← Eesti

4-17-6552/36

4-17-6552 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25. jaanuar 2018, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-17-6552 (2330,17,006565) Kohtunik Mari-Liis Avikson Ko

) § 107 lg 1 pst 1 ja §-dest 108-111 kohtunik otsustas: Ida prefektuuri Tunnistada F.U süüdi 29.11.2017 jalakäija poolt liiklusnõuete muu rikkumise eest, s.o LS § 259 lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemises. Tunnistada F.U süüdi 29.11.2017 narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise eest, s.o NPALS § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises Narva KarS § 63 lg 1 ja

§ 108

p 9 alusel karistada F.U toimepandud väärtegude eest raskeimat karistust sisaldava seadusesätte alusel, see on NPALS § 151 järgi arestiga 5 (viis) päeva.

§ 205

lg 2 alusel teatab maakohus F.U-le kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse arestimajja ta peab karistuse kandmiseks ilmuma.

§ 205

lg 3 alusel lugeda aresti kandmise alguseks süüdlase F.U arestimajja saabumise aeg.

§ 205

lg 4 alusel kui süüdlane F.U ei ilmu määratud ajaks aresti kandmisele arestimajja, teatab arestimaja sellest Viru Maakohtu Narva kohtumajale (1. Mai tn. 2, Narva) ja kohus teeb määruse süüdlase sundtoomise kohta arestimajja.

§ 199

lg 3 ja 205 lg 1 kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub ja pööratakse täitmisele selle tegemisest. Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule Narva kohtumaja kaudu 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast, s .o

  1. jaanuarist
  2. Kui ettenähtud tähtajaks ei teatata soovist kasutada apellatsiooniõigust, vormistatakse kohtuotsus ainult selle lõpposana. Apellatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus maakohtu kantseleis kättesaadav alates
  3. veebruarist
  4. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil otsus on kohtumenetluse pooltele maakohtus kantseleis tutvumiseks kättesaadav. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I VÄÄRTEOPROTOKOLLI SISU F.U-le heidetakse ette seda, et 29.11.2017 kell 21:07 Tallinna mnt 12, Narva linn, Ida-Viru maakond olles jalakäija ületas teed reguleeritaval ülekäigurajal foori keelava punase tule ajal. Samuti indikaatorvahendiga RAPID STAT F.U sülje proovist oli tuvastatud, et tema tarvitas narkootilist ainet (tetrahüdrokannabinool) ilma arsti ettekirjutuseta. Antud väärteod kvalifitseeriti NPALS § 151 lg 1 ja LS § 259 lg 1 järgi. II KOHTUISTUNG NING KOHTUS UURITUD TÕENDID Kohus kuulas kohtuistungil üle menetlusaluse isiku F.U ning avaldas järgmised dokumentaalsed tõendid: indikaatorvahendi kasutamise protokoll tl 5-6 ning karistusregistri väljavõtte lk 20-
  5. III KOHTU PÕHJENDUSED F.U poolt narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadu se (edaspidi NPALS) § 151 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine 2 Kohus, vahetult uurinud asjas kogutud tõendeid ja siseveendumuse kohaselt hinnanud tõendeid nende kogumis, on seisukohal, et F.U pani toime väärteo, mis on kvalifitseeritav NPALS § 151 lg 1 järgi. NPALS § 151 lg 1 kohaselt on narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamine või väikeses koguses ebaseaduslik valmistamine, omandamine või valdamine füüsilise isiku puhul väärteona karistatav. Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi

