Obsah (4)

§ 74§ 121§ 68§ 75

1-17-8946 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 08. mai 2018, Narva kohtumaja, kirjalik menetlus Toimiku number 1-17-8946 (17233000587) Kohtunik Merit Bobrõšev Asi Viru Vangla k

§ 74lg 4 alusel Hooldusalune D.E isikukood XXX; elukoht xxx RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (Kr

MS) § 427 lg-test 1 ja 3 ning § 432 lg-st 1, kohtunik määras: Jätta Viru Vangla erakorralise ettekande taotlus D.E-le määratud katseaja pikendamiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, kui isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik 1. Viru Maakohtu 04.10.2017 otsusega tunnistati D.E süüdi

§ 121

lg 2 p 3 järgi ja teda karistati 1 aasta pikkuse vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 5 päeva karistusaja hulka ning lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 11 kuud ja 25 päeva vangistust.

§ 74lg-te 1-3 alusel kuulus koheselt ära kandmisele 3 kuu pikkune vangistus.

Ülejäänud osa vangistusest, s.o 8 kuu ja 25 päeva pikkune vangistus jäeti täitmisele pööramata tingimusel, et D.E ei pane 2 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 p-des 1-6 ja lg 2 p-des 2 ja 8 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi. Otsus jõustus 20.10.

2. 21.02.2018 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande taotlusega määrata D.E-le täiendav kohustus mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid, kuna 04.01.2018 tuvastati D.E narkootilise aine tarvitamine. Viru Maakohtu 27.02.2018 määrusega rahuldati Viru Vangla erakorraline ettekanne ning

§ 74

lg 4, § 75 lg 2 p 21 ja lg 3 alusel määrati D.E-le täiendav 1 1-17-8946 kohustus, s.o mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Kohtumäärus jõustus 16.03.

2. 30.04.2018 registreeris Viru Maakohus Viru Vangla erakorralise ettekande taotlusega pikendada D.E katseaega 2 kuu võrra, s.o kuni 04.12.
3. Taotluses annab kriminaalhooldaja ülevaate kriminaalhooldusaluse, s.o D.E senisest nõuete täitmata jätmisest – kriminaalhooldusalune jättis tähtaegselt ilmumata 20.11.2017, 18.01.2018, 19.01.2018, 01.03.2018 ning 05.04.2018 registreerimisele. Tulenevalt asjaolust, et D.E suhtes pole karistuse täitmisele pööramine käesoleval ajal otstarbekas, taotleb kriminaalhooldaja katseaja pikendamist 2 kuu võrra. MAAKOHTU SEISUKOHT
4. Kohus, tutvunud esitatud erakorralise ettekande taotlusega ja edastatud materjalidega, asub alljärgnevale seisukohale.
5. Hinnates erakorralise ettekande taotluse sisulist põhjendust, leiab kohus, et erakorralise ettekande taotlus jääb tagajärjetuks.
6. Kohtule adresseeritud taotlusest nähtuvalt toimus erakorralise ettekande aluseks olnud kohustuste rikkumine 05.04.2018, kui D.E jättis täitmata registreerimise kohustuse. Sellele eelnevalt on D.E jätnud 20.11.2017, 18.01.2018, 19.01.2018 ning 01.03.2018 tähtaegselt ilmumata registreerimisele ning milliste rikkumiste kohta on kriminaalhooldaja reageerinud hooldusalusele suulise ja kirjaliku hoiatuse tegemisega. Lisaks sellele tõi kriminaalhooldaja välja, et D.E on enne 04.01.2018 tarbinud narkoainet, mille eest teda karistati väärteokorras ning mille tagajärjena võttis D.E endale täiendava kohustuse, mitte tarbida narkootilisi ja psühhotroopseid aineid. Kohus möönab, et kontrollnõuete korduvate rikkumiste toimepanemine D.E poolt on väljaspool kahtlust ja kohustatud subjekt on rikkumiste toimepanemist ka tunnistanud. Siinkohal on ka alust märkida, et registreerimiskohustuse kohane täitmine on olulisim kohustuste täitmise nõue, kuna võimaldab olemuslikult tõhusalt ja vahetult kontrollida teiste kontrollnõuete ja kohustuste täitmist kohustatud isiku poolt. Seega järeldub eelnevast, et registreerimiskohustuse rikkumine kriminaalhooldusele allutatud isiku poolt takistab küllaldaselt intensiivselt ka teiste tema suhtes kohaldatud käitumiskontrolli nõuete ja kohustuste täitmise kontrolli. 7.

