Obsah (8)

§ 199§ 65§ 200§ 209§ 328§ 201§ 64§ 68

Karistuste mõistmisel on esimese astme kohus võtnud arvesse N.E ja R.E süüd, puhtsüdamlikke ülestunnistusi nende karistust kergendava asjaoluna ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistu

§ 199

lg.2 p.4,5,8 järgi süüdistatava N.E suhtes kohaldatud tõkendiks vahi all pidamine tähtajaga

1. maist kuni 14.septembrini 2003.a. Muud dokumendid süüdistatava N.E kahtlustatavana kinnipidamise või vahi all hoidmise kohta kriminaaltoimikus puuduvad. Seega on süüdistatav N.E käesolevas kriminaalasjas 2003.a. eelvangistuses viibinud
2. mail 2003.a. , perioodil
3. maist kuni
4. septembrini 2003.a. ning seejärel vabastatud. Süüdistatav N.E vahistati uuesti
5. veebruaril 2005.a. ning viibib vahi all käesoleva ajani. Nimetatud asjaoludel tuleb täpsustada Tallinna Linnakohtu
6. detsembri 2005.a. otsuse resolutiivosa ja süüdistatava N.E lõpliku karistuse tähtaja hulka täiendavalt arvata 2003.a. eelvangistuses oldud ajana 4 ( neli ) kuud. Süüdistatava N.E poolt kuulub

§ 65

lg.2 järgi mõistetud lõplikust karistusest – 3 aastat ja 6 kuud vangistust – ärakandmisele vangistus tähtajaga 2 aastat, 4 kuud ja 12 päeva. Samas ei nõustu ringkonnakohus süüdistatava R.E apellatsiooni väitega kannatanu N. Pertšaktini ütluste vastuolulisusest temalt mobiitlefoni äravõtmise asjaoludes ega süüdistatava R.E ja vandeadvokaadi Vello Johansoni taotlusega selle kuriteo omastamisena kvalifitseerimiseks. Esimese astme kohtuistungil avaldatud ( protkollitud IX kd. tl. 142 ) kannatanu N. Pertšatkini ütlused ülekuulamisel ning vastastamistel kahtlustatavate Albina Ivakhinaga ja S.D-ga on kattuvad selles, et süüdistatavate poolt väljendatud ähvardused mobiiltelefon füüsilist vägivalda tarvitades ära võtta ning kannatanule trammipeatusest lahkumise tee grupis tõkestamist tajus kannatanu N. Pertšatkin reaalse ja tegeliku ohuna oma tervisele ja varale. Ringkonnakohtus süüdistatava R.E küsimustele vastates kinnitas kannatanu N. Pertšatkin, et juba trammis telefoni äraandmist nõudes ähvarda süüdistatav R.E teda reaalselt vägivallaga - vehkides kannatanu suunas rusikatega. Füüsilise vägivalla kasutamise kartuse mõjul andis kannatanu N. Pertšatkin süüdistatavatele ära mobiiltelefoni Samsung A 800.

§ 200

järgi kvalifitseeritud röövimise koosseisu täidab mitte ainult füüsilise vägivalla kasutamine võõra vallasasja äravõtmiseks, vaid piisab ka psüühilisest vägivallast, mille sunnil kannatanule kuulunud vallasasi läheb üle süüdlase valdusse. Õigusliku tähenduseta on seejuures asjaolu, kas omanikult vallasasja ebaseaduslik äravõtmine ja süüdlase poolt omastamine toimub vägivallale allutatud kannatanu poolse passiivse loovutamisteo või süüdistatava aktiivse äravõtmisteo läbi. Tähtis on, et vägivald oli vallasasja äravõtmise vahendiks ning et vägivald oleks ajaliselt seotud asja hõivamisega, s.t. rakendatud kas vahetult enne või pärast vallasasja üleminekut süüdlase omandusse. Asjaolu, et kannatanule anti süüdlaste poolt temalt mobiiltelefoni äravõtmise järel väidetavaks pandiks rahakott, ei mõjuta kuriteole antud õiguslikku hinnangut. Neil asjaoludel nõustub ringkonnakohus täielikult selles kuriteoepisoodis esimese astme kohtu otsuse põhiosa asjaoludega ( IX kd., tl. 174 pöördel ) ega pea vajalikuks nende kordamist.

