1-19-2632/36

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2020, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-19-2632 Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. detsembri 2019 määrus H.K tingimisi ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu H.K (H.K; isikukood XXX) kaitsja vandeadvokaat Rein Napa, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
3. detsembri 2019 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Harju Maakohtu 02.04.2019 otsusega karistati H.K KarS § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2 järgi 3 kuu vangistusega ning KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati karistust 1/3 võrra ja mõisteti karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 16.11.2018 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, 1 aasta 2 kuu vangistuse, võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 31.03.2019 karistusaja hulka ning karistusaja algust arvestati H.K kinnipidamisest, s.o alates 31.03.
5. Karistuse kandmise aja lõpp 31.07.
7. Tartu Maakohtu 20.12.2019 määrusega jäeti H.K vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. 2.
8. H.K on mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt 1/3 karistusajast, mis on olnud rohkem kui 4 kuud vangistust. Samuti on H.K andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Sellest tulenevalt on olemas formaalsed alused H.K vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilisele järelevalve alla. 2.
9. H.K on kriminaalkorras korduvalt karistatud (3 kehtivat karistust). Käesoleval ajal kannab liitkaristust nii kehalise väärkohtlemise kui ka varguste katsete toimepanemise eest. H.K varasemast elukäigust nähtuvalt on talle korduvalt antud võimalusi karistuste kandmiseks vabaduses. Harju Maakohtu 30.10.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-7436 tunnistati H.K süüdi kehalises väärkohtlemises, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust, mis omakorda jäeti täitmisele pööramata 1 aasta 6 kuu katseajaga. Hilisemalt tuvastati, et H.K pani enne kohtuotsuse tegemist toime ka varguse katse (s.o 11.08.2018). H.K-le mõisteti selle eest Harju Maakohtu 16.11.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-9292 liitkaristuseks 1 aasta 2 kuud vangistust, mida ei pööratud samuti tingimuslikult täitmisele 1 aasta 6 kuu katseajaga. Vaatamata H.K-le antud võimalustele pani ta aga juba 31.03.2019 (s.o katseajal) toime uue kuriteo (varguse katse), mille eest ta käesolevalt ka vangistust kannab. Maakohtu hinnangul järeldub H.K varasemast elukäigust, et süüdimõistetu on suhtunud äärmiselt ükskõikselt talle mõistetud karistustesse, sh määratud kohustustesse, ja seega ka kehtestatud õiguskorda üldiselt. See näitab ilmselgelt, et varasemad karistused (mida H.K oli võimalik kanda ka vabaduses) ei ole teda mõjutanud õiguskuulekusele ja ei ole täitnud eesmärki. Seega puudus maakohtul igasugune veendumus, et H.K-le on senini ärakantud karistus avaldanud vajalikku mõju ja et H.K on vabanemise korral suuteline täitma kõiki talle käitumiskontrolli ajaks määratavaid kohustusi nõuetekohaselt ja ei pane toime uusi samalaadseid kuritegusid. 2.
10. Vangistuse jooksul on H.K läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, osalenud vangla tööhõives ning tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Maakohtu hinnangul on H.K puhul peamisteks uute kuritegude toimepanemise riskidest tema alkoholi ja narkootikumide tarvitamise harjumused. Kuna süüdimõistetu ise leiab, et tal narkootikumidega enam probleeme ei ole, kuigi on alles 2019 aasta oktoobris lõpetanud metadoonravi, ei ole H.K ise ilmselgelt senini aru saanud probleemi tõsidusest ja tagajärgedest. Samuti seostab H.K enda kuritegelikku käitumist pigem alkoholi kui narkootikumide tarvitamisega. Sellest tulenevalt ei olnud maakohus veendunud, et H.K on sellel korral suuteline vabaduses lõpetama alkoholi ja narkootikumide tarvitamise täielikult ning ta on võimeline ennetama tagasilangusi. Seda veendumust ei tekita ka asjaolud, et süüdimõistetu on lõpetanud metadooniravi ja on läbinud sõltuvust käsitleva sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. 2.
11. Vabanemise korral soovib H.K elama asuda aadressile XXX. Nimetatud aadressil asuv korter kuulub T.K. ja N.K. ühisomandisse ning korteris elab H.K elukaaslane. Materjalidest nähtuvalt on kõik puudutatud isikud andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Samuti on kriminaalhooldusametniku andmete kohaselt täidetud justiitsministri 22.02.2007 määruse nr 15 „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord“ §-st 51 tulevad nõuded. Vabanemise korral on H.K võimalik asuda tööle OÜ-sse Little Japan. Vastav garantiikiri on kohtule esitatud. Maakohus peab positiivseks, et H.K on vabanemise korral kindel elu- ja töökoht ning lähedaste toetus. Samas pidas maakohus oluliseks, et nimetatud asjaolud olid H.K olemas ka enne vangistust. See ei mõjutanud aga mingilgi viisil H.K käitumist ja tegutsemisviisi. Seega ei ole alust olla veendunud, et sellel korral just eelnimetatud asjaolud H.K väljakujunenud käitumismustris muutusi aitavad luua. 2 Määruskaebus
12. Tartu Maakohtu 20.12.2019 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu H.K kaitsja vandeadvokaat Rein Napa, kes palub tühistada maakohtu määruse, teha uus määrus, millega vabastada H.K tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla. 3.