§ 74

lg 4 sätestab õigusliku tagajärjena katseajal kontrollnõuete rikkumiste või kohustuste täitmata jätmise eest kriminaalhooldusele allutatud isiku kirjaliku hoiatamise kriminaalhooldaja poolt, kohtu poolt täiendavate kohustuse määramise

§ 75lg 2 alusel, katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise.

1. Vaatlusalusel juhul taotleb kriminaalhooldaja D.E-le määratud käitumiskontrolli tähtaja pikendamist 2 kuu võrra. Materjalidest nähtuvalt lõppeb D.E käitumiskontrolli tähtaeg 04.10.
2. Seega taotleb kriminaalhooldaja käitumiskontrolli tähtaja pikendamist kuni 04.12.
3. Kohus märgib, et kohtu poolt määratud kontrollnõuete ja kohustuste kohane täitmine on kohtuotsuse ehk isikule mõistetud karistuse üheks osaks. Isikule mõistetav karistus on ühelt poolt karistusõiguslikuks reageeringuks tema poolt toime pandud teole, teiselt poolt kannab isikule mõistetud karistus resotsialiseeruvat eesmärki, mis peaks kohtuotsuse ning seeläbi ka käitumiskontrollile allutatud subjekti suunama eelduslikult edaspidisele õiguskuulekale teele. Viimati märgitust tuleneb, et isikule karistusõigusliku sunni läbi pandav iga kohustus peab olema põhjendatud, evima konkreetset eesmärki ega tohi hälbida proportsionaalsuse põhimõttest. Kohus märgib ka, et

§ 74

lg-s 4 nimetatud täiendavate kohustuste 2 1-17-8946 määramisel, katseaja pikendamisel ja karistuse täitmisele pööramisel on kohtule antud ulatuslik kaalutlusruum.

1. Kujundades seisukohta erakorralise ettekande taotluse ehk D.E katseaja pikendamise osas, jääb kohtule mõistmatuks taotluse sisuline eesmärk ehk see, kuidas võiks katseaja pikendamine aastal 2019 ehk enam kui pooleteiseaastase perioodi pärast, avaldada mõju ja/või motiveerida D.E kohtuotsuse kohasele täitmisele antud aja momendil. Kohtu hinnangul jääb riigi reageering kohustuste rikkumisele katseaja pikendamise kaudu sedavõrd pikaks, et ei võimalda tajuda kohustatud subjektil rikkumise tegelikku mõju ega tagajärgi. Seega on erakorralise ettekande taotluses nimetatud meede sobimatu kohustatud subjekti rikkumisele, see ei taga ega motiveeri D.E kohustuste ja nõuete kohaseks täitmiseks, mistõttu on erakorralise ettekande taotlus oma olemuselt sisutühi. Seega jääb kriminaalhooldaja taotlus katseaja pikendamiseks tagajärjetuks. Samas peab kohus vajalikuks märkida, et kuna registreerimiskohustuse täitmine on üks olulisimaid kohustusi, mille rikkumist ei ole võimalik üldjuhul kompenseerida ühegi täiendava lisakohustuse määramisega, siis olukorras, kus kohustuste, sh registreerimiskohustuse täitmisele allutatud isik jätkab registreerimiskohustuse tahtlikku eiramist, on alust kaaluda talle mõistetud karistuse täitmisele pööramist.
2. Ka selgitab kohus, et Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-61-13 p-s 9 toodu kohaselt ei saa kohus väljuda erakorralise ettekande raamidest. Seega ei ole kohtul võimalik erakorralisest ettekandest sõltumatult otsustada muude meetmete (nt täiendavaid kohustusi) kohaldamist D.E suhtes. /allkirjastatud digitaalselt/ 3