← Eesti

1-15-1288/53

1-15-1288 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. jaanuar 2016. a Tallinn Kriminaalasja number 1-15-1288 Kohtukoosseis Eesistuja Pavel Gontšarov,

§ 3891

lg 1) järgi 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust , seega ärakandmisele kuulub 3 (kolm ) aastat 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

  1. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
  2. Prokuröri apellatsioon rahuldada osaliselt.
  3. Kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata.
  4. Süüdistatava kaitsjale vandeadvokaat Jaak Siimule makstud tasu 1276,60 (tuhat kakssada seitsekümme nd kuus) eurot ja 60 (kuuskümmend) senti apellatsioonimenetluses õigusabi osutamise eest, jätta riigi kanda ning mõista see summa välja Eesti Vabariigilt Lenur Tšilingirovi kasuks. Edasikaebe kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  5. Lenur Tšilingirov on kohtu alla antud ja süüdistatakse selles, et tema tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos A.V’iga ning olles koos A.V´iga äriühingute Damianto OÜ (reg.kood 11435190, juhatuse liige Marianna Ljahhovetškaja , juriidiline aadress Akadeemia tee 4- 15, Tallinn; käibemaksukohustuslane alates 06.12.2007 kuni 28.06.2012 nr EE101194572) , OÜ Scanland Group (uue ärinimega OÜ Baltic Fruit Line, reg.kood 11256990 juhatuse liige Oleg Gurin, juriidiline aadress Sinimäe 11 -18, Tallinn; käibemaksukohustuslane alates 01.05.2011 kuni 30.04.2012 nr EE101069597 ), E.E (reg.kood XXX; juhatuse liige Kristina ,Fjodorova kuni 27.02.2012 V.S ; juriidiline aadress K.Kärberi 41-10, Tallinn; käibemaksukohustuslane alates 15.09.2007 kuni 31.05.2012 nr EE101173726) ja T.T (reg.kood XXX; juhatuse liige H.T ; juriidiline aadress Õismäe tee 125-
  6. Tallinn; käibemaksukohustuslane alates 06.12.2011 kuni 15.04.2012 nr EE101499824) faktilisteks juhtideks , kes korraldasid, juhtisid ja kontrollisid nimetatud äriühingute majandustegevust, rahade ja materiaalsete väärtuste liikumist, esitas maksukohustuse vähendamise ja varalise kasu saamise eesmärgil maksuhaldurile vahendusliku täideviimise läbi, valitsedes ülekaaluka teadmisega raamatupidajaid NL ja JF, nimetatud äriühingute maksudeklaratsioonides valeandmeid ja nimelt: Lenur Tšilingirov ja A.V koos äriühingute juhatuse liikmete Marianna Ljahhovetškaja, Oleg Gurin´i, Kristina Fjodorova, V.S´i ja H.T kaasabil korraldasid OÜ´de Damianto, Scanland Group (uue ärinimega Baltic Fruit Line), E.E ja T.T majandustegevust, mille tulemusel väljastati OÜ´de Damianto, Scanland Group (uue ärinimega Baltic Fruit Line), E.E ja T.T nimel käibemaksuga arveid kulla faktiliselt aset leidnud müügi kohta. Kuna kuld soetati faktiliselt teise liikmesriigi maksukohustuslaselt (käibemaksuseaduse § 8 kohaselt ühendusesisene soetamine) või mittemaksukohustuslaselt, siis tekkis osaühingutel käibemaksu deklareerimise ja tasumise kohustus ning puudus alus sisendkäibemaksu arvestamiseks. Ent OÜ´de Damianto, Scanland Group (uue ärinimega Baltic Fruit Line), E.E ja T.T poolt maksukohustuse vähendamise eesmärgil suurendati maksustamisperioodide oktoober 2011 kuni veebruar 2012 käibedeklaratsioonides alusetult sisendkäibemaksu, mille tulemusena jäi käibemaksu laekumata kokku 359 370,84 eurot järgmiselt: 2