) § 87 sätestab, et väärteoasja arutatakse kohtus ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Seega määratakse väärteoasja arutamise piirid kindlaks väärteoprotokollis sisalduva menetlusalusele isikule etteheidetava teo kirjeldusega, millega on seotud nii kohtuväline menetleja kui ka kohus. Kohus leiab, et F.U poolt talle ette heidetava väärteo objektiivse koosseisu täitmine on tõendatud tema enda ütlustega, kus ta tunnistas ennast süüdi. Tema ütluste kohaselt näitas test kanepit. Ta on sellega osaliselt nõus. Sellepärast, et see oli kanepi põletamise jääkained. Ta kraapis pudeli pealt tahisüsi, mis seal jäi. Ta arvas, et seal ei ole narkootikume. Ta sai aru, et tegemist on kanepi jääkidega. See oli umbes nädal enne kui teda peatati, aga suitsetas kodus Kosmonaudi tänaval. Ta otsustas kasutada seda plastikpudelit suitsetamiseks, kuna ebameeldiv uudis, et emal on tervisega probleeme. Tal ei ole arsti ettekirjutust mõne narkootilise aine tarvitamiseks. Menetlusaluse isiku poolt talle ette heidetava väärteo objektiivse koosseisu täitmist tõendab ka indikaatorvahendi kasutamise protokoll (tl 5-6), mille kohaselt F.U suhtes 29.11.2017 kell 21.21 kasutatud indikaatorvahendit Rapid STAT (8-rsm-0109), mille kehtivusaeg/kasutamisaeg on olnud kuni novembrikuuni