§ 199lg.2 p.4,5,7,8 järgi selles, et tema, ajavahemikul 10.

veebruarist 2003.a. kuni 1. veebruarini 2005.a., Tallinna ja Maardu linnade eripaigus, ebaseadusliku omastamise eesmärgil, avalikult, vägivalda kasutamata, grupis ning ühel korral ruumi sissetungimisega, võttis 50 korral kannatanutelt ära erinevaid vallasasju;

§ 200lg.

2 p.4,7 järgi selles, et tema, ajavahemikul 2.augustist 2004.a. kuni 15. veebruarini 2005.a., Tallinna linna eri paigus, ebaseadusliku omastamise eesmärgi, vägivalda kasutades, grupis, 4 korral võttis kannatanutelt ära erinevaid vallasasju;

§ 209lg.2 p.1 järgi selles, et tema 26.

veebruaril 2003.a., Tallinnas, liinibussis nr.34, varalise kasu saamise eesmärgil viis kannatanu Vladimir Lõtšaki eksitusse, küsides kannatanult mobiiltelefoni helistamiseks. Saanud 1600 kr. maksnud mobiiltelefoni №kia 3310 oma valdusse, omastas kannatanu mobiiltelefoni - põgenes sellega autobussist.

§ 328lg.1 järgi selles, et tema 16.

mail 2005.a., Tallinnas, Rahumäe tee 6, põgenes Põhja Politseiprefektuuri arestimajast vahi alt. V.S. tunnistati süüdi:

§ 199lg.2 p.4,5,7 järgi selles, et tema, 23.

oktoobril ja 4.novembril 2004.a., Tallinna linna eri paigus, avalikult, vägivalda kasutamata, grupis, ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis kannatanutelt ära käe - või õlekotid koos neis hoitud vallasasjadega.

§ 200lg.2 p.4,7 järgi selles, et tema, 2.

märtsil 2005.a. Tallinnas, trammis ja Balti Jaama trammipeatuses, grupis kaassüüdistatava Nikolai S.D-ga, vägivallaga ähvardades nõudsid kannatanult Nikolai Pertšatkinil mobiiltelefoni ja tõkestasid tal tee, mispeale kannatanu andis ära 1490 kr. maksnud mobiiltelefoni Samsung A

1. Süüdistatav N.E oma apellatsioonis ei vaidlusta esimese astme kohtu otsust enda süüditunnistamise ega mõistetud karistuse osas, vaid taotleb
2. maist kuni
3. septembrini 2003.a. Maardu Noortevanglas vahi all viibitud aja tema karistuse tähtaja hulka arvamist. Süüdistatava R.E apellatsioonis vaidlustatakse süüditunnistamist

§ 200lg.2 p.4,7 järgi.

Apellandi väitel pole kannatanu N. Pertšatkini esmased ütlused - temalt mobiiltelefoni pettuse teel äravõtmise kohta - kattuvad hiljem antud ütlustega - vägivallaga ähvardamise kohta. Linnakohtu istungile kannatanu ei ilmunud ja teda polnud võimalik küsitleda. Seetõttu taotletakse kuriteoasjaolude selgitamiseks kannatanu N. Pertšatkini ringkonnakohtu istungile kutsumist. Ringkonnakohtu istungil süüdistatavad ja kaitsja teotasid esitatud apellatsioone täies ulatuses. Süüdistatava R.E ja tema kaitsja, vandeadvokaat V. Johanson taotlesid

§ 200

lg.2 p.4,7 järgi inkrimineeritud röövimise ümberkvalifitseerimist omastamisena

§ 201lg.2 p.1,4 järgi.

Süüdistatava R.E apellatsioonis esitatud taotlus kannatanu N. Pertšatkini ringkonnakohtusse kutsumise kohta oli KrMS § 329 ja § 330 korras rahuldatud. Prokurör toetas süüdistatava N.E apellatsiooni