(30)I. Nimelt Damianto OÜ (reg.kood 11435190, juriidiline aadress Akadeemia tee 4-15, Tallinn, käibemaksukohustuslane alates 06.12.2007 kuni 28.06.2012 registrinumbriga EE101194572) esitas maksuhaldurile Damianto OÜ maksudeklaratsioonides valeandmeid, ja nimelt: A.V, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult koos Damianto OÜ juhatuse liikme Marianna Ljahhovetškaja ja Lenur Tšilingirov’iga, korraldas Damianto OÜ majandustegevust, mille tulemusel väljastati Damianto OÜ nimel käibemaksuga arveid kulla müügi kohta. Faktiliselt soetati kuld teise liikmesriigi maksukohustuslaselt (käibemaksuseaduse § 8 kohaselt ühendusesisene soetamine) või mittemaksukohustuslaselt. Müügi tulemusena tekkis äriühingul käibemaksu deklareerimise ja tasumise kohustus. Kuid Damianto OÜ maksukohustuse vähendamise eesmärgil, suurendati maksustamisperioodide oktoober 2011 kuni veebruar 2012 käibedeklaratsioonides alusetult sis endkäibemaksu, mille tulemusena jäi käibemaksu laekumata kokku 242 109,84 eurot. Eelmainitu toimus järgmiselt: A.V organiseeris Damianto OÜ´le võltsitud soetusarved OÜ´de Mazatar Puit, Denalla, Dalider, Scanland Group (uue ärinimega Baltic Fruit Line) ja Kaubanduse Ekspert, (endise ärinimega Taumant) nimel, andis korraldusi M.Ljahhovetškaja´le müügiarvete ja lepingute allkirjastamiseks ning äriühingu kontolt raha võtmiseks. Samuti andis A.V korraldusi raamatupidajale NL’ile, kes tegeles deklaratsioonide koostamise ja esitamisega maksuhaldurile. L.Tšilingirov andis korraldusi raamatupidajale SK´ile, kes koostas müügiarveid ja teostas pangaülekandeid. Damianto OÜ juhatuse liige M.Ljahhovetškaja tegutses üksnes L.Tšilingirov´i ja A.V´i korralduste alusel. Damianto OÜ raamatupidamises kajastati maksustamisperioodidel oktoober 2011 kuni veebruar 2012 alusetult sisendkäibemaksu hulgas OÜ Mazatar Puit (reg.kood 11980639), OÜ Denalla (reg.kood 11111808), OÜ Dalider (reg.kood 11072190), OÜ Scanland Group (reg.kood 11256990, uue ärinimega Baltic Fruit Line OÜ) ja OÜ Taumant (reg.kood 12396701, uue ärinimega OÜ Kaubanduse Ekspert) käibemaksuga soetuse arveid, tegelikult nimetatud äriühingud Damianto OÜ´le kulda ning teisi kaupu ja teenuseid ei müünud. Käibemaksuseaduse (KMS) [vastu võetud 10.12.2003, RT I 2003, 82, 554, koos hilisemate muudatuste ja täiendustega] § 29 lg -st 1 ja lg 3 p-st 1 ning § 31 lg -st 1 tulenevalt, on sisendkäibemaksu mahaarvamise lubatavuse eeldused järgmised: tegemist on käibemaksukohustuslase maksustatava käibe jaoks tehtud kulutusega; maksustatava käibe jaoks soetatud kaup või teenus on soetatud teiselt käibemaksukohustuslaselt; kaup või teenus on ka reaalselt soetatud; esitatud arved vastavad KMS § -s 37 sätestatud nõuetele. Oma tegevusega rikkus M.Ljahhovetškaja L.Tšilingirovi ja A.V korraldusel Damianto OÜ juhatuse liikmena muuhulgas KMS § 24 lg-t 1, mille kohaselt peab isik maksukohustuslasena registreerimise päevast alates täitma maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma käesoleva seaduse § -s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu § -s 38 sätestatud korras, säilitama dokumente ja pidama arvestust § -s 36 sätestatu kohaselt ning esitama § 37 nõuetele vastavaid arveid. Damianto OÜ müügikäibemaks: Damianto OÜ raamatupidamises on kajastatud kauba/kulla müügiarveid maksustamisperioodidel oktoober 2011 – veebruar 2012 OÜ- le Stafkling Gadsten ja OÜ- le Unico Gold järgmiselt: 3
(30)Periood Äriühingu nimi Summa Käibemaks Kokku Stafkling- Gadsten Stafkling- Gadsten Netokogus grammides 5 038,89 6 029,79 oktoober 2011 november 2011 detsember 2011 jaanuar 2012 veebruar 2012 KOKKU 179 384,48 227 810,82 35 876,89 45 562,19 215 261,37 273 373,01 Stafkling- Gadsten 8 080,08 293 057,36 58 611,44 351 668,80 Stafkling- Gadsten Unico Gold 9 172,40 6 043,77 326 366,17 236 876,82 1 263 495,65 65 273,24 47 375,36 252 699,12 391 639,41 284 252,18 1 516 194,77 Damianto OÜ sisendkäibemaks: Damianto OÜ raamatupidamises on sisendkäibemaksu hulgas maksustamisperioodidel oktoober 2011 – veebruar 2012 kajastanud OÜ Denalla (reg.kood 11111808), OÜ Mazatar Puit (reg.kood 11980639), OÜ Taumant (reg.kood 12396701, uue ärinimega OÜ Kaubanduse Ekspert), OÜ Dalider (reg.kood 11072190) ja OÜ Scanland Group (reg.kood 11256990, uue ärinimega Baltic Fruit Line OÜ) rekvisiitidega ostuarveid kogusummas 1 452 403 eurot alljärgnevalt: Arve sisu romukuld romukuld romukuld Kokku 47 000 42 056 88 388 177 444 Käibemaks 9 400 8 411,2 17 677,6 35 488,8 Summa kokku 56 400 50 467,2 106 065,6 212 932,8 romukuld romukuld romukuld romukuld romukuld romukuld romukuld 31 952,28 32 174,46 33 690,54 31 322,72 32 192,22 31 668,49 32 538,54 6 390,46 6 434,89 6 738,11 6 264,54 6 438,44 6 333,7 6 507,71 38 342,73 38 609,35 40 428,64 37 587,26 38 630,66 38 002,18 39 046,25 225 539,25 45 107,85 270 647,07 Kuupäev 10.10.2011 17.10.2011 24.10.2011 Müüja Denalla Denalla Mazatar Puit okt 2011 kokku Arve nr 514 116208 110801 2.11.2011 4.11.2011 8.11.2011 14.11.2011 17.11.2011 21.11.2011 25.11.2011 Denalla Denalla Denalla Denalla Denalla Denalla Denalla nov 2011 kokku 116507 116509 116510 116512 116515 116517 116518 5.12.2011 5.12.2011 7.12.2011 Denalla Taumant Taumant 116601 08 09 romukuld reklaam reklaam 26 100 4 165 3 874,96 5 220 833 774,99 31 320 4 998 4 649,95 7 12 2011 8.12.2011 8.12.2011 16.12.2011 12.12.2011 15.12.2011 19.12.2011 21.12.2011 27.12.2011 Denalla Taumant Denalla Taumant Denalla Denalla Denalla Denalla Taumant 116603 10 116604 11 116606 116609 116610 116612 12 romukuld reklaam romukuld reklaam romukuld romukuld romukuld romukuld voldik 27 579 175 26 680 3 000 34 800 15 080 22 620 42 630 4 000 5 515 8 35 5 336 600 6 960 3 016 4 524 8 526 800 33 094 80 210,00 32 016 3 600 4 1760 18 096 27 144 51 156 4 800 4
(30)27.12.2011 28.12.2011 30.12.2011 Denalla Denalla Denalla dets kokku 116615 116617 116618 romukuld romukuld romukuld 44 225 18 270 17 806 291 004,96 8 845 3 654 3 561,2 58 200,99 5 3070 21 924 21 367,2 349 205,95 1.01.2012 2.01.2012 3.01.2012 5.01.2012 6.01.2012 10.01.2012 Dalider Dalider Dalider Dalider Dalider Dalider jaan 2012 kokku A01-1 A02-1 A03-1 A05-1 A06-1 A10-1 kuld kuld kuld kuld kuld kuld 65 968,5 51 450 46 350 40 560 39 690 37 800 13 193,7 10 290 9 270 8 112 7 938 7 560 79 162,2 61 740 55 620 48 672 47 628 45 360 281 818,5 56 363,7 338 182,2 29 720 29 311,35 29 720 32 005 32 885,5 25 113,95 31 003,55 24 769,8 5 944 5 862,27 5 944 6 401 6 577,1 5 022,79 6 200,71 4 953,96 35 664 35 173,62 35 664 38 406 39 462,6 30 136,74 37 204,26 29 723,76 234 529,15 46 905,83 281 434,98 1 210 335,86 242 067,17 1 452 403 2.02.2012 Scanland Group 3.02.2012 Scanland Group 6.02.2012 Scanland Group 7.02.2012 Scanland Group 9.02.2012 Scanland Group 9.02.2012 Scanland Group 16.02.2012 Scanland Group 20.02.2012 Scanland Group veebr 2012 kokku Kokku D12A D13A D14A D15A D16A D17A D18A D19A kuld kuld kuld kuld kuld kuld kuld kuld Damianto OÜ ei ole OÜ -de Denalla, Mazatar Puit, Taumant (uue ärinimega Kaubanduse Ekspert), Dalider ja Scanland Group (uue ärinimega Baltic Fruit Line) arvete alusel kaupu ja teenuseid soetanud ning Damianto OÜ juhatuse liige M.Ljahhovetškaja on esitanud maksuhaldurile deklaratsioonides valeandmeid, deklareerides sisendkäibemaksu, mis seaduse alusel on lubatud maha arvata suuremana, kui see tegelikult oli, jättes seeläbi riigieelarvesse tasumata tegelikult tasumisele kuuluvad summad. Damianto OÜ nimel maksustamisperioodidel oktoober 2011 kuni veebruar 2012 esitatud käibedeklaratsioonides deklareeriti 20% -list käivet kokku 2 386 512,92 eurot, käibemaksu summas 477 302,58 eurot , sisendkäibemaksu 475 854,24 eurot ja kauba ühendusesisest soetamist summas 1 122 590,61 eurot . Tegelikkuses kuulus deklareerimisele sisendkäibemaksu 263 192,77 eurot (sh ühendusesiseselt soetuselt arvestatud käibemaks 253 923,82 eurot). Seega deklareeriti tasumisele kuuluvat käibemaksu summas 1 448,34 eurot, kuid tegelikult kuulus deklareerimisele tasumisele kuuluvat käibemaksu summas 243 558,18 eurot. Selle tulemusel jäi maksudena tasumata 242 109,84 eurot. Karistusseadustiku rakendamise seaduse (KarSRS) § 8 lg 2 kohaselt on kuritegu toime pandud suures ulatuses, kui maksuhaldurile deklaratsioonides valeandmeid esitades maksukohustuse vähendamise eesmärgil tekitatud kahju ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus sajakordselt. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse määrusest nr 90 „Töötasu alammäära kehtestamine“, vastu võetud 11.06.2009, RT I 2009, 31, 192, oli kuutasu alamääraks täistööajaga töötamise korral 2011. aastal 278,02 eurot. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse määrusest nr 169 „Töötasu alammäära kehtestamine“, 5
(30)vastu võetud 22.12.2011, RT I, 28.12.2011, 55, oli kuutasu alamääraks täistööajaga töötamise korral
  1. aastal 290 eurot. Seega KarSRS kohaselt oli suur ulatus
  2. aastal 27 802 eurot ja
  3. aastal 29 000 eurot. L.Tšilingirov´i ja A.V´i, M.Ljahhovetškaja tegevuse tulemusena jäi maksudena tasumata 242 109,84 eurot. Damianto OÜ nimel maksustamisperioodidel oktoober 2011 kuni veebruar 2012 esitas valeandmeid sisaldanud käibedeklaratsioonid maksuhaldurile Damianto OÜ eest juhatuse liikme nimel L.Tšilingirov´i, A.V´i ja M.Ljahhovetškaja korralduste alusel äriühingu raamatupidaja NL, kes ei olnud teadlik, et soetusarvetes kajastatud andmed tegelikkusele ei vasta. II. A.V organiseeris OÜ Scanland Group (uue ärinimega Baltic Fruit Line OÜ) võltsitud soetusarvete hankimise OÜ Tantum Group, OÜ Nikoma, OÜ Dalider, OÜ Denalla ja OÜ Taumant (uue ärinimega Kaubanduse Ekspert) nimel, andis korraldusi OÜ Scanland Group (uue ärinimega Baltic Fruit Line OÜ) juhatuse liikmele Oleg Gurin müügiarvete ja lepingute allkirjastamiseks ning äriühingu kontolt raha võtmiseks, andis korraldusi raamatupidajale NL’ile ebaõige sisuga soetusarvete raamatupidamises arvestamise kohta. Tegelikult kuna soetati kuld faktiliselt teise liikmesriigi maksukohustuslaselt (käibemaksuseaduse § 8 kohaselt ühendusesisene soetamine) või mittemaksukohustuslaselt, siis tekkisid äriühingutel käibemaksu deklareerimise ja tasumise kohustused ning reeglina puudus alus sisendkäibemaksu arvestamise kohta. Raamatupidaja NL, kes i se ei olnud teadlik sellest, et esitatud soetusarved sisaldavad ebaõigeid andmeid, arvestas nende andmete põhjal sisendkäibemaksu, kajastas selle eelpoolnimetatud ettevõtete käibemaksudeklaratsioonides ja esitas e -Maksuameti süsteemi kaudu deklaratsioonid maksuhaldurile. OÜ Scanland Group (uue ärinimega Baltic Fruit Line OÜ) juhatuse liige Oleg Gurin tegutses üksnes A.V´i ja Lenur Tšilingirov´i korralduste alusel. OÜ Scanland Group (uue ärinimega Baltic Fruit Line OÜ) raamatupidamises kajastati perioodil november 2011 kuni veebruar 2012 alusetult sisendkäibemaksu hulgas OÜ Tantum Group, OÜ Nikoma, OÜ Dalider, OÜ Denalla ja OÜ Taumant (uue ärinimega Kaubanduse Ekspert) käibemaksuga soetuse arveid, tegelikult nimetatud äriühingud OÜ´le Scanland Group (uue ärinimega Baltic Fruit Line OÜ) kulda ning teisi kaupu ja teenuseid ei müünud. OÜ Scanland Group (uue ärinimega Baltic Fruit Line OÜ) raamatupidamises on kajastatud kauba müügiarveid perioodil detsember 2011 kuni veebruar 2012 OÜ´le Stafkling Gadsten, OÜ´le Unico Gold, OÜ´le Kuldekspert , OÜ´le Dankor Grupp ja OÜ´le Tessuti Di Carinas järgmiselt: Periood Äriühingu nimi Dets 2011 Dets 2011 Jaan 2012 Jaan 2012 Jaan 2012 Jaan 2012 KOKKU Stafkling- Gadsten Unico Gold Unico Gold Kuldekspert Tessuti DI Carinas Dankor Grupp Netokogus grammides Konsultats. 1 551,05 2 252,61 Reklaam Reklaam Veebileht Summa Käibemaks Kokku 250 56 668,76 85 163,28 1500 10 200 8 000 161 782,04 50 11 333,75 17 032,65 300 2 040 1 600 32 356,40 300 68 002,50 102 195,94 1 800 12 240 9 600 194 138,44 6
(30)Lisaks on deklareeritud veebruar 2012 fiktiivset müüki Damianto OÜ´le kokku summas 281 434,98 eurot millest käibemaks on 46 905,83 eurot. OÜ Scanland Group (uue ärinimega Baltic Fruit Line OÜ) nimel perioodil november 2011 kuni veebruar 2012 esitatud käibedeklaratsioonides deklareeriti 20% -list käivet kokku 396 311,19 eurot, käibemaksu summas 79 262,24 eurot ja sisendkäibemaksu 78 404,41 eurot. Tegelikkuses kuulus deklareerimisele sisendkäibemaksu 28,71 eurot. Seega deklareeriti tasumisele kuuluvat käibemaksu summas 857,83 eurot, kuid tegelikult kuulus deklareerimisele tasumisele kuuluvat käibemaksu summas 32 327,70 eurot. Selle tulemusel jäi tasumata 31 469,87 eurot. III. E.E (reg.kood 11405483, juriidiline aadre ss K.Kärberi 41-10, Tallinn, käibemaksukohustuslane alates 15.09.2007 kuni 31.05.2012 registrinumbriga EE101173726), juhatuse liige 07.12.2011 kuni 02.03.2012 V.S (ik XXX), juhatuse liige alates 07.12.2011 kuni käesolevani ajani Kristina Fjodorova (ik 48706040229) nimel, esitasid juhatuse liikmed V.S ja K.Fjodorova ühiselt ja kooskõlastatult koos Lenur Tšilingirov’i (ik 36507062732) ja A.V ´iga (ik XXX), kes koos V.S´i ja K.Fjodorova´ga omasid kontrolli nimetatud äriühingu majandustegevuse ja rahade liikumise üle, maksukohustuse vähendamise ja varalise kasu saamise eesmärgil, maksuhaldurile E.E maksudeklaratsioonides raamatupidajate vahendusel valeandmeid, ja nimelt: K.Fjodorova, V.S, L.Tšilingirov, A.V korraldasid E.E majandustegevust, mille tulemusel väljastati E.E nimel käibemaksuga arveid kulla müügi kohta. Kuna faktiliselt soetati kuld teise liikmesriigi maksukohustuslaselt (Käibemaksuseaduse § 8 kohaselt ühendusesisene soetamine) või mittemaksukohustuslaselt, siis tekkis äriühingul käibemaksu deklareerimise ja tasumise kohustus. E.E maksukohustuse vähendamise eesmärgil suurendati maksustamisperioodide detsember 2011 kuni veebruar 2012 käibedeklaratsioonides alusetult sisendkäibemaksu, mille tulemusena jäi käibemaksu laekumata kokku 43 443,99 eurot. Eelmainitu toimus järgmiselt: Nimelt A.V organiseeris OÜ´le E.E võltsitud soetusarved OÜ´de Anchor Group, Incaroni ja Taumant (uue ärinimega Kaubanduse Ekspert) nimel, andis korraldusi K.Fjodorova´le ja V.S´ile müügiarvete ja lepingute allkirjastamiseks ning äriühingu kontolt raha võtmiseks, andis korraldusi raamatupidajale NL’ile ja JF’le soetusarvete raamatupidamises arvele võtmiseks, deklaratsioonides kajastamiseks ja hiljem maksuhaldurile esitamiseks. L.Tšilingirov andis korraldusi K.Fjodorova´le ja V.S´ile dokumentide allakirjutamiseks ja vajalike toimingute tegemiseks, samuti raamatupidajale SK´ile, kes koostas müügiarveid ja teostas ülekandeid. ON aitas organiseerida kulla soetamist ühendusesiseselt ja mittekäibemaksukohustuslastelt. E.E juhatuse liikmed K.Fjodorova ja V.S tegutsesid üksnes L.Tšilingirov´i ja A.V´i korralduste alu sel. E.E raamatupidamises kajastati maksustamisperioodidel detsember 2011 kuni veebruar 2012 alusetult sisendkäibemaksu hulgas OÜ´de Anchor Group, Incaroni ja Taumant (uue ärinimega Kaubanduse Ekspert) käibemaksuga soetuse arveid, tegelikult nimetatud äriühingud OÜ´le E.E kulda ning teisi kaupu ja teenuseid ei müünud. Deklareerimata jäeti tegelik ühendusesisene kulla soetamine Läti äriühingutelt. E.E sisendkäibemaks: E.E raamatupidamises sisendkäibemaksu hulgas on maksustamisperioodidel detsember 2011 – veebruar 2012 kajastanud OÜ Anchor Group (reg.kood 12167544) ja OÜ Incaroni (reg.kood 11552062) rekvisiitidega ostuarveid kogusummas 205 642,97 eurot alljärgnevalt: 7
(30)Kuupäev 16.01.2012 20.01.2012 30.01.2012 31.01.2012 Müüja Anchor Group OÜ Anchor Group OÜ Anchor Group OÜ Anchor Group OÜ Jaan 2012 kokku Arve nr 16.01 20.01 30.01-2 31.01-2 Arve sisu Kuld Kuld Kuld Kuld 03.02.2012 09.02.2012 10.02.2012 15.02.2012 27.02.2012 Incaroni OÜ Incaroni OÜ Incaroni OÜ Incaroni OÜ Incaroni OÜ Veebr 2012 kokku 2012005 2012006 2012010 2012007 2012009 Kuld Kuld Kuld Kuld Kuld KOKKU Kokku Käibemaks Summa kokku 21 679,12 4 335,82 26 014,94 18 396,75 3 679,35 22 076,10 9 182,25 1 836,45 11 018,70 17 830,12 3 566,02 21 396,14 67 088,24 13 417,64 80 505,88 13 777,20 17 987,92 38 185,47 17 647,92 16 682,41 104 280,92 2 755,44 3 597,58 7 637,09 3 529,58 3 336,48 20 856,17 16 532,64 21 585,50 45 822,56 21 177,50 20 018,89 125 137,09 171 369,16 34 273,81 205 642,97 Kriminaalmenetluse käigus kogutud materjalide alusel on kindlaks tehtud, et E.E ei ole OÜ´de Anchor Group ja Incaroni arvete alusel kaupu ja teenuseid soetanud ning E.E on esitanud maksuhaldurile deklaratsioonides valeandmeid, deklareerides sisendkäibemaksu, mis seaduse alusel on lubatud maha arvata suuremana, kui see tegelikult oli, jättes seeläbi riigieelarvesse tasumata tegelikult tasumisele kuuluvad summad. Käibemaksuseaduse (KMS) [vastu võetud 10.12.2003, RT I 2003, 82, 554, koos hilisemate muu datuste ja täiendustega] § 29 lg-st 1 ja lg 3 p- st 1 ning § 31 lg-st 1 tulenevalt, on sisendkäibemaksu mahaarvamise lubatavuse eeldused järgmised: tegemist on käibemaksukohustuslase maksustatava käibe jaoks tehtud kulutusega; maksustatava käibe jaoks soetatud kaup või teenus on soetatud teiselt käibemaksukohustuslaselt; kaup või teenus on ka reaalselt soetatud; esitatud arved vastavad KMS § -s 37 sätestatud nõuetele. Oma tegevusega rikkus E.E (juhatuse liige 07.12.2011 kuni 02.03.2012 V.S ja juhatuse liige alates 07.12.2011 K. Fjodorova) muuhulgas KMS § 24 lg-t 1, mille kohaselt peab isik maksukohustuslasena registreerimise päevast alates täitma maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma käesoleva seaduse § -s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu § -s 38 sätestatud korras, säilitama dokumente ja pidama arvestust § -s 36 sätestatu kohaselt ning esitama § 37 nõuetele vastavaid arveid. Sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus on sõltuvuses nõuetekohase arve olemasolust, kuid sellise regulatsiooni eelduseks ja eesmärgiks on arvele märgitud andmete vastavus tegelikule tehingu sisule. Kui kaupa või teenust ei ole reaalselt saadud või arvele märgitud kauba müüja ei ole tegelik müüja, siis ei ole tegemist nõuetekohase dokumendiga sisendkäibemaksu mahaarvamiseks. Kuna E.E ei ole tegelikult OÜ´de Anchor Group ja Incaroni arvete alusel kulda (kaupa) saanud, vaid kuld (kaup) on soetatud ühendusesiseselt Läti äriühingult, siis on E.E juhatuse liige K.Fjodorova koos V.S´ga alusetult 2011 detsembrist kuni 2012 veebruarikuuni esitanud käibedeklaratsioonides raamatupidajate vahendusel valeandmeid, mille tulemusel jäi riigieelarvesse tasumata tegelikult tasumisele kuuluv summa 43 443,99 eurot. 8
(30)E.E raamatupidamises on kajastatud kauba/kulla müügiarveid maksustamisperioodide detsember 2011 – veebruar 2012 OÜ´dele Unico Gold, Eproff ja Dankor Grupp järgmiselt: Periood detsember 2011 detsember 2011 jaanuar 2012 veebruar 2012 KOKKU: Äriühingu nimi Eproff Dankor Grupp Unico Gold Unico Gold Netokogus Tööd Tööd 1 770,31 4 015,59 Summa 13 460 1 240 68 478,54 158 202,01 241 380,55 Käibemaks 2 692 420 13 695,71 31 640,40 48 448,11 Kokku 16 152 1 660 82 174,25 189 842,41 289 828,66 E.E nimel maksustamisperioodidel detsember 2011 kuni veebruar 2012 esitatud käibedeklaratsioonides deklareeriti 20% -list käivet kokku 193 023,39 eurot, käibemaksu summas 38 604,68 eurot, sisendkäibemaksu 37 919,62 eurot ja kauba ühendusesisest soetamist summas 1 122 590,61 eurot. Tegelikkuses kuulus deklareerimisele sisendkäibemaksu 17 351,10 eurot (sh ühendusesiseselt soetuselt arvestatud käibemaks 13 204,00 eurot). Seega deklareeriti tasumisele kuuluvat käibemaksu summas 685,06 eurot, kuid tegelikult kuulus deklareerimisele tasumisele kuuluvat käibemaksu summas 44 129,05 eurot. Selle tulemusel jäi tasumata 43 443,99 eurot. Karistusseadustiku rakendamise seaduse (KarSRS) § 8 lg 2 kohaselt on kuritegu toime pandud suures ulatuses, kui maksuhaldurile deklaratsioonides valeandmeid esitades maksukohustuse vähendamise eesmärgil tekitatud kahju ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus sajakordselt. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse määrusest nr 90 „Töötasu alammäära kehtestamine“, vastu võetud 11.06.2009, RT I 2009, 31, 192, oli kuutasu alamääraks täistööajaga töötamise korral
  1. aastal 278,02 eurot. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse määrusest nr 169 „Töötasu alammäära kehtestamine“, vastu võetud 22.12.2011, RT I, 28.12.2011, 55, oli kuutasu alamääraks täistööajaga töötamise korral
  2. aastal 290 eurot. Seega KarSRS kohaselt oli suur ulatus
  3. aastal 27 802 eurot ja
  4. aastal 29 000 eurot. E.E , juhatuse liige 07.12.2011 kuni 02.03.2012 V.S ja juhatuse liige alates 07.12.2011 kuni käesolevani ajani K.Fjodorova ja nendele korralduste andnud L.Tšilingirov´i ja A.V´i tegevuse tulemusena jäi maksudena tasumata 43 443,99 eurot. E.E nimel maksustamisperioodidel detsember 2011 kuni veebruar 2012 esitas valeandmeid sisaldanud käibedeklaratsioonid maksuhaldurile E.E eest juhatuse liikmete K.Fjodorova, V.S´i (juhatuse liige alates 07.12.2011 kuni 02.03.2012) nimel, L.Tšilingirov´i ja A.V´i, K.Fjodorova, S.K angur´i korralduste alusel, äriühingu raamatupidajad NL ja JF, kes ise ei olnud teadlikud, et soetusarvetes kajastatud andmed ei vasta tegelikkusele. IV. T.T (reg.kood ; juriidiline aadress Õismäe tee 125-18, Tallinn; käibemaksukohustuslane alates 06.12.2011 kuni 15.04.2012 registrinumbriga EE101499824) juhatuse liige alates 13.01.2012 kuni käesolevani H.T (ik XXX) esitas ühiselt ja kooskõlastatult koos A.V´i ja Lenur Tšilingirov’iga, kes omasid koos H.T´ga faktilist kontrolli T.T majandustegevuse ja rahade liikumise üle, maksukohustuse vähendamise ja varalise kasu saamise eesmärgil maksuhaldurile T.T maksudeklaratsioonides raamatupidaja kaudu valeandmeid, ja nimelt: H.T T.T juhatuse liikmena, koos L.Tšilingirov’i ja A.V’iga, korraldas T.T majandustegevust, mille tulemusel väljastati T.T nimel käibemaksuga arveid kulla müügi kohta. Kuna kuld soetati eraisikutelt või mittemaksukohustuslaselt, tekkis äriühingul käibemaksu deklareerimise ja tasumise kohustus. Kuid T.T 9
(30)maksukohustuse vähendamise eesmärgil suurendati maksustamisperioodide jaanuar 2012 kuni veebruar 2012 käibedeklaratsioonides alusetult sisendkäibemaksu, mille tulemusena jäi käibemaksu laekumata kokku 42 347,14 eurot ja seda järgmiselt: A.V organiseeris T.T ´le võltsitud soetusarved OÜ´de Anchor Group ja Taumant (uue ärinimega Kaubanduse Ekspert) nimel, andis korraldusi H.T´le müügiarvete ja lepingute allkirjastamiseks ning äriühingu kontolt raha võtmiseks, andis korraldusi raamatupidajale NL’ile soetusarvete raamatupidamises arvestamiseks ja nendes arvetes kajastatud andmete põhjal koostatud deklaratsioonide esitamiseks maksuhaldurile. Samuti H.T ja L.Tšilingirov andsid korraldusi raamatupidajale SK´ile, kes koostas müügiarveid ja teostas ülekandeid. T.T juhatuse liige H.T tegutses L.Tšilingirov´i ja A.V´i korralduste alusel. T.T raamatupidamises kajastati maksustamisperioodidel jaanuar 2012 kuni veebruar 2012 alusetult sisendkäibemaksu hulgas OÜ´de Anchor Group ja Taumant (uue ärinimega Kaubanduse Ekspert) käibemaksuga soetuse arveid, tegelikult nimetatud äriühingud T.T ´le kulda ning teisi kaupu ja teenuseid ei müünud. Käibemaksuseaduse (KMS) [vastu võetud 10.12.2003, RT I 2003, 82, 554, koos hilisemate muudatuste ja täiendustega] § 29 lg -st 1 ja lg 3 p-st 1 ning § 31 lg -st 1 tulenevalt, on sisendkäibemaksu mahaarvamise lubatavuse eeldused järgmised: tegemist on käibemaksukohustuslase maksustatava käibe jaoks tehtud kulutusega; maksustatava käibe jaoks soetatud kaup või teenus on soetatud teiselt käibemaksukohustuslaselt; kaup või teenus on ka reaalselt soetatud; esitatud arved vastavad KMS § -s 37 sätestatud nõuetele. Oma tegevusega rikkus H.T T.T juhatuse liikmena L.Tšilingirov´i ja A.V´i ja korraldusel muuhulgas KMS§ 24 lg-t 1, mille kohaselt peab isik maksukohustuslasena registreerimise päevast alates täitma maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma käesoleva seaduse § -s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu § -s 38 sätestatud korras, säilitama dokumente ja pidama arvestust § -s 36 sätestatu kohaselt ning esitama § 37 nõuetele vastavaid arveid. T.T nimel maksustamisperioodidel jaanuar 2012 kuni veebruar 2012 esitatud käibedeklaratsioonides deklareeriti 20%-list käivet kokku 214 959,51 eurot, käibemaksu summas 42 991,90 eurot ja sisendkäibemaksu 42 707,77 eurot. Tegelikkuses kuulus deklareerimisele sisendkäibemaksu 0 eurot. Seega deklareeriti tasumisele kuuluvat käibemaksu summas 284,13 eurot, kuid tegelikult kuulus deklareerimisele ja riigile tasumisele kuuluvat käibemaksu summas 42 631,27 eurot. Selle tulemusel jäi tasumata maksudena tasumata 42 347,14 eurot. T.T maksustatav müügikäive: T.T raamatupidamises on kajastatud kauba/kulla müügiarveid maksustamisperioodidel jaanuar 2012 – veebruar 2012 OÜ´le Unico Gold järgmiselt: Periood Äriühingu nimi jaanuar 2012 veebruar 2012 KOKKU Unico Gold Unico Gold Netokogus grammides 636,97 4 764,53 Summa Käibemaks Kokku 24 958,96 188 197,39 213 156,35 4 991,79 37 639,46 42 631,25 29 950,75 225 836,85 255 787,60 10
(30)T.T raamatupidamises kajastatud Anchor Group OÜ ostuarved: T.T ostuarvete hulgas on kajastatud soetus Anchor Group OÜ´lt (reg.kood 12167544) 2012 jaanuari- ja veebruarikuus alljärgnevalt: Kulla ostuarved Kuupäev 1 Anchor Group OÜ Anchor Group OÜ Anchor Group OÜ Anchor Group OÜ Anchor Group OÜ Anchor Group OÜ Anchor Group OÜ Anchor Group OÜ Arve nr Netokogus Maksustata Käibemak Proov grammide v summa s 20% s Eurodes 4 5 6 7 2 3 30.01.201 30.01 2 31.01.201 31.01 2 01.02.201 01.02 593 2 03.02.201 03.02 588 2 03.02.201 03.02-2 584 2 07.02.201 erineva 07.02 2 d 14.02.201 14.02 559/576 2 21.02.201 21.02 252,36 2 Summa 8 221,13 8 513,50 1 702,70 10 216,20 415,84 16 009,84 3 201,96 19 211,80 1 109,92 42 731,92 8 546,38 51 278,30 491,51 18 991,95 3 798,39 22 790,34 481,74 18 580,71 3 716,14 22 296,85 254,33 9 698,10 1 939,62 11 637,72 432,61 16 482,44 3 296,48 19 778,92 600 9 698,19 1 939,63 11 637,82 140 706,65 28 141,30 168 847,9 5 KOKKU T.T raamatupidamises kajastatud Taumant OÜ (uue ärinimega Kaubanduse Ekspert OÜ) ostuarved: T.T ostuarvete hulgas on kajastatud soetus Taumant OÜ´lt (reg.kood 12106672, alates 19.12.2012 ärinimega Kaubanduse Ekspert OÜ) 2012 veebruarikuus alljärgnevalt: Jrk. nr. Kuupäev 1 02.02.2012 2 22.02.2012 Arve number 20 23 Müüja Taumant OÜ Taumant OÜ Maksustatav summa Eurodes 2 600 1 875 Käibemaks 520 370 Summa kokku 3 120 2 250 T.T nimel maksustamisperioodidel jaanuar 2012 kuni veebruar 2012 esitas valeandmeid sisaldanud käibedeklaratsioonid maksuhaldurile juhatuse liikme nimel L.Tšilingirov´i, A.V´i ja H.T korralduste alusel äriühingu raamatupidaja NL, kes ei olnud teadlik, et soetusarvetes kajastatud andmed ei vasta tegelikkusele. Karistusseadustiku rakendamise seaduse (KarSRS) § 8 lg 2 kohaselt on kuritegu toime pandud suures ulatuses, kui maksuhaldurile deklaratsioonides valeandmeid esitades maksukohustuse vähendamise eesmärgil tekitatud kahju ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus sajakordselt. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse määrusest nr 90 „Töötasu alammäära kehtestamine“, vastu võetud 11
(30)11.06.2009, RT I 2009, 31, 192, oli kuutasu alamääraks täistööajaga töötamise korral
  1. aastal 278,02 eurot. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse määrusest nr 169 „Töötasu alammäära kehtestamine“, vastu võetud 22.12.2011, RT I, 28.12.2011, 55, oli kuutasu alamääraks täistööajaga töötamise korral
  2. aastal 290 eurot. Seega KarSRS kohaselt oli suur ulatus
  3. aastal 27 802 eurot ja
  4. aastal 29 000 eurot. T.T , juhatuse liige J.Gurski tegevuse tulemusena jäi maksudena tasumata 42 347,14 eurot. T.T , juhatuse liige H.T , esitas koos Lenur Tsilingirov´i ja A.V ´iga ettevõtte üldise juhtimise kaudu ja andes vahetult korraldusi raamatupidajale NL´ile, maksuhaldurile deklaratsioonides valeandmeid maksukohustuse vähendamise eesmärgil, mille tulemusel jäi maksudena laekumata 42 347,14 eurot. Seega Lenur Tšilingirov, vahendliku täideviimise läbi, valitsedes ülekaaluka teadmisega raamatupidajaid NL’i ja JF’t, tegutsedes grupis koos A.V ´i, Marianna Ljahovetškaja, V.S ´i, Kristina Fjodorova, H.T ´ga ja esitades Damianto OÜ, T.T , E.E , OÜ Scanland Group (uue ärinimega Baltic Fruit Line OÜ) nimel raamatupidajate kaudu maksuhaldurile valeandmeid maksukohustuse vähendamise eesmärgil, mille tulemusel jäi maksudena laekumata 359 370,84 eurot, so pani toime KarS § 389- 1 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo (Karistusseadustiku redaktsioonis RT I 2010, 22, 108-jõust.01.01.2011) Sama kuritegu on alates 01.01.2015 endiselt karistatav KarS § 3891 lg 1 [välja kuulutatud 03.07.2014 otsusega nr 486; RT I, 12.07.2014, 1, avaldamismärge RT I, 23.12.2014, 16] kui: lg 1) Maksuhaldurile andmete esitamata jätmise või valeandmete esitamise eest maksu - või kinnipidamiskohustuse vähendamise või tagastusnõude suurendamise eesmärgil, kui sellega varjatakse maksu- või kinnipidamiskohustust või suurendatakse alusetult tagastusnõuet suurele kahjule vastava summa võrra või enam. KarS § 121 lg 2 kohaselt on suur kahju või süüteo ulatus, mis ületab 40 000 eurot. Alates 01.01.2015 on Lenur Tšilingirov´i tegu kvalifitseeritav järgmiselt: Seega, Lenur Tšilingirov, vahendliku täideviimise läbi, valitsedes ülekaaluka teadmisega raamatupidajaid NL ja JF, tegutsedes grupis koos A.V ´iga, Maria nna Ljahovetškajaga, V.S ´i, Kristina Fjodorova, H.T ´ga, jättis maksudeklaratsioonis, maksuhaldurile (Maksu- ja Tolliametile), esitamata andmeid 0% määraga maksustatava käibe kohta ning esitas valeandmeid tagastusnõude suurendamise eesmärgil, suurendas alusetult tagastusnõuet suurele kahjule vastava summa võrra või enam, mille tulemusena jäi riigile maksudena laekumata 359 370,84 eurot, so pani toime KarS § 3891 lg 1 sätestatud kuriteo. Maakohtu otsus 1 lg
  5. Harju Maakohtu
  6. septembri
  7. a. otsusega tunnistati Lenur Tšilingirov süüdi KarS § 389 1 2 (