  1. Indikaatorvahendi näit oli positiivne. Indikaatorvahend on näidanud tetrahüdrokannabinooli tarvitamist. Kontrolli tulemusena tuvastati, et prooviandjal esinesid narkootilise aine tarvitamise tunnused. Tal esinesid järgmised joobeseisundile viitavad tunnused: silmade punetus, suured silma pupillid, häiritud reaktsioonikiirus, kõne kiire, selge aja-, isiku ja kohataju, isikul esinesid kerged häired koordinatsioonis ja käitumises rahutus ning omamehelik käitumine. F.U on nõustunud testi tulemusega. Seega on kohtu hinnangul usaldusväärselt tõendamist leidnud, et F.U oli 29.11.2017 tarvitanud ilma arsti ettekirjutuseta kanepit. Väärteoasja materjalidest ei nähtu arsti ettekirjutust kanepi kasutamiseks ning menetlusalune isik kinnitas, et sellesisulist ettekirjutust talle välja kirjutatud ei ole. Sotsiaalministri
  2. mai 2005 määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ (edaspidi: sotsiaalministri määrus) § 3 lg 1 sätestab, et narkootilised ja psühhotroopsed ained on määruse lisas 1 kehtestatud nimekirjas loetletud ained ja nende ainete isomeerid, estrid, eetrid ja soolad ning nimetatud aineid sisaldavad ravimid. Sotsiaaliministri määruse lisa 1 kohaselt kuulub kanep I nimekirja. Seega on kanep kantud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja. Eeltoodud tõenditega kogumis on seega kohtu hinnangul tõendamist leidnud, et F.U oli 29.11.2017 ilma arsti ettekirjutuseta tarvitanud narkootilist ainet kanepit. 3 Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus ning KarS § 18 lg 1 kohaselt on ettevaatamatuse vormideks kergemeelsus ja hooletus. Kohus 1 on seisukohal, et F.U pani NPALS § 15 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt moondab seda. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt (lk 20-21) on teda NPALS § 151 lg 1 (enne 01.01.2015 NPALS § 151) järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest ehk kas narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise või väikses koguses valmistamise, omandamise või valdamise eest karistatud 5-l korral. Seega on alust arvata, et F.U on narkootikumide sõltlane. Ühtlasi on F.U varasemalt samalaadsete tegude eest karistatuna teadlik sellest, et kui tal puudub arsti luba, siis on keelatud narkootilisi aineid tarvitada. Samuti on üldteada asjaolu, et kanep kuulub keelatud ainete 1 nimekirja. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et F.U pani NPALS § 15 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime tahtlikult. Seega on F.U täitnud NPALS § 15 subjektiivse koosseisu. 1 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivse ja KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on tegude toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS
  3. peatüki
  4. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid F.U poolt toimepandud teos kohtu hinnangul ei esine. Samuti on F.U süüvõimeline, s.t ta oli väärteo toimepanemise ajal ja on ka käesoleval ajal süüdiv ja vähemalt 14aastane (sündinud
  5. aastal). F.U poolt liiklusseaduse (edaspidi LS) § 259 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine Kohus, vahetult uurinud asjas kogutud tõendeid ja siseveendumuse kohaselt hinnanud tõendeid nende kogumis, on seisukohal, et F.U pani toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 259 lg 1 järgi. LS § 259 lg 1 alusel karistatakse jalakäija, tasakaaluliikuri juhi, robotliikuri juhi või kasutaja, jalgratturi, pisimopeedijuhi, loomveoki juhi või sõitja poolt liiklusnõuete muu rikkumise eest, kui puudub käesoleva seaduse §-s 226, 234, 236, 237, 239 või 241 sätestatud väärteokoosseis. Kohus leiab, et F.U poolt talle ette heidetava väärteo objektiivse koosseisu täitmine on tõendatud tema enda süüd omaksvõtvate ütlustega, milles kohtul ei ole alust kahelda. Nimetatud ütluste kohaselt
  6. novembril 2017 ületas ta teed Fama kaupluse kõrval Talllinna mnt tänaval. Seal, kus ta teed ületas oli valgusfoor. Valgusfooris põles punane tuli kui ta ületas teed. Esiteks ta tahtis väga WC-sse ja teiseks vaateväljas autosid ei olnud. Üldse ei olnud autosid näha. Kaudselt tõendab menetlusaluse isiku poolt talle ette heidetava väärteo toimepanemist ka indikaatorvahendi kasutamise protokoll (tl 5-6), mille kohaselt F.U suhtes 29.11.2017 kell 21.21 kasutati indikaatorvahendit Rapid STAT (8-rsm-0109), mille kehtivusaeg/kasutamisaeg on olnud kuni novembrikuuni 2018 ja selle näit oli positiivne. Kohus leiab, et narkootilise aine 4 eelnev kasutamine soodustas F.U poolt väärteo toimepanemist, kuna üldteada asjaoluna narkojoove suurendab riski liiklusalaste õigusrikkumiste toimepanemiseks. Kohus leiab, et eeltoodud usaldusväärsete tõenditega kogumis on tõendatud see, et F.U täitis enda tegevusega LS § 259 lg-s 1 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu rikkudes LS § 25 lg 