1. maist kuni
2. septembrini 2003.a. vahi alla viibitud aja temale mõistetud karistuse tähtja hulka arvamiseks ning vaidles vastu süüdistatavale R.E-le inkrimineeritud röövimise ümberkvalifitseerimisele omastamisena ja maakohtu poolt R.E-le mõistetud karistuse muutmisele. ajana
3. mai 2003.a., perioodid
4. maist kuni
5. septembrini 2003.a. ning
6. veebruarist kuni
7. detsembrini 2005.a. s.o. kokku 1 ( üks) aasta, 1 ( üks ) kuu ja 18 päeva, lugedes kohtuotsuse kuulutamise päevaks ärakandmata karistuseks, tähtajalise vangistuse 2 ( kaks ) aastat, 4 ( neli ) kuud ja 12 ( kaksteist ) päeva. Karistuse kandmise alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev
8. detsember 2005.a. D.P.i apellatsioon rahuldada. V.S. apellatsioon jätta rahuldamata. Kohtuotsus tehakse teatavaks kohtukantselei kaudu 20.märtsil 2006.a., kuid selle peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb 7 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada. Lühimenetluse korras tehtud Tallinna Linnakohtu
9. detsembri 2005.a. otsusega tunnistati D.P. süüdi:

§ 199lg.2 p.

4,5,7,8 järgi ja karistati enne Tallinna Linnakohtu 4. juuni 2004.a. otsust toimepandud kuritegude eest 9 kuu vangistusega ning hiljem toimepandud kuritegude eest 3 a. vangistusega;

§ 200lg.2 p.4,7 järgi ja karistati 4 a.

vangistusega;

§ 209lg.2 p.1 järgi ja karistati 1 a.

vangistusega;

§ 328lg.1 järgi ja karistati 1 a.

vangistusega.

§ 64lg.1 alusel mõisteti liitkaristuseks 5 a. vangistust, mida Kr

MS § 238 lg.2 alusel 1/3 võrra vähendati tähtajani 3 a. ja 4 kuud vangistust ning mida

§ 65lg.2 alusel suurendati Tallinna Linnakohtu 4.

juuni 2004.a. otsuse järgi kandmata 2 kuu vangistuse võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 3 a. ja 6 kuud vangistust.

§ 68lg.1 järgi arvati karistuse tähtaja hulka 16.

veebruarist kuni 4. detsembrini 2005.a. vahi all viibitud aega 9 kuud ja 18 päeva. V.S. tunnistati süüdi

§ 199

lg.2 p.4,5,7 järgi ja karistati 6 kuu vangistusega;

§ 200lg.2 p.4,7 järgi ja karistati 3 a.

vangistusega.

§ 64lg.1 alusel mõisteti liitkaristuseks 3 a. vangistust, mida Kr

MS § 238 lg.2 alusel 1/3 võrra vähendati tähtajani 2.a. vangistust ning mida

§ 65lg.2 alusel suurendati Tallinna Linnakohtu 28.

jaanuari 2005.a. otsuse järgi kandmata 11 kuu vangistuse võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 2 .a ja 11 kuud vangistust. KrS § 68 lg.1 alusel arvati karistuse tähtaja hulka

1. märtsist kuni 4.detsembrini 2005.a. eelvangistuses viibitud 8 kuud ja 23 päeva. Sama kohtu otsusega tunnistati erinevates kuritegudes süüdi ja karistati kaassüüdistatavaid E.F-i, L.H, S.D, I.V, kuid nende osas kohtuotsust apellatsiooni korras ei vaidlustata. N.E tunnistati süüdi: 1-05-439 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tallinna Ringkonnakohus
2. märtsil 2006.a., Tallinnas 1-05-439 eesistuja Igor Amann, liikmed Meelika Aava, Julia Katškovskaja Tatjan Derkatš Marina Lepiksoo D.P.i süüdistuses

§-de 199 lg.2, p.4,5,7,8; § 200 lg.2 p.4,7; § 209 lg.2 p.1; § 328 lg.1 järgi ning V.S. süüdistuses

§ -de 199 lg.2 p.4,5,7 ja § 200 lg.2 p.4,7 järgi Tallinna Linnakohtu

1. detsembri 2005.a. otsus süüdistatavad D.P. ja V.S. Helen – Megi Metsamägi D.P., varem kohtulikult karistatud V.S., , varem 4 korral kohtulikult karistatud, vandeadvokaadid Leelo Viil ja Vello Johanson Tallinna Linnakohtu
2. detsembri 2005.a. otsus D.P.i ja V.S. suhtes jätta sisuliselt muutmata. Täpsutada sama kohtuotsuse resolutiivosa D.P.i puudutavas osas:

§ 68

lg.1 alusel arvestada D.P.ile mõistetud karistuse tähtaja hulka eelvangistuses viibitud