata vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva vangistusega. 7. Saata määruse koopia süüdimõistetule, Riigi Tugiteenuste Keskusele ja kohtutäiturile. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest Tartu Maakohtu Valga kohtumajja. Asjaolud Tartu maakohtu Valga kohtumaja 30.01.2012 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-11-6066 karistati G.P
ja § 329 alusel
lg 1 sätteid kohaldades rahalise karistusega 300 päevamäära(päevamäära suurus 5.60 eurot ) ulatuses summas 1680 eurot. Otsus jõustus 15.02.2012. Riigi Tugiteenuste Keskus’e taotlus 30.03.2016 saabus Tartu Maakohtu Valga kohtumajja Riigi Tugiteenuste Keskuse avaldus G.P-le asenduskaristuse määramiseks. Avalduse kohaselt palub sissenõudja Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) otsustada täitemenetluse seadustiku § 206 lg 2 sätete alusel avalduses toodud rahalise karistuse asendamine. Kohtutäitur on kontrollinud võlgniku vara olemasolu ning talle teadaolevatel andmetel puudub võlgnikul vara või ei ole selle väärtus küllaldane katmaks vara realiseerimisega tekkivaid kulusid. Võlgnikul on kokku 1834.15 euro ulatuses tasumata riiginõudeid. Antud asjas on võla jääk 1400 eurot. Täituri sõnul on tegemist varatu isikuga. Tasumata on ka sama kriminaalasja raames riigi kasuks väljamõistetud muud rahalised nõuded. Pole tõenäoline, et isik tasuks nõuded tähtaegselt. Menetluse käik Kohus pidas asja arutamiseks kohtuistungi 19.11.2017 G.P selgitas, et rahaline karistus on tal tasumata, kuna ta on juba aasta aega olnud Soomes töötu ja elanud abirahadest. Nüüd soovib Eestisse naasta ja asuda elama oma ema juurde XXX. Ta kinnitab, et on suuteline töö ära tegema, takistusi ei ole. Teab, et tegemata ÜKT tunnid ja/või kriminaalhooldusnõuete vastu eksimised asendatakse vangistusega ning on kursis kriminaalhoolduse nõuetega. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud tasumata rahalise karistuse asendamine üldkasuliku tööga, kuna süüdimõistetu andis nõusolekut üldkasuliku töö tegemiseks. TMS § 206 lg 2 sätestab, et kui rahalise karistusena või varalise karistusena mõistetud rahasummat määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahalise karistuse tasumise tähtaega ei järgita ja rahalise karistusena või varalise karistusena mõistetud rahasumma tasumise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur hiljemalt kolme aasta möödumisel rahalise karistuse või varalise karistuse kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid mitte hiljem kui seitsme aasta möödumisel kohtuotsuse jõustumisest, sissenõudjale täitmise võimatusest. Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, saadab sissenõudja avalduse rahalise karistuse või varalise karistuse asendamiseks vangistusega vastavalt karistusseadustiku §-des 70 ja 71 sätestatule kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule. Sissenõudja teatab avalduse esitamisest võlgnikule ja kohtutäiturile. KrMS § 417 lg 3 ja 4 sätestavad, et kui süüdimõistetu ei ole tasunud rahalist või varalist karistust määratud tähtpäevaks või osastatud rahalise karistuse tähtaegu ei ole järgitud ja rahalise või varalise karistuse tasumise tähtaega ei ole käesoleva seadustiku §-s 424 sätestatud korras pikendatud ega ajatatud ning süüdimõistetul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur hiljemalt kolme aasta möödumisel rahalise või varalise karistuse kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid hiljemalt seitsme aasta möödumisel kohtuotsuse jõustumisest maakohtule täitmise võimatusest. Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, otsustab täitmiskohtunik rahalise või varalise karistuse asendamise karistusseadustiku §-des 70 ja 71 sätestatud korras. Rahalise või varalise karistuse asendamisest teavitab kohus süüdimõistetut ja kohtutäiturit (lg 3).