§ 389lg 1) järgi ja karistuseks mõisteti vangistus 6 (kuus) kuud. Kar

S § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 29.-30.03.2012, so kaks päeva ning määrati, et kandmisele kuulub vangistus 5 kuud 28 päeva. KarS § 65 lg 2 kohaselt suurendati mõistetud karistust 01.06.2011 Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta ja 6 kuu võrra ning mõisteti liitkaristuseks Lenur Tšilingirovile vangistus 1 aasta 11 kuud 28 päeva. Määrati, et Lenur Tšilingirovil tuleb asuda karistust kandma kohtuotsuse jõustumisel. Sama otsusega mõisteti Lenur Tšilingirovilt välja riigieelarve tuludesse menetluskulud – 12

(30)süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 585 eurot. ESITATUD APELLATSIOONID
  1. Apellatsiooni esitas süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Jaak Siim, kes leiab, et maakohus on kriminaalasjas nr 1-15-1288 süüdimõistvat otsust tehes hinnanud ebaõigesti asjas kogutud ja uuritud tõendeid, rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 7 ja lg 2 mõttes ning kohaldanud selle tulemusena ebaõigesti materiaalõigust. Ülaltoodust tulenevalt esinevad käesoleval juhul KrMS § -s 338 sätestatud alused apellatsiooni korras vaidlustatava kohtuotsuse tühistamiseks Lenur Tšilingirov’it süüdimõistvas ja menetluskulu hüvitamiseks kohustavas osas. Vastavalt senisele kohtupraktikale kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise korral KrMS § 339 lg 1 mõttes tuleb alama astme kohtu otsus tühistada ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks samale kohtule (vt RKKKo 19.10.2007 nr 3-1-1-46-07, p 6.2; 28.12.2009 nr 3-1-1-100-09, p 16 jt). Seega juhul, kui apellatsiooni lahendav ringkonnakohus leiab, et kohtul puudub apellatsiooni läbivaatamisel võimalus ja pädevus KrMS § 339 lg 1 p -s 7 sätestatud rikkumise tuvastamise korral seda ise kõrvaldada, palub apellant saata apellatsiooni rahuldamise korral kriminaalasi kaevatava kohtuotsuse tühistatud osas KrMS § 341 lg 2 alusel uueks arutamiseks Harju Maakohtule. 3.
  2. Kaitsja leiab, et vastupidiselt maakohtu ebaõigele järeldusele ei nähtu kriminaalasjas kogutud ja kohtulikul uurimisel uuritud tõenditest ning neist nähtuvatest faktilistest asjaoludest, et süüdistatav Lenur Tšilingirov oleks andnud kaastäideviimise kvaliteediga teopanuse isikute ühise teoplaani realiseerimisse ehk süüdistuses nimetatud äriühingute maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisse. Riigikoh tu kriminaalkolleegium on selgitanud, et maksudeklaratsioonis valeandmete esitamise kui tegevusdelikti subjektiks saab olla nii maksukohustuslane ise (tema pädev esindaja) kui ka isik, kellel ei ole volitusi maksudeklaratsiooni esitamiseks (vt RKKKo 12.02.2007 nr 3-1-1-94-06, p 11.5). Riigikohtu kriminaalkolleegium on
  3. aprilli
  4. a kohtuasjas nr 3-1-1-108-06 tehtud kohtulahendi p-des 9 ja 10 selgitanud, et teovalitsemise teooriast tuleb lähtuda ka spetsiifilise teokirjeldusega süüteokoosseisude puhul, kus seadusandja on suuremal või vähemal määral määratlenud, milliste tegude toimepanemisel saab lugeda koosseisu realiseerituks. Seetõttu võib ja saab maksudeklaratsioonis valeandmete esitamise kui süüteo eest (kaas)täideviijana vastutada isik, kes ise valeandmeid sisaldavat deklaratsiooni ei allkirjasta, kuid kelle kaalukas teopanus valeandmete esitamisse väljendub mingis muus teos. Tunnistamaks isikut süüdi kaastäideviijana, peab kohus sellist järeldust põhjendama ning ära näitama need faktilised asjaolud, mille põhjal saab väita, et isik on andnud kaastäideviimise kvaliteediga teopanuse ühise teoplaani realiseerimisse (vt RKKKo 04.06.2007 nr 3-1-1-11-07, p 38; 28.01.2008 nr 3-1-1-60-07, p 25 jt). Riigikohus on ühtlasi märkinud, et kriminaalmenetluse käigus tuleb süüteo faktilised asjaolud tuvastada tõsikindlalt, mitte aga hüpoteetiliselt (vt RKKKo 07.05.2009 nr 3-1-1-15-09). Seoses teovalitsemise teooriaga on Riigikohus aga selgitanud, et sellest tulenevalt ei ole nõutav, et kaastäideviijana käsitatav isik realiseeriks ise kas tervikuna või osaliselt süüteo objektiivse koosseisu. Objektiivsest küljest on aga oluline, et iga kaastäideviija lisaks tagajärje saabumisse teoühtsust silmas pidades omalt poolt olulise teopanuse. Subjektiivses mõttes eeldab kaastäideviimine seega kõnealusest teooriast lähtuvalt ühist teootsust. Kuna teovalitsemise teooria tähenduses ei ole nõutav, et kaastäideviijana käsitatav isik paneks ise toime süüteo objektiivsesse koosseisu kuuluva teo, vaid hoiaks ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastava sündmuste kulgemise enda kontrolli all, siis võib süüteo kaastäideviija olla ka teoplaani väljatöötaja, samuti ühise teopaani ja tööjaotuse alusel toimuva kaasvalitseja (vt nt RKKKo 18.01.2005 nr 3-1-1-97-04 p 21; 09.04.2007 nr 3-1-1-108-06, p 8; 28.01.2008 nr 3-1-1-60-07, p 24). Riigikohtu praktikas avaldatud seisukohast tulenevalt ei saa vaidlust ei saa olla selles, et 13
(30)süüdistusega hõlmatud ajaperioodil puudus Lenur Tšilingirov’il igasugune juriidiline side kaassüüdistatavateks olnud osaühingutega Damianto, Scanland Group, E.E ja T.T . Süüdistatav ei olnud neis osaühingutes osanikuks ega juhatuse liikmeks. Samuti ei olnud talle antud volitust nende juriidiliste isikute nimel tehingute tegemiseks ja/või maksudeklaratsioonide esitamiseks. Tulenevalt MKS § 8 lg -st 1 ja § 87 lg-st 1 on just juriidilise isiku seaduslik esindaja (kelleks äriühingute puhul on juhatuse liige) kohustatud tagama esindatava MKS-st ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ning mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise ning alla kirjutama maksudeklaratsioonile. Viimast võib teha volituse olemasolul ka volitatud esindaja. Kriminaalmenetluse käigus ei ole tuvastatud, et süüdistatav oleks ise ülalnimetatud osaühingute nimel maksudeklaratsioone esitanud. Eeltoodut arvesse võttes saab Lenur Tšilingirov’i karistusõiguslik vastutus KarS § 3891 lg 2 alusel kõne alla tulla üksnes juhul, kui kriminaalasjas kogutud, uuritud ja kohtu poolt hinnatud tõendite põhjal leiaks tõendamist süüdistatava oluline teopanus osaühingute Damianto, Scanland Group, E.E ja T.T nimel esitatud maksudeklaratsioonides väidetavalt ebaõigete andmete deklareerimisel. Süüdistatava kaalukas teopanus maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisse saaks seisneda maksudeklaratsioonide allkirjastamise ja esitamise asemel mingis muus teos, nt raamatupidajale ebaõigeid andmeid sisaldavate arvete edastamises, kui nendel arvetel kajastatud andmete alusel esitatud deklaratsioonides varjati maksukohustust või suurendati alusetult tagastusnõuet (vt RKKKo 28.01.2008 nr 3 -1-1-60 -07, p 26); samuti juhul, kui süüdis tatav oleks koos deklaratsioonide esitajaga ühiselt ja kooskõlastatud kandnud neisse ebaõigeid andmeid või andnud selleks korraldusi (vt RKKKo 02.11.2010 nr 3-1-1-85-10, p 16). Kaitsja ei saa nõustuda kohtu järeldusega, et Lenur Tšilingirov on toime pannud KarS § 3891 lg-s 2 (