13. Süüdimõistetu kannab reaalset vanglakaristust esmakordselt, ta on vangistuses läbinud individuaalses täitmiskavas ettenähtud sotsiaalprogrammid, osalenud tööhõives ja tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Vabanemisel oleks H.K olemas kindel elu- ja töökoht, lähedaste toetus ja reaalsed võimalused asuda tööle. 3.
14. Riigikohus on 07.03.2019 kohtumääruses nr 1-09-14104 selgitanud, et KarS § 76 lg-tes 1 ja 2 sätestatud tähtaegades väljendub seadusandja abstraktne kriminaalpoliitiline hinnang sellele, et teatud karistusaja ärakandmise järel on vastuvõetav isegi ka pikaajalise vangistuse kandmisest ennetähtaegne vabastamine. H.K-le mõistetud vangistus ei ole pikaajaline. 3.
15. Eelnevast tulenevalt on arusaamatu ja kaitsja arvates põhjendamatu maakohtu veendumus, et H.K tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel ei saa välistada tema poolt uute kuritegude toimepanemist. Kohtumääruses sellekohased põhjendused puuduvad. Positiivsed asjaolud kaaluvad üles need, millistel H.K pani toime katseajal uue väheväärtusliku asja varavastase kuriteo. Süüdimõistetul on head väljavaated resotsialiseerumiseks ja teda on seetõttu võimalik tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Süüdimõistetule saab tema tingimisi enne tähtaega järelejäänud karistuse kandmisest vabastamisel panna Tartu Vangla iseloomustuses näidatud lisakohustused. Katseaeg tuleks määrata karistusaja lõpuni ja süüdimõistetu nõusolekut arvestades ka elektrooniline järelevalve kuni 2 kuuks.
16. Tartu Ringkonnakohtu 14.01.2020 määrusega võeti määruskaebuse menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 21.01.
17. Nimetatud ajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
18. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määrus põhjalik ning selles on analüüsitud kooskõlas kohtupraktikaga ennetähtaegse vabastamise küsimuse nii formaalseid kui ka materiaalseid eeldusi. See, et määruskaebuses ei nõustuta maakohtu põhistustega, ei tähenda, et maakohtu määrus oleks põhistamata. Ringkonnakohus ei tuvastanud esitatud määruskaebuse alusel ei materiaal- ega ka menetlusõiguse rikkumisi.
19. Määruskaebus jääb edutuks. Asjaolu, et süüdimõistetu kannab esimest reaalset vangistust, ei ole koheselt määravaks, mis annaks automaatselt aluse süüdimõistetu ennetähtaegselt vabastada, vaid tuleb kaaluda kõiki KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid, mida maakohus on teinud, kuid asjaolude kogumis hindamise vastu on eksinud kaitsja. On positiivne, et süüdimõistetu käitumine on vangistuses olnud normikohane ning ta on läbinud individuaalses täitmiskavas ettenähtud programme, kuid ka vaatamata sellele on võimalik tõdeda, et süüdimõistetu vabastamine ei ole õigustatud. Maakohus on põhjalikult ka neid asjaolusid käsitlenud, tuues välja nii isikust, tema varasemast elukäigust kui tulevikuväljavaatest toodud asjaolusid. Kaitsja viide asjaolule, et ka pikaajalisest vangistusest vabastamine on võimalik, ei ole asjakohane, sest kaitsja ise on samuti tõdenud, et H.K-le mõistetud vangistus pikaajaline ei ole. Maakohus on oma määruses põhjalikult käsitlenud, miks on alust arvata, et H.K jätkab kuritegude toimepanemist. 3 Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevalt kogumis selliseid asjaolusid, mis annaksid aluse arvata, et süüdimõistetu on sedavõrd muutunud, et kohus saaks olla veendumusel, et uute kuritegude toimepanemise risk oleks madal. Vaatamata isegi sellele, et isik on varasemalt töötanud, on ta toime pannud varavastaseid kuritegusid. Seega ei saa järeldada töökoha olemasolust vabaduses positiivset mõju süüdimõistetu käitumisele. Ka faktiliselt positiivsete asjaolude mõju süüdimõistetu käitumise muutumisele on maakohus analüüsinud, kuid on põhjendatult asunud seisukohale, et puudub veendumus, et need hoiaks ära uusi õigusrikkumisi. Varasemad kriminaalhooldused on H.K suhtes ebaõnnestunud ning taolise süüdistatava käitumise puhul puudub alus veendumuseks, et käesolevalt on olukord teine.
20. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu
21. detsembri 2019 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Mati Kartau Maarika Kuusk 4