3, mille kohaselt reguleeritaval ristmikul või ülekäigurajal peab jalakäija sõidutee ületamisel juhinduma foorituledest, reguleerija olemasolul aga tema märguannetest. LS § 7 lg 9 kohaselt jalakäijafoor reguleerib jalakäijate, tasakaaluliikuri juhtide ja robotliikurite liiklust. Jalakäijafoor reguleerib ka jalgratturite liiklust, kui jalgratta- ja jalgteel ei ole kasutatud jalgrattafoori. Foori ülemises osas on punane jalakäija kujutis, mis keelab jalakäijal, tasakaaluliikuri juhil ja robotliikuriga ületada sõiduteed, ja all roheline jalakäija kujutis, mis lubab jalakäijal, tasakaaluliikuri juhil ja robotliikuriga ületada sõiduteed. Foor võidakse varustada helisignaaliga, mille katkendlik heli teatab, et põleb punane tuli, pidev heli aga, et põleb roheline tuli. Jalakäijafoori ülemist punast jalakäija kujutisega tuld võib vajaduse korral dubleerida. F.U pani talle süüks arvatud väärteo toime kohtu hinnangul otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus leiab, et F.U teadis, et ei tohi ületada sõiduteed valgusfoori punase (keelava) tule ajal ja tahtis seda, kuna tema ütluste kohaselt lähenevaid sõidukeid ei olnud ning tema tee ületamine ei tekitanud juhtidele ohtu. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS
  7. peatüki
  8. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et F.U on talle süüks arvatud LS § 259 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane (sündinud
  9. aastal). Hinnates eelpooltoodud tõendeid kogumis on kohus seega seisukohal, et väärteoasjas avaldatud ja kohtu jaoks usaldusväärseks peetud tõenditega on tõendamist leidnud see, et F.U pani toime LS § 259 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. F.U-le mõistetav karistus NPALS § 151 lg 1 järgi karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. LS § 259 lg 1 järgi karistatakse rahatrahviga kuni kümme trahviühikut. KarS § 63 lg 1 kohaselt kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Õiguslikkus mõttes on ühe teoga tegemist siis, kui koosseisu realiseerimisele suunatud osateod kujutavad endast objektiivse kõrvaltvaataja jaoks loomuliku elukäsitluse järgi ühtset käitumist. Seega kohus leiab, et F.U-le tuleb mõista karistus NPALS § 15 1 lg 1 järgi. 5 KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vastavalt karistusregistri õiendile (lk 20-21) on menetlusalust isikut varasemalt korduvalt karistatud väärteokorras (8 kehtivat karistust), sh LS § 242 lg 1, § 259 lg 1 ja NPALS § 151 lg 1 järgi väärtegude toimepanemise eest. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et F.U ei ole võimalik karistada kergemaliigilise karistusega, s.o rahatrahviga saavutamaks karistuse eripreventiivset eesmärki, sest talle määratud rahatrahvid ei ole ära hoidnud tema poolt uute väärtegude toimepanemist. Kohtuvälise menetleja esindaja palus kohtuistungil karistada F.U arestiga 5 päeva. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et süüdistatavale konkreetse karistuse valimiseks tuvastatakse sanktsioonivahemiku keskmisest lähtudes järgnevalt süüd kergendavad ja raskendavad asjaolud ning muud süü suurust määravad asjaolud (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-77-11). Kohus leiab, et F.U on põhjendatud käesoleval juhul karistada arestiga alla keskmäära s.o 5 päeva aresti, kuna esineb karistust kergendav asjaolu, s.o süü tunnistamine mõlema väärteo puhul ning puuduvad karistust raskendavad asjaolud. Kohus leiab, et menetlusalune isik ei ole asenduskaristuseks sobiv, kuna karistusregistri andmete pinnalt saab järeldada, et tal on sõltuvusprobleemid. Ka Tartu Ringkonnakohus on enda 06.02.2018 otsuses leidnud, et aresti asendamine üldkasuliku tööga ei ole mõeldav isiku suhtes, kellel on sõltuvusprobleemid. Samuti on Riigikohus otsuses nr 3-1-1-87-08 leidnud, et isik ei ole asenduskaristuseks sobiv, kui tema isikuga seotud asjaolud võivad raskendada asenduskaristusena üldkasuliku töö täideviimist. Menetlusalune isik poolt välja toodu, mille kohaselt hoolitseb ta koera eest ei ole aluseks jätta raskemaliigiline karistus mõistmata, kuna kodulooma eest saavad hoolitseda vajadusel ka teised isikud ning menetlusalune isik on ka enda ütlustes välja toonud, et Narvas elavad tema vanemad.

§ 205

lg 2 alusel teatab maakohus F.U-le kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse arestimajja ta peab karistuse kandmiseks ilmuma.

§ 205

lg 3 alusel lugeda aresti kandmise alguseks süüdlase F.U arestimajja saabumise aeg.

§ 205

lg 4 alusel kui süüdlane F.U ei ilmu määratud ajaks aresti kandmisele arestimajja, teatab arestimaja sellest Viru Maakohtu Narva kohtumajale (1. Mai tn. 2, Narva) ja kohus teeb määruse süüdlase sundtoomise kohta arestimajja. /allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Liis Avikson Kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.