§ 3891

lg-s 1) sätestatud kuriteo vahendliku täideviimise kaudu ning tema kaalukas teopanus seisneb selles, et ta omas kontrolli süüdistuses nimetatud osaühingute Damianto, T.T, E.E ja Scanland Group majandustegevuse ning rahade liikumise üle. Antud kriminaalasjas kogutud ja uuritud tõendid ei võimalda jõuda kohtu tõdemuseni, mille kohaselt on tõendatud, et Lenur Tšilingirov’i juhendamisel ja korraldamisel esitati nimetatud osaühingute käibedeklaratsioonides maksuhaldurile tagastusnõude tekitamise eesmärgil tahtlikult valeandmeid, tekitades alusetud tagastusnõuded suures ulatuses. Isegi kui hüpoteetiliselt nõustuda käsitlusega, mille kohaselt saab kohtu poolt tõendatuks loetud asjaoludest järeldada, et süüdistatav oli või pidi olema teadlik osaühingute Damianto, T.T, E.E ja Scanland Group nimelt esitatud maksudeklaratsioonides sisalduvatest valeandmetest, ei piisa sellest talle kaaluka teopanuse omistamiseks. Riigikohus on asunud praktikas nimelt seisukohale, et isiku teadlikkus asjaolust, et osaühingu juhatuse liige esitab ühingu käibedeklaratsioonides maksuhaldurile valeandmeid, ei saa moodustada teopanust, mis annaks alust pidada valeandmete esitamisest teadlikku isikut maksukuriteo k aastäideviijaks (vt RKKKo 28.01.2008 nr 3-1-1-60-07, p 26). Maakohus on kaevatavas otsuses süüdistuses nimetatud osaühingute lõikes välja toonud terve rea tõendeid, mille pinnalt saab kohtu arvates asuda seisukohale, et Lenur Tšilingirov oli üks nimetatud osaühingute faktilistest juhtidest, kes omas kontrolli äriühingu majandustegevuse ja rahade liikumise üle, kuid ei ole samas selgitanud, kuidas tõendavad loetletud tõendid konkreetselt kõnealuse süüdistatava kaastäideviimise kvaliteediga teopanust ühise teoplaani realiseerimisse, milleks süüdistuse kohaselt oli maksudeklaratsioonides valeandmete esitamine. Väidetav kontroll osaühingute majandustegevuse üle ei samastatav kontrolliga kõnealuste äriühingute maksuarvestuse pidamise ja maksudeklaratsioonide koostamise ning esitamise üle. Apellant on seisukohal, et kriminaalasjas esitatud ja kohtulikul uurimisel uuritud tõenditest ning neist nähtuvatest faktilistest asjaoludest ei ilmne, et süüdistatav Lenur Tšilingirov oleks andnud kaastäideviimise kvaliteediga teopanuse ühise teoplaani realiseerimisse ehk maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisse. Süüdistusversiooni ei kinnita ei isikulised ega dokumentaalsed tõendid, mida saab kogumis ning vastastikuses seoses täielikult, igakülgset ja objektiivselt hinnates usaldusväärseks pidada ning mida apellant analüüsib põhjalikult apellatsiooni alljärgnevates 14

