lg 1 järgi käskmenetluses Süüdistatav K.I isikukood: XXX; elukoht: XXX; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; haridus: põhiharidus; töökoht: XXX kriminaalkorras varem karistamata; tõkendit kohaldatud ei ole Kaitsja riigi õigusabi korras advokaat Rainer Objartel RESOLUTSIOON 1. Karistus Süüdi tunnistada K.I
lg 1 järgi ja mõista temale karistuseks rahaline karistus 180 (ükssada kaheksakümmend) päevamäära, s.o 1800 (üks tuhat kaheksasada) eurot.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka ajavahemikul 20.11.2017-20.04.2018 sooritatud 60 (kuuskümmend) tundi üldkasulikku tööd, mis lähtudes
lgle 1 vastab 60 (kuuekümnele) päevale vangistusele ja mis
lg 1 teise lause alusel võrdub 180 (ühesaja kaheksakümne) rahalise karistuse päevamääraga, ja lugeda K.I-le mõistetud karistus sellega kantuks.
II Prokuröri ettepanek Prokurör teeb kohtule ettepaneku tunnistada K.I süüdi
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistada teda rahalise karistusega 180 päevamäära ulatuses, s.o 1800 eurot. KrMS § 202 lg 6 kohaselt arvestada karistuse hulka K.I poolt ajavahemikul 20.11.2017-20.04.2018 sooritatud 60 tundi üldkasulikku tööd, mis lähtudes
§-i 69 lg 1 vastab 60 päevale vangistusele ja lähtudes
§-i 68 lgst 1 võrdub 180 rahalise karistuse päevamääraga (ühele vangistuspäevale vastab rahalise karistuse kolm päevamäära). Lugeda K.I rahaline karistus kantuks. Lähtudes VÕS §-dest 127, 1043 ja 1045 lg 1 p 5 välja mõista kannatanu OÜ Biohouse (registrikood 12221114) kasuks kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamiseks tsiviilhagi seitsesada 722,20 eurot (arveldusarve nr XXX). III Kohtu seisukoht süüdistuse tõendatuse ning karistuse laadi ja suuruse kohta Kohus, tutvunud süüdistusakti ja kriminaalasja materjalidega ning hinnanud neid kogumis, nõustub prokuröri ettepanekuga. Tegemist on teise astme kuriteoga, mille tõendamiseseme asjaolud on selged. Vastavalt prokuröri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses KrMS § 251 mõttes. Kohus nõustub süüdistusaktis esitatud süüdistuse tõendatuse ja karistuse määraga. K.I on ennast talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi tunnistanud ning andnud ütlusi süüteo objektiivsete asjaolude kohta. K.I süüd tõendavad kriminaalasjas kogutud tõendid: tunnistaja J.U. ütlused, väljatrükk J.U. 25.07.2017 meilist koos fotofailide väljatrükkidega, OÜ Biohouse süüteoteate avaldus koos Rautakesko AS koondarvega nr 5231220999 ning süüdistatava K.I enda ütlused kahtlustatavana. Kohus K.I käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud ja asub seisukohale, et sellega pani süüdistatav toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus.
lg 1 kohaselt võib kuriteo eest mõistetava rahalise karistuse suuruseks olla kolmkümmend kuni viissada päevamäära.
Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. K.I tegevuses karistust kergendavaid asjaolusid, mis on sätestatud
§-s 57 ja
Karistusregistri teatise kohaselt puuduvad K.I kehtivad kriminaalkaristused. Arvestades K.I teo iseloomu, st et tegu oli varavastase süüteoga, kus süüdistatav pööras enda kasuks temale usaldatud võõra vallasasja, peab üldpreventiivsest eesmärgist tulenevalt peab temale mõistetav karistus olema tuntav ja andma ühiskonnale selge signaali sellest, et selline tegu ei ole tolereeritav. Seetõttu ei tohi süüdistatavale kuriteo eest mõistetav karistus olla miinimummääras, mis
lg 1 kohaselt on 30 päevamäära, vaid teda on põhjendatud karistada prokuröri ettepanekus taotletud ulatuses, s.o 180 päevamäära suuruse rahalise karistusega. 3
lg-te 2 ja 3 kohaselt arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdlase keskmise päevasissetuleku alusel, keskmine päevasissetulek aga arvutatakse, lähtudes süüdlase suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta või, kui nimetatud aasta andmed ei ole kättesaadavad, sellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks.
lg 2 kolmanda ja neljanda lause kohaselt ei tohi arvestatud päevamäära suurus olla väiksem kui miinimumpäevamäär, s.o 10 eurot. K.I
MS § 202 lg 6 teise lause alusel arvestatakse karistuse mõistmisel kohustuste osa, mille isik on täitnud. Kuna ajavahemikul 20.11.2017-20.04.2018 sooritas K.I 60 tundi üldkasulikku tööd, mis lähtudes
lg-le 1 vastab 60 päevale vangistusele ja mis
lg 1 teise lause alusel teeb 180 rahalise karistuse päevamäära, lugeda K.I-le mõistetud karistus lugeda sellega kantuks. Käesolevas kriminaalasjas on kannatanu Biohouse OÜ esitanud tsiviilhagi summas 722,20 eurot. K.I on esitatud nõude õigeks võtnud. TsMS § 440 lg-st 1 tuleneb, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi, kusjuures TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha ilma põhjendava osata. Sellest tulenevalt rahuldab kohus kannatanu hagi ning mõistab OÜ Biohouse kasuks 722,20 eurot varalise kahju hüvitamiseks. IV Kohtu seisukoht menetluskulude osas K.I-ga seotud menetluskulud on KrMS § 175 lg 1 p 4, 9 kohaselt määratud kaitsja tasu 120 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo eest süüdimõistmisel 1,5 palga alammäära ulatuses, s.o 750 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 esimesele lausele hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestades süüdistatava majanduslikku olukorda on ilmne, et menetluskulude tasumine ühe korraga käiks talle üle jõu. Seega leiab kohus, et on põhjendatud võimaldada K.I tasuda menetluskulud KrMS § 180 lg 3 alusel ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.