lg 1 sätestab, et kui süüdlane ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus rahalise karistuse vangistusega või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga
§-s 69 sätestatud korras.
lg 2 järgi vastab rahalise karistuse kolmele päevamäärale üks päev vangistust.
lg 1 sätestab, et kohus võib aresti või kuni kaheaastast vangistust mõistes või
§-s 73 või 74 sätestatud korras tingimisi kohaldatud vangistust täitmisele pöörates asendada selle üldkasuliku tööga. Ühele päevale arestile või vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. Arest või vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdlase nõusolekul. Kohus on tuvastanud, et G.P ei ole talle mõistetud rahalist karistust senini tervikuna tasunud. Täituri deposiidi kaudu laekumisi toimunud ei ole. G.P karistati Tartu Maakohtu 30.01.2012 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-11-6066 300 päevamäära (päevamäära suurus 5.60 eurot) ulatuses summas 1680 eurot, millest käesolevaks hetkeks on tasumata 1400 eurot. Seega on käesolevaks ajaks G.P rahalise karistuse katteks tasumata 250 päevamäära, s.o 1400 eurot. G.P ei ole rahalise karistuse katteks täiendavaid makseid teinud. G.P suhtes on 27.08.2012 alustatud täitemenetlust. Vaatamata tehtud toimingutele ei ole rahalise karistuse katteks piisavalt laekumisi toimunud. G.P selgituse kohaselt puuduvad tal rahalised vahendid karistuse kandmiseks, ta on olnud aastajagu töötu ja elanud sotsiaaltoetustest. G.P avaldas soovi oma karistuse täitmiseks sooritada üldkasuliku töö tunde ning kinnitas et teeb töö korralikult ära. Isik on teadlik, et kui ÜKT tunde tähtaegselt ei sooritata või ei täida kriminaalhoolduse nõudeid nõuetekohaselt, asendatakse kandmata karistus reaalse vangistusega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et G.P ’le mõistetud rahaline karistus tuleb asendada vangistusega. Võttes arvesse
lg 2 tuleb rahalise karistuse tasumata osa (250 päevamäära) asendada 83 päeva vangistusega. Kuivõrd isik ei ilmunud kohtuistungile vabatahtlikult, kuigi talle oli kohtukutse kätte toimetatud, kohaldas kohus G.P suhtes sundtoomist kohustusega isik tabamisel kohtuistungile toimetada. Isik tabati 18.novembril 2017. Kinnipidamisel viibitud aeg 18.11.2017-19.11.2017 (2 päeva) arvestada määratud karistuse hulka ning kandmata karistuseks tuleb lugeda 81 päeva vangistust. Kuna G.P on andnud nõusoleku üldkasuliku töö tegemiseks, on võimalik vangistus omakorda asendada üldkasuliku tööga vastavalt
§-le 69. Võttes arvesse vangistuse suurust (81 päeva) tuleb G.P sooritada 81 tundi üldkasulikku tööd. Kohus määrab
lg 3 alusel töö tegemise tähtajaks 6 kuud käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates. Siinjuures võtab kohus arvesse G.P’le määratud üldkasuliku töö tundide arvu ning seda, et isikul oleks reaalne võimalus ettenähtud aja jooksul tunde ka sooritada. Kohus selgitab, et kui G.P hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib
lg 6 kohaselt karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt
lg-s 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega või pöörata süüdlasele mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö. Lähtudes eeltoodud asjaoludest leiab kohus, et Riigi Tugiteenuste Keskuse taotlus asenduskaristuse kohaldamiseks G.P suhtes tuleb rahuldada ning G.P-le 30.01.2012 Tartu Maakohtu Valga kohtumaja otsusega asjas nr 1-11-6066 mõistetud rahalise karistuse jääk 250 päevamäära ulatuses tuleb asendada kaheksakümne kolme
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.