(30)alajaotustes. Kohtu vastupidine järeldus ei põhine tõenditel ning ühtlasi ei ole kavatava kohtuotsuse puhul jälgitav, kuidas on kohtu siseveendumus kujunenud. 3.1.1. Riigikohtu kriminaalkolleegium on praktikas selgitanud, et kohus ei või tulenevalt KrMS §dest 7 ja 14 võtta endale süüdistaja rolli ning asuda täitma süüdistust kinnitavate tõendite vähesusest tulenevat tühimikku enda siseveendumusega. Juhul kui kohus seda siiski peaks tegema, rikutakse seeläbi tõendite hindamise ja kohtuotsuse põhistamise nõudeid, samuti PS § -st 22 ja KrMS §-st 7 tulenevat süütuse presumptsiooni. See aga omakorda tähendaks, et kohus rikub ühtlasi oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 7 ja lg 2 mõttes (vt RKKKo 01.07.2011 nr 3-1-1-1011, p 26; 16.03.2015 nr 3-1-1-10-15, p 15). Apellandi arvates on maakohus kaevatavat süüdimõistvat lahendit tehes nimetatud põhimõtet eiranud, minnes seeläbi vastuollu tõendite hindamise ja kohtuotsuse põhistamise nõuetega. Ühtlasi on kaevatavale kohtuotsusele etteheidetav, et selle põhjendavas osas on jäetud hindamata tõendite pinnalt esitatud kaitseväited. Konkreetsetel tõenditel ja väidetel peatub apellant põhjalikumalt apellatsiooni järgnevates alajaotustes. Seoses kõnealuse minetusega osundab kaitsja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas korduvalt avaldatud seisukohale, mille kohaselt keelab KrMS § 61 lg 1 ühtede tõendite eelistamise teistele aprioorselt, neid kogumis ja vastastikuses seoses hindamata. Riigikohus on märkinud, et kõigi tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel KrMS § 61 lg 2 järgi eeldab tõendite kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõendile tugineda (vt RKKKo 12.10.2006 nr 3-1-1-88-06, p 11; 07.03.2007 nr 3-1-1-127-06, p 6 jt). Kohtuotsusest peab selgesõnaliselt tulenema, et kohus on kõiki asjaolusid, mis enda olemuselt on kaasuse lahendamisel asjakohased ning mis võivad mõjutada tõendite hindamist, ka arvestanud. Kaevatavast kohtuotsusest nähtuvalt käesoleva kriminaalasja menetlemisel nimetatud nõudeid järgitud ei ole, sest tõendeid on hinnatud selektiivselt ja ühekülgselt. Riigikohus on selgitanud, et tõendite selektiivne hindamine on ühelt poolt kohtu põhistamiskohustuse rikkumine KrMS § 339 lg 1 p 7 ja teisalt kohtuliku uurimise ühekülgsus KrMS § 338 p 1 tähenduses. Need minetused on aga käsitatavad kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 1 p 7 ja lg 2 mõttes (vt nt RKKKo 19.12.2011 nr 3-1-1-92-11, p 13 jt). Lisaks eeltoodud kriitikale tuleneb Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (edaspidi EIÕK) art 6 lg 3 p -st a muuhulgas nõue, et siseriiklik kohus peab ära näitama piisavalt selged põhjendused, millele kohus oma otsuse rajab. See võimaldab muuhulgas isiku edasikaebeõiguse tõhusat teostamist (vt EIKo 16.12.1992 nr 12945/87 asjas Hadjianastassiou vs Kreeka; 28.05.2009 nr 72839/01, nr 74124/01 ja nr 15625/02 asjas Karyagin, Matveyev ja Korolev vs Venemaa jm). Kohtuotsuse põhjendamise kohustus eeldab EIK praktika kohaselt seda, et kohtu poolt otsuses esiletoodud motiivid on adekvaatsed (vt EIKo 04.10.2007 nr 12148/03 otsus asjas Sanchez Cardenas vs Norra jm). Neid põhimõtteid kaevatava kohtuotsuse puhul täiesti ilmselt järgitud ei ole. Maakohus on rajanud süüdimõistva kohtuotsuse paljuski süüdistuse versiooniga kokkulangevale siseveendumusele, samas kui kriminaalasjas kogutud ja uuritud tõendid süüdistuses kirjeldatud asjaolude esinemist ei tõenda. Isegi juhul, kui asuda seisukohale, et süüdistust kinnitavad osad kriminaalasjas kogutud ja uuritud kaudsed tõendid, tulnuks kohtul kohtulahendit tehes silmas pidada, et kaudsete tõendite kasutamine tõendamisel eeldab, et kohtuotsuses tuleb ära näidata, kuidas kaudsete tõendite abil tuvastatu võimaldab kogumis teha järeldusi tõendamiseseme mingi asjaolu suhtes (vt RKKKo 07.05.2009 nr 3-1-1-29-09, p 8 jt). Maakohus seda teinud ei ole. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendites mitmel korral selgitanud, et kohtuotsuse põhistatus tähendab nõuet, et kohtu siseveendumuse kujunemine peab olema kohtuotsuse lugejale jälgitav. Sisuliselt tähendab kõnesolev nõue seda, et kohtuotsuses tuleb ära näidata, millised asjaolud kohus tõendatuks luges ning millistele konkreetsetele tõenditele ja miks kohus seejuures tugines. Seeläbi on tagatud kohtuotsuse mõistetavuse ja põhjendatuse kontrollitavus (vt RKKKo 12.04.2010 nr 3-1-1-21-10, p 8; 07.06.2010 nr 3-1-1-118-09, p 9 jt). Tõendite hindamine nende 15
(30)kogumis tähendab muuhulgas erinevatest tõenditest tulenevate andmete asetamist omavahelisse konteksti sidustatuna kuriteokoosseisu tunnustega (vt RKKKo 05.12.2008 nr 3-1-1-63-08, p 12.2; 17.12.2006 nr 3-1-1-100-06, p 18; 01.04.2004 nr 3-1-1-16-04 jt). Riigikohus on viidatud praktikas ühtlasi märkinud, et KrMS § 339 lg 1 p -st 7 tulenevalt on põhjenduse puudumine kohtuotsuses kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine, mis toob endaga kaasa kohtuotsuse tühistamise kõrgemalseisva kohtu poolt. Eeltoodust tulenevalt tingivad maakohtu kaevatava otsuse puhul ilmnevad minetused selle tühistamise apellatsiooni korras. Appellant rajab oma eelnevalt avaldatud järelduse süüdistuse tõendamatuse ning maakohtu ebaõige ja nõuetekohaselt põhist amata seisukoha kohta alltoodud tõendite analüüsile. 3.
  1. Süüdistuse saanud osaühingute juhatuse liikmete ütlused ei kinnita, et Lenur Tšilingirov oleks andnud kaastäideviimise kvaliteedile vastava teopanuse ühise teoplaani realiseerimisse seonduvalt KarS § 3891 lg 2 objektiivse koosseisu tunnustega. Kaitsja on seisukohal, et antud kriminaalasja kohtulikul uurimisel ütlusi andnud kaassüüdistatavateks olnud isikute vastused süüdistaja, kait sja ja kohtu küsimustele ei kinnita kasvõi kaudselt süüdistuses esitatud väiteid Lenur Tšelingirov’i rollist ja panusest osaühingute Damianto, Scanland Group, E.E ja T.T nimel esitatud maksudeklaratsioonides väidetavalt ebaõigete andmete esitamisel.
  2. aprillil
  3. a kohtuistungil süüdistatav ana ütlusi andnud Damianto OÜ juhatuse liikme Marianna Ljahhovetškaja vastustest selgus, et ta käis koos Lenur Tšilingirov’iga Unico Gold OÜ kontoris kulla müügitehingut vormistamist ja pidi viimase palvel arveid allkirjastama. Viimane näitas talle väidetavalt ka dokumente ja selgitas, milliste äriühingutega Damianto OÜ on kulla ostuja müügitehinguid teinud. Tunnistaja ütles vastuseks kaitsja küsimusele, et tal ei ole olnud Lenur Tšilingirov’iga juttu Damianto OÜ maksudeklaratsioonide esitamisest. Süüdistaja küsimustele vastates selgitas aga tunnistaja, et Damianto OÜ-s tegeles maksude arvutamisega raamatupidaja ja tema ise puutus äriühingu maksualaste teemadega kokku ainult siis, kui teda kutsuti maksuhalduri juurde seletusi andma. E.E juhatuse liige Kristina Fjodorova selgitas
  4. aprillil
  5. a kohtus ütlusi andes, et on käinud koos Lenur Tšlingirov’iga Unico Gold OÜ kontoris ja näinud kulda, mille nad tõid ja mida kaaluti. Kristina Fjodorova väitel koostas ja esitas E.E maksudeklaratsioonid maksuhaldurile raamatupidaja JF . Kaitsja küsimustele vastates selgitas süüdistatav, et raamatupidajaga suhtles Lenur Tšilingirov, kuid ta ei kuulnud, millest nad täpselt omavahel rääkisid. Sellest, millised andmed E.E maksudeklaratsioonidesse märkida, tal Lenur Tšilingirov’iga juttu ei olnud – sellega tegeles raamatupidaja. Teiseks E.E juhatuse liikmeks olnud V.S’i poolt
  6. aprillil
  7. a kohtuistungil süüdi statavana antud ütlustest ilmneb, et tema kokkupuude Lenur Tšilingirov’iga piirdub sisuliselt vaid ühe episoodiga, kui nad koos sõitsid Riiasse kaasasolnud kulda müüma ja kus ta ühtlasi allkirjastas Läti Unico Gold’iga (SIA „Unico Gold Latvija“) sõlmitud lepingu. Süüdistatav vastas eitavalt kaitsja küsimusele, kas ta on vestelnud Lenur Tšilingirov’iga maksudeklaratsioonide esitamisest E.E nimel või laiemalt üldse suhtlemisest maksuhalduriga.
  8. mail
  9. a selgitas kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud endine Scanland Group OÜ juhatuse liige Oleg Gurin, et tutvus Lenur Tšilingirov’iga siis, kui tegi viimasega seotud OÜ-le Stafkling-Gadsten aluseid veebilehekülje jaoks. Tema konsulteeris süüdistatavat veebilehe loomisega seotud küsimustes ja ise küsis nõu juriidilistes, sh maksundust puudutavates küsimustes, kuna ei teadnud nendest teemadest midagi. Kaitsja küsimusele vastates kinnitas kõnealune tunnistaja, et Lenur Tšilingirov’iga ei olnud juttu Scanland Group OÜ maksudeklaratsioonide esitamisest. Kaitsja leiab, et maakohtu poolt osundatud asjaolu, et Kristina Fjodorova ja Marianna Ljahhovetškaja ütluste kohaselt juhendas Lenur Tšilingirov neid selles, mida tuleb maksuhalduri juures seletusi andes rääkida, iseenesest ei tõenda veel süüdistatava kaalukat teopanust 16
(30)maksudeklaratsioonides ebaõigete andmete esitamisse. Siinkohal tuleb esiteks pöörata tähelepanu faktile, et maksuhaldur viis maksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrollid läbi tagantjärele juba esitatud maksudeklaratsioonides märgitud andmete õigsuse kontrollimiseks, mistõttu ei saanud Lenur Tšilingirov’i poolt väidetavalt juhatuse liikmetele antud juhtnöörid mõjutada maksudeklaratsioonis eelnevalt juba deklareeritud andmete esitamist ja õigsust. Väidetavalt antud juhtnöörid puudutasid juba tehtud tehingute tegemisega seonduvaid faktilisi asjaolusid, mitte aga maksuarvestuse pidamist ja deklareerimist. Kohtupraktikas on selgitatud, et maksukohustuslase tahtlus maksudeklaratsioonis valeandmete esitamisel tuleb tuvastada asjakohase deklaratsiooni esitamise või esitamata jätmise aja seisuga. Seejuures maksukohustuslase hilisemad püüded oma maksukohustust vähendada või lasta maksustamise seisukohalt tähendust omavaid asjaolusid enda jaoks tegelikust soodsamana paista maksukohustuslase tahtluse olemasolu või selle puudumist mõjutada ei saa (nt TlnHK 02.02.2010 nr 3-09-2127, p 19; TlnRingK 17.06.2010 nr 309-2127, p 9). Kokkuvõttes tuleb nentida, et ülalviidatud kaassüüdistatavate ütlustest nähtub, et süüdistusega hõlmatud maksustamisperioodidel osaühingute Damianto, Scanland Group, E.E ning T.T juhatuse liikmeteks olnud isikud ei ole andnud ütlusi, mis võimaldaksid jõuda tõsikindla järelduseni, et Lenur Tšilingirov andis kaastäideviimise kvaliteediga teopanuse ühise teoplaani realiseerimisse seoses KarS § 3891 lg 2 objektiivse koosseisu tunnustega. Isikute ütluste pinnalt ei ole tuvastatav, et Lenur Tšilingirov oleks kõnealuste osaühingute juhatuse liikmetega kasvõi põgusalt suhelnud maksudeklaratsioonides deklareerimisele kuuluvate andmete või deklaratsioonide esitamise temal. Samuti ei kinnita ülalnimetatud isikute ütlused, et Lenur Tšilingirov oli isikuks, kes kulla ostu - ja müügitehingute kohta koostatud dokumendid vormistas ja/või raamatupidajatele edastas ning viimastele korraldusi ja juhiseid andis seoses maksudeklaratsioonide täitmisega. 3.
  1. Kaitsja leiab, et kohtuistungil tunnistajatena ülekuulatud raamatupidajate ütluste kohaselt puudus süüdistataval igasugune otsene või kaudne seos süüdistuses märgitud maksudeklaratsioonides andmete kajastamise ja deklaratsioonide esitamisega Kaitsja on seisukohal, et käesolevas kriminaalasjas kohtuistungil
  2. mail
  3. a tunnistajatena ülekuulatud raamatupidajate JF, NL’i ja SK’i ütlused tõendavad ühemõtteliselt, et Lenur Tšilingirov’il puudus igasugune otsene või kaudne seos süüdistuses märgitud osaühingute Damianto, Scanland Group, E.E ja T.T nimel esitatud maksudeklaratsioonides andmete kajastamise ja deklaratsioonide maksuhaldurile esitamisega. Tunnistaja JF vastas eitavalt kaitsja küsimusele, kas ta suhtles Lenur Tšilingirov’iga seoses E.E maksudeklaratsioonide esitamisega. Tunnistaja selgitas täiendavalt, et ta ei suhtle süüdistavaga, piirdudes vaid teretamise ja head aega soovimisega. Lenur Tšilingirov võis olla üksnes isikuks, kes soovitas teda nimetatud osaühingule raamatupidamist tegema. Tunnistaja NL’i sõnul tuli Lenur Tšilingirov koos A.V ’iga tema juurde ning palus teha raamatupidamist OÜ -le Damianto. Hiljem kohtus ta süüdistatavaga korraks eelmisel suvel ja huvi tunti vaid teineteise käekäigu vastu. Käimasolevast kriminaalmenetlusest ei vesteldud ja rohkem ei ole kokkupuuteid olnud. Tunnistaja SK andis ütlusi, et ta tegi talle saadetud PIN -kalkulaatorite abil Lenur Tšilingirov’i palvel ülekandeid osaühingute Damianto, Scanland Group, E.E ja T.T pangakontodelt, kuna süüdistatava sõnul oli vaja inimest, kes viibiks pidevalt kontoris ning saaks seda teha. Ülekandeid SK tegi talle saadetud arvete tasumiseks. Samuti tasus ta A.V ’i palvel vastavalt maksudeklaratsioonide andmetele e-maksuameti portaali kaudu maksusummasid maksuhaldurile, kuid ei tea, kes deklaratsioonid koostas. Eelnevalt refereeritud tunnistajate ütlused kinnitavad, et süüdistatav ei suhelnud raamatupidajatega süüdistuse saanud äriühingute nimelt maksudeklaratsioonide esitamise teemal ega andnud viimastele mingisuguseid juhiseid, andmeid ja/või dokumente maksudeklaratsioonides nõutavate 17
(30)andmete märkimiseks. Olukorras, kus prokuratuur lõpetas kuriteokoosseisu puudumise tõttu kriminaalmenetluse käimasolevas kriminaalasjas kahtlustuse saanud raamatupidajate NL’i ja SK’i suhtes, puudub tõenditest nähtuvaid asjaolusid arvestades alus väita, et erinevalt neist esineb Lenur Tšilingirov’il kaalukas teopanus KarS § 3891 lg 2 koosseisuliste tunnuste realiseerimisse. 3.
  1. Lenur Tšilingirov’i teopanust süüdistuses nimetatud maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisse ei tõenda ka ülejäänud tunnistajate ütlused Kaitsja arvates ei saa vaidlust olla selle üle, et ülejäänud, s.o eelnevalt nimetamata tunnistajate ütlused ei oma tähendust tõendamiseseme asjaolude esinemise välja selgitamisel KarS § 3891 lg 2 koosseisuliste tunnuste kontekstis. Tunnistaja ON, kes andis
  2. mail
  3. a kohtuistungil ütlusi ühise ärialase tegevuse kohta Lenur Tšilingirov’i ja A.V’iga, ütles kaitsja küsimusele vastates, et temal ei olnud süüdistatavaga suheldes juttu mingisuguste äriühingute nimel maksudeklraatsioonide esitamisest. Kõnealuse isiku üt lustest ei ilmne, et ta olnuks üldse mingiski ulatuses teadlik, kuidas ja kel le poolt toimus maksukohustuste deklareerimise ja tasumise korraldamine osaühingute Damianto, Scanland Group, E.E ja T.T puhul. Tunnistaja AT selgitas
  4. mail
  5. a kohtuistungil prokuröri, kaitsja ja kohtu küsimustele vastates, kuidas toimusid kulla müügitehingud tema juhitud Unico Gold OÜ ning osaühingute Damianto, Scanland Group, E.E ja T.T vahel ning kuidas oli nendega seotud Lenur Tšilingirov, kuid tema ütlused ei sisaldanud vähimatki teavet eelnimetatud kulda müünud ja süüdistuse saanud äriühingute maksukohustuste deklareerimise ja tasumise kohta. Küll aga kinnitas tunnistaja, et kõik dokumentides kajastatud kulla müügitehingud reaalselt toimusid ja kaup anti iga kord üle. Tunnistajad IŠ , DO , AI , VM ja AZ aga väitsid, et ei tunne üldse süüdistatavat ega ole kuulnud osaühingutest Damianto, Scanland Group, E.E ja T.T, v. a VM, kellele tuli tuttav ette T.T nimi. Niisiis , ei oma loetletud isikute ütlused tähendust, selgitamaks välja, kas ning millises ulatuses on Lenur Tšilingirov andnud kaastäideviimise kvaliteedile vastava teopanuse ühise teoplaani realiseerimisse KarS §-s 3891 lg- s 2 sätestatud süüteokoosseisu täitmiseks. Pigem kinnitavad nimetatud tunnistajate väited süüdistatava poolt öeldut, et tema ei tegelnud hiljem ülalnimetatud äriühingute nimel Unico Gold OÜ -le edasimüüdud kulla soetamist puudutavate küsimustega ega suhelnud müüjatena figureerinud isikutega. Kokkuvõttes tuleb nentida, et ülalnimetatud tunnistajate ütlused ei võimalda saada olulist ja asjassepuutuvat teavet KrMS § 60 p -des 1-4 loetletud tõendamiseseme asjaolude kohta seoses Lenur Tšilingirov’i võimaliku teopanusega KarS §-s 3891 lg-s 2 sätestatud kuriteokoosseisu objektiivse külje tunnuste realiseerimisse. Seetõttu puudub alus käsitada kõnesolevate isikute ütlusi süüdistatavat süüstavate tõenditena, nagu seda soovis süüdistusversioonis näidata prokuratuur. 3.
  6. Süüdistatava A.V ’i süüstavad ütlused Lenur Tšilingirov’i suhtes on vastuolus teiste asjas kogutud isikuliste ja dokumentaalsete tõenditega ning tuleb jätta seetõttu arvestamata. Kaitsja on ülalpool refereeritud isikute ütlusi kui isikulisi tõendeid kogumis ja vastastikkuses hinnates seisukohal, et süüdistatava A.V ’i poolt
  7. aprillil
  8. a antud ütlused, mille kohaselt koordineeris kogu osaühingute Damianto, Scanland Group, E.E ja T.T osalusel vormistatud tehingutega seotud tegevust Lenur Tšilingirov, on ebausaldusväärsed ja tuleb jätta seetõttu arvesse võtmata. Apellandile jääb ülaltoodud isikuliste tõendite analüüsi pinnalt mõistetamatuks, kuidas oli kohtul võimalik isikute ütlusi võrreldes jõuda järeldusele, et süüdistatava A.V’i ütlused haakuvad teiste süüdistatavate, v.a Lenur Tšilingirov’i ütlustega, samuti tunnistajate ütluste ja dokumentaalsete tõenditega. Kaitsja hinnangul ei võimalda asjas kogutud tõendid vastavat järeldust teha. Vastupidiselt kohtu tõendite ebaõigel hindamisel põhinevale ekslikule järeldusele viitab isikute ütluste omavaheline 18
(30)võrdlus tegelikult hoopis tõsiasjale, et just A.V ’i ütlused on suures osas diametraalses vastuolus kohtus ristküsitletud kaassüüdistatavate ja tunnistajate ütlustega, samuti
  1. märtsil
  2. a koostatud jälitustoimingu protokollis kajastatud ning kohtuistungil vahetult kuulatud A.V ’i osalusel toimunud telefonivestluste salvestiste sisuga. Osundatud tõendid kinnitavad ühemõtteliselt asjaolu, et vastupidiselt enda poolt väidetule oli just A.V isikuks, kes korraldas osaühingute Damianto, Scanland Group, E.E ja T.T asutamise, andis korraldusi ning juhtnööre kõnealuste äriühingute juhatuse liikmetele ning raamatupidajatele muuhulgas seoses arvetele ja maksudeklaratsioonidele märgitavate andmetega, samuti raamatupidajatele üle dokumendid, mille alusel viimased deklaratsioonid koostasid. Telefonivestluste salvestistest nähtuvalt toimus seoses arvetel ja maksudeklaratsioonides märgitavate andmetega kõige tihedam suhtlus A.V ’i ja NL’i vahel, samas kui kriminaalasjas puuduvad usaldusväärsed tõendid, et samasisuline suhtlemine toimus paralleelselt ka nimetatud raamatupidaja ja Lenur Tšilingirov’i vahel. A.V’i olulist teopanust maksudeklaratsioonides valeandemete esitamisse on tegelikult möönnud kaevatavas otsuses ka maakohus, märkides, et pealkuulatud kõnedest ilmneb kõnesolevas asjas tähtsust omav asjaolu, et arveid, pearaamatut ja maksudeklaratsioone koostati seaduses ettenähtud aluseta; raamatupidajale andis korraldusi A.V; arveid sobitati arvutamisele kuuluva käibemaksu järgi, kusjuures ühel ajal koostati paralleelselt mitme äriühingu arveid (nt jälitusprotokolli tl 19 – kõne 16.02.2015 kell 13.22; 20.02.2012 kell 10.32, tl 53; kõne 21.
  3. 2015 kell 10.28, tl 61; A.V’i ja NL’i vaheline kõne 21.02.2012 kell 10.34 ja kell 10.44). Lepitakse kokku deklaratsiooni esitamises – kõne 21.02.2012 kell 11.40 (tl 69);
  4. märtsil
  5. a kell 20.13 NL helistas Ilja Morozov’ile ja teatas, et „Incaroni arveid ei jätku“ (enne olid mitmed kõned arvete vormistamise kohta (tl 375 -376, k 9). Samasisulised kõned toimusid veel
  6. märtsil
  7. a kell 21.30 ja kell 22.02 (tl 382-383, k 9). Kohus osundas otsuses täiendavalt veel asjaolule, et
  8. märtsil
  9. a kell 12.20 toimus kõne A.V ’i ja JF vahel deklaratsiooni andmete parandamise kohta (tl 388, k 9). Samas ei ole maakohus kaevatavas otsuses viidanud mitte ühelegi konkreetsele otsesele või kaudsele tõendile, millele tuginedes oleks võimalik väita, et Lenur Tšilingirov suhtles osaühingute Damianto, Scanland Group, E.E ja T.T juhatuse liikmetega maksudeklaratsioonides deklareeritavate andmete või deklaratsioonide esitamise küsimuses. Samuti ei ole viidatud mitte ühegi isiku ütlustele, milles oleks väidetud, et Lenur Tšilingirov oli isikuks, kes kulla ostu- ja müügitehingute kohta koostatud dokumendid vormistas ja/või raamatupidajatele edastas ning andis viimastele korraldusi ja juhtnööre seoses deklaratsioonide koostamisega. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas avaldatud seisukohast tulenevalt on tõendi usaldusväärsus küsimus sellest, millise kaalu omistab talle tõendi hindaja, kõrvutades ja analüüsides teda koostoimes teiste asjas kogutud tõenditega (vt RKKKo 18.04.2005 nr 3-1-1-19-05, p 7.4). Riigikohtu kriminaalkolleegiumi poolt
  10. märtsil
  11. a kohtuasjas nr 3-1-1-127-06 tehtud otsuse p-s 6 väljendati seisukohta, et KrMS § 61 lg 1 ei välista tõendite hindamise tulemusena erinevate tõendite omavahelist astmestamist, vaid keelab ühtede tõendite eelistamise teistele aprioorselt, ilma neid kogumis hindamata. Kohus on selgitanud, et kõigi tõendite hindamine kogumis menetleja siseveendumuse alusel KrMS § 61 lg 2 järgi eeldab tõendite omavahelist kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ning vastuolu korral otsustamist, millisele tõendile on võimalik tugineda (vt lisaks RKKKo 05.04.2007 nr 3-1-1-4-07, p 7.1). Isegi siis, kui kohus ei nõustunud kaitsja hinnanguga süüdistatava A.V ’i ütluste usaldusväärsusele kohta, polnuks lubatav eelistada ühe süüdistatava süüstavaid ütlusi teise süüdistatava õigustavatele olukorras, kus A.V ’i ütlused on oluliste faktiväidete osas diametraalselt erinevad võrreldes teiste isikute ütluste ja dokumentaalsete tõenditega. Kaitsja on seisukohal, et juhul, kui olemasolevate ja kohtus uuritud tõenditega ei ole nende sisu arvesse võttes võimalik kõrvaldada vastuoluliste isikuliste tõendite pinnalt tekkivaid kahtlusi, tulnuks kohtul lähtuda Riigikohtu praktikas avaldatud seisukohast, millest tulenevalt tuleb 19
(30)süüteomenetluse käigus süüteo faktilised asjaolud tuvastada tõsikindlalt, mitte aga hüpoteetiliselt (vt RKKKo 07.05.2009 nr 3-1-1-15-09, p 9). Juhul kui süüteoasjas kogutud tõendite hindamisel ilmnenud vasturääkivuste või kaheldavuste tõttu ei olnud tekkinud kahtlusi võimalik veenvalt kõrvaldada teiste asjas sisalduvate tõenditega, tulnuks PS § 22 lg -st 2 tulenevalt ja KrMS § 7 lg -s 3 sätestatud in dubio pro reo põhimõtet aluseks võttes tõlgendada kõik tekkinud kahtlused menetlusaluse isiku kasuks, mitte aga teha viimase suhtes kahjulikku otsustust vastuoluliste või puudulike tõendite alusel (vt RKKKo 21.09.2005 nr 3-1-1-7805, p 7.2; 05.05.2006 nr 3-1-1-24-06, p 13; 20.11.2006 nr 3-1-1-90-06, p 36 jt). Menetleja tõendamiskoormisega seonduvalt osundab kaitsja siinkohal täiendavalt Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikale, milles kohus on selgitanud, et tõendamiskoormis isiku süü tuvastamisel lasub süüdistajal ning iga kahtlus selles osas peab minema süüdistatava kasuks (vt EIKo 06.12.1988 nr 10590/83 asjas Barberà, Messegué ja Jabardo vs Hispaania). Olukorras, kus maakohus pidas vaatmata ülaltoodud kriitikale põhjendatuks A.V ’i ütlusi arvestada, pidanuks ta arvesse võtma ka asjaolu, et kohtuniku küsimusele vastates möönis A.V , et tema ei ole olnud juures, kui Lenur Tšilingirov väidetavalt raamatupidajatega raamatupidamise või maksuarvestuse teemal vestles ning talle ei ole teada nende vestluste sisu. Seetõttu ei saa ka A.V’i ütlused usaldusväärselt tõendada, et Lenur Tšilingirov oli isikuks, kes raamatupidajatele korraldusi ja juhiseid andes korraldas osaühingute Damianto, Scanland Group, E.E ja T.T nimelt maksudeklaratsioonide esitamist ja neisse ebaõigete andmete märkimist. 3.
  1. Teiste kriminaalasjas kogutud ja uuritud tõenditega riimuvad süüdistatava poolt kohtuistungil antud ütlused, mistõttu tuleb need vastupidiselt maakohtu ebaõigele järeldusele tõendina arvesse võtta. Kaitsja on seisukohal, et ehkki kohtuistungil
  2. mail
  3. a toimunud Lenur Tšilingirov’i ristküsitluse käigus ilmnesid vastuolud süüdistatava poolt kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses antud ütluste vahel ja kohus määras seetõttu KrMS § 289 lg 1 ja § 293 lg 1 alusel riikliku süüdistaja taotlusel ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks süüdistatava poolt
  4. märtsil
  5. a kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamise, tuleb lähtuda Lenur Tšilingirov’i poolt kohtumenetluses antud ütlustest, mitte aga lükata neid ebausaldusväärsena kõrvale, nagu seda on teinud maakohus. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi poolt
  6. märtsil
  7. a kohtuasjas nr 3-1-1-1-07 tehtud otsuse ps 7 on väljendatud seisukohta, mille kohaselt tuleb olukorras, kui tegemist on diametraalselt lahknevate erinevustega kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses antud ütlustes ning kui isik ei suuda mõistusepäraselt ning kohtule arusaadavalt selgitada erineval ajaperioodil antud ütluste erisuse põhjust, nimetatud tõend tervikuna kui ebausaldusväärne kõrvale jätta. Kui aga isik suudab kohtule usutavalt ja arusaadavalt selgitada, miks on ta erineval ajaperioodil andnud erinevaid ütlusi, saab Riigikohtu seisukohast tulenevalt usaldusväärseks lugeda üksnes kohtus, mitte aga kohtueelses menetluses antud ütlused. Riigikohtu seisukohast tuleneb niisiis, et isiku vastuoluliste ütluste puhul saab kohtus antud ütlusi usaldusväärseks lugeda juhul, kui ütluste andja ise ei suudab usutavalt ja arusaadavalt selgitada, miks on ta erineval ajaperioodil andnud erinevaid ütlusi (vt ka RKKKo 19.03.2007 nr 3-1-1-113-06, p 17). Kaitsja arvates selgitas süüdistatav
  8. aprillil
  9. a toimunud ristküsitluse käigus piisavalt selgelt ja eluliselt usutavalt, miks ta andis
  10. märtsil 2014.a ütlusi, mis erinevad kohtumenetluses antud ütlustest. Süüdistatava sõnul tegi ta seda toona A.V’i ning oma tolleaegse kaitsja soovitusel ja mõjutamisel, kuna lootis viimaste väiteid uskudes sellest tulenevalt kriminaalmenetlusest võimalikult kergete tagajärgedega pääseda. Süüdistatava kohtumenetluse käigus antud ütlused muudab usaldusväärseks tõsiasi, et need riimuvad valdavas ulatuses teiste isikute (v.a A.V ), kellele tõendamiseseme asjaolud teada olid, poolt kohtus antud ütlustega. Viimased 20
(30)langevad omakorda kokku uuritud dokumentaalsete tõendite, eelkõige jälitustoimingu protokolli sisuga. Valdava osa teiste kriminaalasjas uuritud ning käesolevates teesides eelnevalt juba refereeritud tõenditega on kooskõlas Lenur Tšilingirov’i selgitused selle kohta, milline oli tema roll osaühingute Damianto, Scanland Group, E.E ning T.T nimel tehtud tehingutes ja äriühingute väidetava juhtimise korraldamisel. Analoogselt kaassüüdistatavate (v.a A.V ) ja kohtuistungil tunnistajatena ülekuulatud raamatupidajate ütlustest nähtub ka Lenur Tšilingirov’i ütlustest, et tal puudus igasugune otsene või kaudne kokkupuude kõnesolevas kriminaalasjas süüdistuse saanud osaühingute raamatupidamis - ja maksuarvestusega. Süüdistatav ei esitanud nende osaühingute nimelt maksudeklaratsioone, samuti ei korraldanud ta deklaratsioonidesse andmete märkimist ja maksuarvestuse koostamise tarvis raamatupidajatele dokumentide üleandmist. Süüdistataval puudus ka igasugune muu oluliseks hinnatav teopanus maksudeklaratsioonides väidetavate valeandmete esitamisse. Ülaltoodud põhjusel palub kaitsja kohtul kriminaalasjas esitatud ja uuritu tõendite hindamisel arvestada usaldusväärse tõendina just süüdistatava poolt kohtuistungil
  1. mail ja
  2. juunil
  3. a antud ning teiste tõenditega riimuvate ütlustega, jättes samas usaldusväärse tõendina arvesse võtmata teiste isikute mõjutusel
  4. märtsil
  5. a kohtueelses menetluse käigus antud ja kohtuistungil avaldatud vastuolus olevad ütlused. 3.
  6. Kaitsja, arvestades eelpool viidatud tõendeid ning neist nähtuvaid asjaolusid, on seisukohal, et kriminaalasjas kogutud tõendusteave ning selle pinnalt ilmnenud tõendamiseseme asjaolud kogumis ja vastastikuses seoses hinnatuna ei anna alust maakohtu järelduseks, et süüdistatav Lenur Tšilingirov on toiminud süüdistusakti lk -del 132-148 kirjeldatud viisil ja seeläbi toime pannud talle inkrimineeritud kuriteo, mis on kvalifitseeritud KarS § 3891 lg 2 järgi. Uuritud ja maakohtu poolt ebaõigesti hinnatud tõendite põhjal puudub igasugune tõenduslik alus väita, et just Lenur Tšilingirov oli selleks isikuks, kes väidetavalt vahendliku täideviimise läbi, valitsedes ülekaaluka teadmisega raamatupidajaid NL’i JF ja ’d, tegutsedes grupis koos A.V ’i, Marianna Ljahhovetškaja, V.S ’i, Kristina Fjodorova ja H.T ’ga, jättis maksudeklaratsioonis maksuhaldurile esitamata andmeid 0% määraga maksustatava käibe kohta ja esitas valeandmeid tagastusnõude suurendamise eesmärgil, suurendas alusetult tagastusnõuet suurele kahjule vastava summa võrra või enam, mille tulemusena jäi riigile maksudena laekumata 359 370,84 eurot, s.o pani toime KarS § 3891 lg-s 2 sätestatud kuriteo, mis on alates
  7. jaanuarist
  8. a kvalifitseeritav KarS § 3891 lg 1 järgi. Kuivõrd kriminaalmenetluse käigus ei ole tõendamist leidnud, et süüdistatav on realiseerinud kas tervikuna või osaliselt KarS § 3891 lg 2 objektiivse koosseisu või andnud kaastäideviijana oma kaaluka teopanuse väidetavalt soovitud tagajärje saabumisse, puudub vajadus analüüsida süüdistatava teos eraldi veel etteheidetava süüteo subjektiivse külje tunnuste esinemist. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et kolmeastmeline deliktistruktuur, millest KarS lähtub, seab õigusliku küsimuse lahendamise metoodikale kindlad nõuded (vt nt RKKKo 13.01.2004 nr 3-1-1148-03, p-d 10.1-10.2; 21.
  9. 2004 nr 3-1-1-99-04, p 10.1; 10.10.2005 nr 3-1-1-92-05, p 7 jt). KarS § 2 lg 2 näeb ette, et karistatakse teo eest, mis vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. See tähendab seda, et isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest. Kui ühel kontrollitasandil leiab tuvastamist mõne tunnuse puudumine, puudub alus siirduda järgmisele kontrollitasandile. Ülaltoodut arvestades leiab kaitsja, et kaevatav Harju Maakohtu
  10. septembri
  11. a otsus kriminaalasjas nr 1-15-1288 tuleb tõendite ebaõige hindamise, kriminaalmenetlusõiguse normi olulise rikkumise ja materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu Lenur Tšilingirov’it süüdimõistvas ning teda menetluskulu hüvitamiseks kohustavas osas tühistada ja süüdistatav esitatud süüdistuses KarS § 3891 lg 2 järgi õigeks mõista kriminaalmenetluse aluse puudumise, s.o isiku teos 21
(30)kuriteokoosseisu tunnuste puudumise tõttu või alternatiivselt saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. 3.
  1. Kaitsja palub tühistada Harju Maakohtu
  2. septembri
  3. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 115-1288 Lenur Tšilingirov’it süüdimõistvas ja menetluskulu hüvitamiseks kohustavas osas; teha kriminaalasjas uus kohtuotsus, millega mõista Lenur Tšilingorov õigeks süüdistuses KarS § 3891 lg 2 (

§ 3891lg 1) järgi või alternatiivselt Kr

MS § 339 lg -s 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tuvastamise korral saata asi uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule; Jätta kriminaalasjas nr 1-15-1288 Lenur Tšilingirov’i menetluskulud riigi kanda, kui apellatsioonimenetluses tehakse üks KrMS § 337 lg 1 p -des 2–4 või lg-s 2 nimetatud lahend.

  1. Ringkonnakohtule esitas apellatsiooni ka prokurör, kes leiab, et maakohus põhjendamatult kaldus kõrvale KarS § 3891 lg 2 (kuriteo toimepanemise ajal KarS § 3891 lg 1 ) järgi ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast. Apellant nõustub, et L.Tšilingirovi poolt toimepandud kuriteo asjaolud ei anna võimalust karistada viimast rahalise karistusega. Samas, kui kohus leidis, et süüdimõistetu seaduse vastu eksitus väärib vangistusega karistamist, ei ole selge, miks vangistus peab olema ligilähedane minimaalsele karistusmäära piirile. Apellant on seisukohal, et karistuse mõistmine kohtu poolt ei vaja või vajab minimaalsel määral põhjendamist juhul, kui on täidetud üldnõuded kohtuotsusele, jälgitud karistuse mõistmise etapid ning karistus on mõistetud kooskõlas seaduse nõuetega. Üldjoontes tähendab see, et kohtul lasub minimaalne põhjendamise kohustus juhul, kui karistust mõistetakse ilma täiendavate tingimusteta ja see on reaalne karistus sanktsiooni keskmise määra ulatuses. Sanktsiooni keskmisest määrast kõrvalekaldumised, samuti karistusest vabastamised ja/või kohaldamata jätmised, samuti alternatiivkaristuse kohaldamised peavad olema kohtu poolt motiveeritud kooskõlas üldise põhjendamise kohustusega kontekstis kohtuasja asjaoludega. Apellandi seisukohalt ei ole õige ega seadusega kooskõlas olukord, kui süüdiolevale isikule küll valitakse süüle vastav karistuse sanktsiooni liik, kuid mõistetakse see nö „diskonteerituna“ selle pärast, et varasema kohtuotsusega mõistetud karistusega kokku liidetuna oleks lõplik karistus „ liiga suur“. Lisakaristuse osas apellant märgib, et maakohtu istungil taotles prokurör L.Tšilingirovi suhtes mitte KarS § 49 1, vaid KarS § 49 rakendamist. Süüdistuse kohaselt L.Tsilingirovile on süüks arvatud seadusevastane käitumine ajavahemikul oktoober 2011 – märts
  2. Sel ajavahemikul kehtinud KarS redaktsiooni kohaselt võis kohus kohaldada süüdimõistetu suhtes ettevõtluskeeldu tähtajaga üks kuni viis aastat, kui isik mõistetakse süüdi ametiõiguste kuritarvitamise või ametikohustuste rikkumisega seotud kuriteo eest või seadustiku §-s 209, 210, 211, 212, 213, 2172, 280, 281, 295, 296, 297, 298, 2981 või 400 või
  3. peatükis (avaliku usalduse vastased süüteod) sätestatud kuriteo eest. Seega nn ärikeeld ei ole olnud maksualase kuriteo eest tol ajal kohaldatav, mistõttu taotles prokuratuur lisakaristuse kohaldamist KarS § 49 alusel. 4.
  4. Põhikaristuse karmistamise põhjendamiseks prokurör märgib, et uuritud asjaolude pinnalt L.Tšilingirov oli A.V-ga kõrvuti kulla illegaalse kokkuostu ja käibemaksu vabalt edasimüügi, võltsitud arvete raamatupidamises arvele võtmise ja valeandmete alusel arvestatud maksuhaldurile valeandmete esitamise organisaator. Vajab rõhutamist, et kõnealuste ettevõtete legaalne tegevuse osa oli kaduv väike, piirdus majandus-ja kantseleitarvete ostmisega. Majanduskuritegude reas on kõige ohtlikumad kuriteod, mis kasutavad majanduskeha ehk ettevõtet pelgalt selleks, et saada äri ajamisega kaasnevad privileegid ja garantiid ning vältida isiklikku vastutust. Majanduslikku lisaväärtust siinjuures ei tekitata, tegu on parasiitkäitumisega majanduskeskkonnas. Algusest peale tegevus oli konspireeritud. Äriühingute nn „juhtimiseks“ ja ettevõtete majandustegevuse potentsiaalselt vastutavateks isikuteks värvati isikuid, kes oma haridusliku, olemusliku ja intellektuaalse taseme poolest ei olnud võimelised äri juhtima ja tagama äritegevuse 22

(30)seadusele vastavust. L.Tšilingirovi ametlik osa ettevõtete faktilises juhtimises pidi välja nägema kui „psühholoogilise nõustaja“ roll, A.V oma kui „reklaamiteenuse pakkuja“ roll. Olemuslikult soovisid mõlemad lavastada nõustamist ja varjata tegelikku juhtimist enda poolt. Tasumata jäetud käibemaksu summa ületab hetkel koosseisulist piiri (suurt kahju) peaaegu 8,9 korda summat 40 000 eurot, ja ületas suure kahju piiri 12,39 korda (29 000 suur kahju 2012.aastal), mis oli koosseisuliseks tunnuseks vastavalt KarS §-le 3891 lg
  1. L.Tšilingirovi poolt ei ole kahju kasvõi minimaalses ulatuses heastatud. L.Tsilingirov pani toime majandusalase kuriteo olles kohtu poolt karistatud majanduskuriteo eest ja seda katseaja jooksul. Selline käitumine iseloomustab tema käitumist kui eriti küünilist ja seadusi eiravat. Süüd eitav ja eneseõigustav hoiak , mida L.Tšilingirov ilmutas kogu menetluse vältel, annab alust sügavalt kahelda et tema oleks teinud järeldusi, kahetsenuks tehtud ja seega vääriks karistuse kergendamist. 4.
  2. Lisakaristuse kohaldamise põhjendusena toob prokurör välja, et võib möönda, et juhul kui kriminaalmenetlus L.Tšilingirovi suhtes lõppeb vangistuse kohaldamisega, on tema äriliste laadi ettevõtmised mingil määral piiratud, kuid samas mitte midagi ei sega temal kuritegelikku tegevust nii enda juhtimisel olevas äriühingus jätkamast (täpselt kui 2010.a. süüditunnistamise korral) nagu teiste isikute poolt juhatatavates ettevõtetes. Kohtuotsuse kohaselt loobus maakohus lisakaristuse kohaldamisest eeskätt põhjendusega, et L.Tšilingirovit on karistatud vangistusega. Äriregistri andmeil on Lenur Tšilingirov seotud üheksa ettevõttega, mis eeldab aktiivset äritegevusega tegutsemist. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13.12.2013.a. otsuse nr 3-1-1-122-13 punkti
  3. kohaselt on Riigikohus leidnud: „Lisakaristuse mõistmisel tuleb arvestada selle kahetise iseloomuga: lisakaristus ei täida mitte ainult süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik.“ Porurör märgib, et s ilmas tuleks pidada samuti asjaolu, et keeld tegutseda äriühingu juhina laieneb ka faktilisele juhtimisele, millega kahaneb variisikute kasutamise tõenäosus. (Vt RK 29.08.2007 otsuse nr 3-1-1-34-07 p 7.3.; 7.4) Eeltoodud asjaolud kogumis peavad tingima L. Tšilingirovi suhtes raskema karistuse ja lisaks lisakaristuse kohaldamist. 4.
  4. Prokurör palub tühistada Harju Maakohtu otsus osaliselt ja mõista Lenur Tšilingirovi KarS § 3891 lg 1 (

§ 3891lg 1) järgi ettenähtud kuriteo eest raskem karistus. Kar

S § 49 alusel keelata L.Tšilingirovil olla äriühingus juhatuse liige, nõukogu liige, prokurist kahe aasta ja kuue kuu jooksul. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

  1. Kohtukolleegium peab eelkõige vajalikuks vastata kaitsja apellatsioonis toodud etteheidetele selle kohta, et maakohtu otsus on piisaval määral põhistamata, kaitsepoolseid tõendeid ja argumente pole maakohus hinnanud, seega on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõiguse norme, mistõttu taotleb kaitsja KrMS § 339 lg- s 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tuvastamise korral saata asi uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule. Kohtukolleegium, tutvunud kaitsja apellatsioonis esitatud väidetega, maakohtu otsusega ning kriminaaltoimiku materjalidega, kaitsja apellatsioonis nimetatud kriminaalmen etlusõiguse rikkumisi maakohtu otsuses ei tuvastanud, seega kaitsja taotlus kriminaalasja saatmisest maakohtule uueks läbivaatamiseks rahuldamisele ei kuulu. 5.
  2. Kaitsja väidab, et maakohus jättis tähelepanuta ja hindamata kaitsjapoolseid tõendeid, millele apellant lubab osundada apellatsioonis. Kohtukolleegium leiab, et esitatud apellatsioonis kaitsja tegelikult ei osunda mitte ühelegi maakohtu poolt uurimata jäänud tõendile. Nähtuvalt süüdistatava 23

(30)kaitsja Jaak Siimu poolt maakohtule esitatud kaitseaktist ei olnud kaitsja kaitseakti koostamise ajal teadlik süüdistusaktis nimetamata mittesüüstava iseloomuga tõenditest, mis omaksid tähendust tõendamiseseme asjaolude tõendamisel ning mille võtmist kriminaalasja materjalide juurde oleks seetõttu põhjendatud taotleda. Ka kohtuistungi protokollist nähtub, et kohtuliku uurimise jooksul kaitsja ei ole taotlenud täiendavate tõendite kogumist ja uurimist. Kohtukolleegium leiab seega, et eksitav ja põhjendamatu on kaitsja apellatsioonis toodud väide, et maakohus jättis kaitsjapoolseid tõendeid tähelepanuta. 5.
  1. Esitatud apellatsioonis kaitsja leiab, et maakohtu otsus on piisavalt põhistamata, kohtu siseveendumuse kujunemine ei ole kohtuotsuse lugejale jälgitav. Ringkonnakohus osundab selles osas kohtupraktika muutusele küsimuses, missugustel juhtudel on kohtuotsuses põhjenduse puudumine käsitatav KrMS § 339 lg 1 p -s 7 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena. Üldjuhul on kohtuotsuse põhistamise kohustuse (KrMS § 3051 lg 1) rikkumine - sh näiteks kohtuotsuse põhistuse ebapiisavuse või -veenvuse korral - käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes. KrMS § 339 lg 1 p 7 järgi tuleb kvalifitseerida üksnes kohtuotsuse põhistamise kohustuse kõige ulatuslikumad rikkumised, mis on käsitatavad KrMS § 339 lg 1 p -s 7 otsesõnu nimetatud kohtuotsuses "põhjenduse puudumisena". Seejuures tuleb silmas pidada, et seadus räägib "põhjenduse" kui terviku, mitte üksikute "põhjenduste" puudumisest. Kohtuotsuses põhjenduse puudumisega on tegemist eeskätt siis, kui kohus jätab seadusliku aluseta kohtuotsuse põhiosa (KrMS § 312) tervikuna või siis mõne süüdistatava või kuriteo osas üldse koostamata (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  2. juuni
  3. a otsus asjas nr 3-1-1- 14-14, p-d 699-700). Sellisele kriminaalmenetlus õiguse rikkumisele kaitsja oma apellatsioonis aga ei viita ning neid pole tuvastanud ka ringkonnakohus. 5.
  4. Kohtukolleegium leiab, et kaitsja üksnes ei nõustu maakohtu poolt uuritud tõenditele antud hinnanguga. Maakohtu poolt tõendikogumile antud hinnanguga mittenõustumine aga ei tähenda, et maakohus oleks tõendeid hinnanud puudulikult või ühekülgselt. Riigikohtu otsuses 3-1-1-33-08 p.- s 8 selgitab Riigikohus järgmist: KrMS § 61 lg-d 1 ja 2 sätestavad tõendite vaba hindamise põhimõtte, mille kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. See tähendab, et kohus kujundab uuritud tõendite alusel veendumuse tõendamiseseme asjaolud esinemise või puudumise kohta. KrMS § 62 p 1 valguses tähendab see eelkõige veendumuse kujundamist küsimuses, kuidas sündmus aset leidis ja kas teo pani toime just süüdistatav. Millised asjaolud ja millele tuginedes kohus tõendatuks luges, peab tulenevalt KrMS § 312 p-st 1 kajastuma kohtuotsuse põhiosas. Sellega seondub nõue, et kohtu siseveendumuse kujunemine peab olema kohtuotsuse põhjenduste alusel lugejale jälgitav (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 3-1-1-85-00 ja nr 3-1-1-47-04 - RT III 2004, 17, 208). Kohtukolleegium leiab, et maakohus on ülalnimetatut järginud. Maakohus on põhjalikult analüüsinud L. Tšilingirovi tegevust iga temale etteheidetud kuriteoepisoodi kohta erinevate äriühingute lõikes, nimelt L. Tšilingirovi juhtivat rolli äriühingute OÜ Damianto, OÜ Scanland Group (uue nimega Baltic Fruit Line), E.E ja OÜ Develop poolt maksukohustuse vähendamise eesmärgil käi bedeklaratsioonides alusetult sisendkäibemaksu suurendamises ning jõudis veenva järelduseni, et L. Tšilingirovile esitatud süüdistus on kohtuliku uurimise käigus tõendamist leidnud täies süüdistuses esitatud mahus.
  5. Et apellatsioonides vaidlustatakse just maakohtu poolne tõendite hindamine, mida käsitab KrMS § 61, siis kohtukolleegium osundab, et nimetatud seadusesätte sisu ja mõtet on Riigikohus oma lahendites korduvalt selgitanud – KrMS § 61 lg 1 keelab ühtede tõendite eelistamise teistele aprioorselt, neid kogumis hindamata. Kõigi tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel KrMS § 61 lg 2 järgi eeldab aga tõendite omavahelist kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõendile tugineda. See, kas kohus on pidanud 24
(30)mingit tõendit teisega võrreldes eelistatuks aprioorselt või on jõudnud sellele järeldusele tõendeid kogumis hinnates, on tuvastatav kohtuotsuse põhjenduste alusel (Riigikohtu otsused nr 3-1-1-88-06, 3-1-1-127-06, 3-1-1-4-07). Kohtukolleegium on seisukohal, et vaidlustatud kohtuotsuses kajastatud tõendite analüüs ja selle pinnalt esitatud kohtu põhjendused on loogilised, igakülgsed, objektiivsed ning veenvad, kohtu siseveendumuse kujunemine on otsuse lugejale jälgitav, st maakohus on tõendeid hinnanud nii nagu seda nõuab KrMS § 61 sisu ja mõte, ehk nende kogumis. Kohtukolleegium täiendavalt märgib, et kui ringkonnakohus soovib süüdistatava süüküsimuse osas sama tõendikogumi pinnalt teha maakohtuga võrreldes vastupidise otsuse, peab ta sellist otsustust eriti põhjalikult motiveerima. Kui maakohus ja ringkonnakohus hindavad tõendeid nii erinevalt, et ühel juhul mõistetakse nende tõendite alusel süüdistatav talle inkrimineeritud kuriteos õigeks ja teisel juhul nende samade tõendite alusel süüdi, siis peab ringkonnakohus eriti hoolikalt järgima tõendite kogumis hindamise põhimõtteid ning obligatoorselt ära näitama ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis viisid kohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega. Esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vigade ära näitamata jätmine tähendab ringkonnakohtu otsuses motiivide puudumist (vt RKKKo nr 3-1-1-16-04; nr 3-1-1-89-06; 3-1-1-85-07; 3-1-1-33- 08). Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohtu otsuses tõendite hindamisel tehtud vead tuvastatavad. Maakohtu otsus L. Tšilingirovi süüküsimuse ja temale käitumisele antud juriidilise hinnangu osas on seaduslik ja põhjendatud. 6.1. Erinevalt maakohtu poolt antud hinnangust, kaitsja palub A.V ütlusi jätta arvestamata, kuna nad on vastuolus teiste asjas kogutud isikuliste ja dokumentaalsete tõenditega ning samas palub tunnistada usaldusväärseteks süüdistatava L. Tšilingirovi ütlusi ning neid tõendina arvesse võtta, kuna L. Tsilingirovi ütlused riimuvad teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Kohtukolleegium kaitsja niisuguse seisukohaga ei nõustu ning A.V ütluste osas osundab, et A.V oli maakohtus ristküsitletud ning nähtuvalt kohtuistungi protokollist kohtuliku uurimise käigus keegi menetlusosalistest kordagi ei seadnud tema kohtule antud ütluste usaldusväärsust kahtluse alla ega taotlenud tema poolt eeluurimisel antud ütluste avaldamist A.V ristküsitlusel antud ütluste usaldusväärsuse kontrolliks. See tähendab, et A.V andi s kogu aeg samasuguseid, ajas muutmatuid, veenvaid, ennast ja teisi süüdistatavaid süüstavaid ütlusi. (T 11, lk 100-110) Süüdistatav L. Tšilingirov aga muutis oma ütlusi võrreldes eeluurimisega ristküsitlusel diametraalselt ning sellises ulatuses, et maakohus on asunud seisukohale, et L. Tšilingirovi ütlusi tuleb jätta tõendikogumist kõrvale tervikuna. Ebaõige on kaitsja apellatsioonis tehtud viide Riigikohtu lahendile nr. 3-1-1-1-07, mille kohaselt isiku vastuoluliste ütluste puhul saab kohtus antud ütlusi usaldusväärseks lugeda juhul, kui ütluste andja ise ei suudab usutavalt ja arusaadavalt selgitada, miks on ta erineval ajaperioodil andnud erinevaid ütlusi. Kohtukolleegium sedastab, et hilisemas praktikas on kohtud kaitsja poolt viidatud seisukohast irdunud ning osundab Riigikohtu lahendile asjas nr. 3-1-1-87-11, millest tuleneb, et KrMS § 289 lg 1 kohaselt võib kohus tõendiallika usaldusväärsuse kontrollimiseks muu hulgas ristküsitlemise käigus kohtumenetluse poole taotlusel määrata tunnistaja või kannatanu kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamise. Taoline kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamine ristküsitlusel saab siiski teenida eranditult vaid ristküsitlusel antud ütluste usaldusväärsuse kontrollimise eesmärki. Avaldades tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütlusi KrMS § 289 lg 1 alusel, ei tule kohtul lahendada küsimust, milliseid sama tunnistaja vastuolulistest ütlustest (erinevatest tõenditest) teineteisele eelistada, vaid otsustada, kas sellist tunnistajat saab tõendiallikana usaldada. Eitava vastuse korral tuleb konkreetne tunnistaja tõendikogumist tervikuna välja jätta. KrM S § 293 kohaselt süüdistatava ülekuulamisel kohtus juhindutakse KrMS §-2862 ja §-dest 2882891, seega nimetatud seisukoht on kohaldatav ka süüdistatava ristküsitluse osas. 25
(30)Vajab siiski märkimist, et ka nimetatud seisukohta on Riigikohus hilisemas praktikas muutnud osas, mis puudutab ütluste jätmist tõendikogumist kõrvale tervikuna. Nimelt leidis Riigikohus, et kui osa isiku ristküsitlusel antud ütlustest on diametraalses vastuolus kohtueelsel uurimisel antud ütlustega ja isik ei ole suutnud erinevuste põhjust kohtule arusaadavalt selgitada, tuleb ütlused tõendikogumist välja jätta üksnes osas, milles esinevad diametraalsed vastuolud (vt RKKKo 3-1-1131-13, p 12). Seejuures peab kohus veenvalt põhjendama, missugused on need konkreetsed asjaolud, mis võimaldavad isiku ütlusi tõendina osaliselt arvestada. Viidatud lahendist ei tulene mitte kohtu kohustus, vaid võimalus tunnistada osa ütlustest usaldusväärseks ja olenevalt kriminaalasja eripärast kasutada neid tõendina. (RKKKo 3-1-1-25-15). Käesolevas kriminaalasjas maakohus on asunud õigele seisukohale, et süüdistatav ei osanud kohtus anda ütluste muutmise kohta mõistetavat selgitust. Väärib märkimist, et eeluurimisel, kuigi L. Tšilingirov ennast formaalselt süüdi ei tunnistanud, andis ta sisuliselt ennast süüstavaid ütlusi, kohtulikul uurimisel muutis tema oma ütlusi sellises mahus, et maakohtul ei olnudki vajadust süüdistatava ütlusi hinnata eesmärgiga selekteerida nendes ajas muutmatut ning teiste tõenditega riimuvat osa. Kohtukolleegium nõustub maakohtuga, et eluliselt pole usutav, et üksnes kaitsja soovitusel eeluurimisel andis T. Tšilingirov pähe õpitud tõele mittevastavaid ütlusi väga mahuka kahtlustuse kohta, lootes endale kergemaid menetluslike tagajärgi. 6.
  1. Kohtukolleegium märgib, et kuigi kaitsja vaidlustab eraldi maakohtu poolt kaassüüdistatava A.V ütlustele antud hinnangut, põhjendades oma seiskohta ajasaoluga, et süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel pole lubatav eelistada ühe süüdistatava süüstavaid ütlusi teise süüdistatava õigustavatele ütlustele, pole A.V ütlused kaugeltki ainuke L. Tš ilingirovit süüstav tõend. Väärib märkimist, et kaitsja rõhutab A.V olulist teopanust maksudeklaratsioonides valeandmete esitamises, kuid jätab üldse tähelepanuta maakohtu põhjendusi ja järeldusi L. Tšilingirovi teopanuse osas, deklaratiivselt avaldades, et maakohus pole L. Tšilingirovi teopanust piisavalt põhistanud. Kohtukolleegium sellise seisukohaga ei nõustu ning juhib tähelepanu maakohtu poolt põhjalikult analüüsitud jälitustoimingute protokollidele. Maakohus, tutvunud jälitustegevusega kogutud tõenditega, mille lubatavust ega sisu kaitsja vaidlustanud ei ole, asus õigustatud seisukohal e, et jälitustoimingutega kogutud tõendid riimuvad M. Ljahhovetskaja, S. Kanguri, H.T ja O. Gurini kohtus antud ütlustega, et OÜ tegevust juhtisid A.V ja L. Tšilingirov. A.V omakorda kinnitas, et sisuliselt tegevust juhtis L. Tš ilingirov. Sarnaselt maakohtuga kohtukolleegium leiab, et nimetatud protokollidest üheselt nähtub, et L.Tšilingirov koordineeris A.V tegevust, kuna paljudes kõnedes L. Tšilingirov pärib A.V-lt aru, suunab tema tegevusi, noomib jne., A.V omakorda küsib enda toiminguteks L. Tšilingirovilt luba. Nii, näiteks maakohtu poolt viidatud 15.02.2015 toimunud kõnest nähtub, et kell 15.04 helistab A.V L. Tšilingirovile ja küsib luba raha võtmiseks ja Olegile Ženja kaudu võla maksmiseks, muuhulgas ka maksude maksmiseks. L. Tšilingirovi küsimusele palju raha kokku vaja, vastab A.V –
  2. Selle peale vastab L. Tsilingirov, et võib küll ära maksta. A.V küsib üle, kas võib maksta ikka kogu summa ning saab jaatava vastuse. Järgnevalt pärib L. Tsilingirov A.V-lt aru, kuidas ta kavatseb lahendada olukord raamatupidajaga ja dokumendiga. I. Morozv pakub välja, et raamatupidaja helistab Sašale ning küsib, mis oleks olukorra lahendamiseks parim variant. ( jälitusprotokolli tl 10 , jälitusprotokolli köide 8). 16.02.2015 kell 21.17 helistab L. Tsilingirov A.V-le ja noomib viimast, kuidas võis märkamata jääda, et lepingus seisab summa 500, mis ei tee lepingut nii „magusaks“. A.V õigustab ennast. L. Tšilingorov pakub leping ennetähtaegselt lõpetada. A.V vaidleb vastu, mille peale L. Tšilingirov vastab, et ei ole midagi võimatut, kui seda tahta. L. Tšilingirov lubab probleemi peale mõelda ning konsulteerida ühe tuttavaga (tl 31). 20.02.2012 kell 10.32 helistab š L. T ilingirov A.V-le ja teatab, et tuleb raha kommide eest. (tl 54). 26
(30)Kohtukolleegium juhib tähelepanu veel ühele kõnele, mis toimus 29.02.
  1. Kell 19.00 helistab A.V Lenur Tšilingirovile ning küsib, kas firma, mis maksab 450 ning millest L. Tšilingirov s,rääki on hea. L. Tšilingirov vastab jaatavalt. A.V pakub välja see firma võrdsetes osades kolme peale osta (tema, L. Tšilingirov ja kõnes nimetamata kolmas isik, tegelikult ON). L. Tšilingirov vastab, et firma tegeles hoopis ehitu sega. A.V pakub välja, et teevad ümber kullaostu firmaks. L. Tšilingirov küsib, mis firma asemele see uus firma tuleks. A.V lubab tagasi helistada. (T. 8 lk 127). Väärib tähelepanu, et A.V ei olnud koos L. Tšilingiroviga üheski süüdis tuses nimetatud firmas juhatuse liikmeks, kuid ometi arutasid nad võrdsetes osades firma omandamist, mis viitab nende vähemalt võrdsele positsioonile ka olemasolevates süüdistuses nimetatud äriühingutes, tegelikult nähtub A.V ja L. Tšilingirovi vahel toimunud kõnedest aga viimase juhtiv roll nendes firmades. Samas riimub nimetatud kõnest saadud teabe A.V kohtulikul uurimisel antud ütlustega, et Fenelex OÜ asukohaga Gonsiori 12 oli tema, L. Tšilingirovi ja ON poolt ühiselt avatav pandimaja. 19.03.2012 kell 21.11 helistab L. Tsilingirov A.V-le ja palub veel kord kontrollida raamatupidamisdokumente, nimelt hoiatab, et tegemist on noore raamatupidajaga, kes võib vigu teha, palub kõigil üle kontrollida ning vigade ilmnemisel anda tagasi ümbertegemiseks (T 9 lk 348) 20.03.2012 kell 14.56 helistab A.V L. Tsilingirovile ja räägib 100 kuni 150 tuhandest, mille peale Tsilingirov ei ole rahul, et telefoni teel räägitakse (t 9 lk 358). 27.03.2012 kell 10.21 helistab A.V L. Tsilingirovile ja küsib kiiresti raha kleepsude eest, mida tuuakse kohe ja mille eest ta tahab maksta ilma käibemaksuta sularahas. L. Tšilingirov lubab raha tuua (T 9 tl 483). Samuti 28.03.2012 kell 19.21 helistab A.V L. Tšilingirovile ja küsib raha kolmandale isikule üleandmiseks.(T 9 lk 543). Nimetatud kõne dest nähtub üheselt, et äriühingu te rahalised vahendid asuvad L. Tšilingirovi käes, mis veelkord sai kinnituse ka Lenur Tšilingirovi isiku läbivaatusel (II k, tl 151-157, s/a p 14.48), mille käigus muuhulgas on ära võetud: Tšilingirovi jope taskust muuhulgas SEB pangakaart Visa 4277… 4324 E.E nimele Kristina Fjodorova (p 4); SEB pangakaart Visa 4277…6287 T.T nimele H.T (p 5), Swedbank pangakaart MasterCard 5473…4763 E.E nimele Kristina Fjodorova (p 6), Swedbank pangakaart MasterCard 5473…2769 Damianto nimele Ljahhovetskaja (p 9), SEB pangakaart VISA business 4277…5878 Damianto nimele Ljahhovetskaja (p 10), Swedbank pangakaart VISA elektron 4797…1636 T.T nimele H.T (p 12); Lenur Tšilingirovi elukohas läbiotsimisel aadressil XXXXXX XXX X- XX Tallinnas (II k, tl 158-165, s/a p 14.48), muuhulgas leiti elutoa aknalaualt SEB pangakaart VISA 4277…1594 Scanland Group nimele Oleg Gurin, Krediidipanga kaart Maestro 6765…3556 Damianto OÜ nimele M. Ljahhovetskaja, Swedpanga PIN-koodi leht, väljastatud M. Ljahhovetskaja nimele, konto 5473720000562769, samuti T.T ja E.E dokumendid. 27.03.2012 kell 10.52 helistatakse A.V-le Maksuametist, kutsutakse välja, koheselt pärast seda teatab A.V sellest ON-le ja L. Tsilingirovile ning palub raamatupidajal dokumendid ette valmistada (tl 488-498 k9). Kohtukolleegium leiab kokkuvõt valt, et jälitustegevusega saadud ülalviidatud tõendid riimuvad üheselt A.V ristküsitlusel antud ütlustega, et tema tegutses L. Tšilingirovi korraldusel, saades selle eest L. Tšilingirovilt palka 2000 € kuus. Sularaha, mis ta pangautomaadist välja võttis läks L. Tšilingirovi kätte. 6.
  2. Kohtukolleegium on seisukohal, et põhjendamatu on kaitsja apellatsioonis toodud seisukoht, et teiste süüdistuse saanud osaühingute juhatuse liikmete ja tunnistajate ütlused ei kinnita, et L. Tšilingirov oleks andnud kaastäideviimise kvaliteedile vastava teopanuse ühise teoplaani realiseerimisse seonduvalt KarS § 3981 lg 2 objektiivse koosseisu tunnustega. Kaassüüdistavate (v.a. A.V) ja tunnistajate ütluste analüüsist tehtud kaitsja järelduseks on, et ei ole tuvastatav, et L. Tšilingirov oleks süüdistuses toodud osaühingute juhatuse liikmetega ja raamatupidajatest 27
(30)tunnistajatega kasvõi põgusalt suhelnud maksudeklaratsioonides deklareerimisele kuuluvate andmete või deklaratsioonide esitamise teemal. Oma argumendi kaitseks kaitsja viitab kaassüüdistatavate ja tunnistajate üksikutele nende ütluste kontekstist väljarebitud vastustele, mis mingil juhul ei lükka ümber süüdistuse verisooni toimunust ega maakohtu järeldusi L. Tšilingirovi rollist toimepandud kuriteos ning sellele antud juriidilisest hinnangust. Kohtukolleegium osundab, et maakohus on õigesti tuvastanud, et L. Tšilingirovi kaalukas teopanus valeandmete esitamisse OÜ Damianto, OÜ Scanland Group (uue nimega Baltic Fruit Line), E.E ja T.T poolt seisnes selles, et ta omas kontrolli nimetatud äriühingute majandustegevuse (sh leiti tema valduses äriühingute dokumente) ja rahade liikumise üle (sh olid tema valduses äriühingute pangakaardid ja ta teostas ise või A.V kaudu sularaha väljavõtteid pangaautomaadist). Maakohus ei olegi põhjendanud L. Tšilingirovi osapanust sellega, et viimane vahetult korraldas valeandmetega deklaratsioonide esitamist Maksuametile. Maakohus on asunud õigele seisukohale, et sellega tegeles A.V, raamatupidajatega vahetult suhtles samuti A.V . Esitatud apellatsioonis kaitsja jättis tähelepanuta kaassüüdistatavate ütluste osa, milles nad kirjeldavad L. Tšilingirovi rolli äriühingute tegevuses. Kohtukolleegium ei pea vajalikuks selles osas maakohtu otsuse s toodud kaassüüdistatavate ütlusi ja nende osas maakohtu põhjendusi taasesitada, kuid osundab, et kõik kaassüüdistatavad on osundanud L. Tšilingirovile, kui isikule, kelle korraldusi nad pidid täitma. Osadele neist maksis palka sularahas samuti isiklikult L. Tšilingirov. M. Ljahhovetskajat ja H.T instrueeris isiklikult L. Tšilingirov, mida rääkida maksuametis, kusjuures nendel polnud üldse teadmisi firmade tegevusest ega maksude maksmisest. Teistel aassüüdistatavatel k (v.a. A.V ) samuti puudus teadmine, millega täpselt äriühingud tegelevad. Hinnates eelpool nimetatud isikulisi ja dokumentaalseid tõendeid, millest üheselt tuleneb L. Tšilingirovi juhtiv roll süüdistuses toodud äriühingutes kogumis asjaoluga, et äriühingute arvetel olevat raha võttis pangaautomaatidest välja L. Tšilingirov isiklikult või A.V vahendusel (kahel korral ka H.T vahendusel), A.V ütluste kohaselt jäi kogu raha L. Tšilingirovi kätte (v.a. sularaha „palkade“ maksmiseks) tuleb asuda ainuvõimalikule seisukohale, et L. Tšilingirov oli teadlik , et tema rikastub riigile käibemaksuna laekumata jäänud vahendite arvelt, mis on tegelikult olnudki nende äriühingute nn ärimudeliks. Maakohus on seega õigesti järeldanud, et L. Tšilingirovile esitatud süüdistus on kohtuliku uurimise käigus tõendamist leidnud täies mahus, seega kaitsja apellatsioonis toodud põhitaotlus L. Tšilingirovi õigeksmõistmiseks KarS § 3891 lg 2 (

§ 3891lg 1) järgi rahuldamisele ei kuulu.

7. Süüdistatavale karistust mõistes asus maakohus seisukohale, et süüdistatavat tuleb KarS § 3891 lg 2 (

§ 3891

lg 1) järgi karistada vangistusega, kuid seda sanktsiooni alammäära ja keskmäära vahelises suuruses , sest süüdistatav ale tuleb mõista karistuseks reaalne vangistus. Kohtukolleegium sellise maakohtu järeldusega ei nõustu ning leiab, et maakohus kohaldas karistuse mõistmisel ebaõigesti materiaalõiguse norme, mistõttu saadab prokuröri apellatsiooni osaline edu ning maakohtu otsus kuulub tühistamisele süüdistatavale karistuse mõistmise osas. Kohtukolleegium juhib tähelepanu, et karistusest tingimisi vabastamise näol pole tegemist eraldi karistusliigi, vaid ühe võimaliku karistuse individualiseerimise viisiga. Samas põhikaristus peab vastama kindlatele kriteeriumidele, millele asjakohaselt viitas oma otsuses ka maakohus ise, kuid tegi osundatud seisukohast vale lõppjärelduse. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellest tulenevalt ei sõltu karistuse määr asjaolust, kas karistus jäetakse tingimisi kohaldamata või kuulub 28

(30)reaalsele täitmisele. Maakohus sisuliselt tuvastas õigesti, et tulenevalt L. Tšilingirovi rollist kuriteo toimepanemisel, tema süü on suur. Karistust raskendavaid või kergendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud, puhtsüdamlikku kahetsust ei ole Lenur Tšilingirov avaldanud. Kohtukolleegium leiab, et nimetatud asjaoludest tulenevalt tuleb karistada L. Tšilingirovit vangistusega KarS § 3891 lg 2 (

§ 3891lg 1) sanktsiooni keskmises määras.

Nimetatud sanktsiooni ülemmäär on 1 jätkuvalt 5 aastat vangistust, seega L. Tšilingirovile tuleb mõista vangistus KarS § 389 lg 2 (

§ 3891lg 1) järgi 2 aastat ja 6 kuud vangistust. Kar

S § 68 lg 1 alusel tuleb arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 29.-30.03.2012, so kaks päeva seega kandmisele kuulub vangistus 2 aastat 5 kuud ja 28 päeva. KarS § 65 lg 2 kohaselt tuleb suurendada mõistetud karistust 01.06.2011 Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 1 aasta ja 6 kuu võrra ning mõista liitkaristuseks Lenur Tšilingirovile vangistus 3 aastat 11 kuud ja 28 päeva. Maakohus asus seisukohale, et mõistes L. Tšilingirovile karistuseks reaalse vangistuse, on võimalik lisakaristus jätta kohaldamata, kuna käesoleval juhul põhikaristuse mõistmine on piisav vahend, mis mõjutab L. Tšilingirovit käituma edaspidi seaduskuulekalt. Esitatud apellatsioonis prokurör on asjakohaselt viidanud kohtupraktikale, mille kohaselt aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Sarnaselt maakohtuga ka ringkonnakohtul puuduvad alused asuda seisukohale, et peale veel pikema reaalse karistuse ärakandmist on L. Tšilingirov ühiskonnale jätkuvalt ohtlik ning talle mõistetud põhikaristus pole piisav eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks. L. Tšilingirov pole varem karistatud kuritegude eest, mille puhul oleks võimalik olnud kohaldada ka lisakaristust. Ülaltoodud tulenevalt jätab kohtukolleegium rahuldamata prokuröri apellatsiooni osas, milles taotletakse kohaldada süüdistatava suhtes ka lisakaristus ning KarS § 49 alusel keelata L.Tšilingirovil olla äriühingus juhatuse liige, nõukogu liige, prokurist kahe aasta ja kuue kuu jooksul.

  1. KrMS § 45 lg 4 kohaselt on kaitsja osavõtt kohtumenetlusest kohustuslik. Lenur Tšilingirov’i kaitsja vandeadvokaat Jaak Siim taotles apellatsioonimenetluses süüdistataval menetluskuluna tekkinud kaitsjatasu hüvitamist kokku summas 1276,60 eurot. Kohtukolleegium leiab, et arvestades käesoleva asja mahtu ning analüüsimist vajavate episoodide arvu, kaitsja taotlus kuulub rahuldamisele. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale makstav tasu menetluskulu. KrMS § 185 lg 1,2 sätestavad, et kui apellatsioonimenetluses tehakse üks KrMS § 337 lg 1 p 2-4 või lõikes 2 nimetatud lahend või apellatsiooni esitajaks on prokuratuur, kannab menetluskulud riik. Käesolevas asjas üheks apellatsiooni esitajaks on prokuratuur. Samuti kohtukolleegium teeb käesolevas asjas otsuse juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4 ehk tühistab maakohtu otsuse osaliselt ja teeb uue otsuse, seega kannab apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulud riik ning L. Tšilingirovi apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud kuuluvad hüvitamisele L. Tšilingirovile.
  2. Lähtuvalt eeltoodust ning juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4; § 338 p 2; § 340, ringkonnakohus tühistab Harju Maakohtu 03.09.2015 otsuse Lenur Tšilingirovi le KarS § 3891 lg 2 (

§ 3891lg 1) järgi karistuse mõistmise ja ärakandmisele kuuluva vangistuse osas.

Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega mõistab Lenur Tšilingirovile karistuseks KarS § 3891 lg 2 (

§ 3891lg 1) järgi 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud vangistust, seega Kar

S § 65 lg 2 kohaselt ärakandmisele kuulub 3 (kolm) aastat 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus rahuldab prokuröri apellatsiooni osaliselt ning jätab kaitsja apellatsiooni rahuldamata. 29

(30)/allkirjastatud digitaalselt/ 30
(30)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.