lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot ning
lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks;
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot ning
lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks;
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot ning
Väärteoasi Menetlusest osa võtnud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja: Jaak Paju, Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp Menetlusalune isik: H.N , ik: XXX, elukoht: xxx RESOLUTSIOON 1. Rahuldada H.N kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialisti Margus Pihli 28.07.2020 otsusele nr 2302,20,010578 H.N karistamises
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot ning
lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks;
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot ning
lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks;
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot ning
236 lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks osaliselt, s.o rahatrahvi tasumise tähtaja osas, jättes muus osas kaebuse rahuldamata. 2. Tühistada Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialisti Margus Pihli 28.07.2020 otsus nr 2302,20,010578 H.N karistamises
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot ning
lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks;
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot ning
lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks;
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot ning
lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks osaliselt, s.o rahatrahvi tasumise 15 päevase tähtaja osas, jättes muus osas vaidlustatud otsuse muutmata ja tühistamata. 3.
lg 2 alusel määratud lisakaristuse, s.o mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise 2-kuuline tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb 2-kuulise tähtaja möödumisel. 4.
lg 2 alusel määratud lisakaristuse, s.o mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise 6-kuuline tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb 6-kuulise tähtaja möödumisel. 5.
lg 2 alusel määratud lisakaristuse, s.o mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise 6-kuuline tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb 6-kuulise tähtaja möödumisel. 6. Vastavalt
sätetele tuleb pärast otsuse jõustumist viie tööpäeva jooksul juhiluba loovutada Maanteeametile.
lg 1, § 49 lg 1, § 169 lg 7, § 169 lg 5 ja § 169 lg 4 p 4, 5 nõudeid ja pani toime
Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse Ma palun Tallinna politseil minu otsust näha, sest tabasin autot, jätsin märkuse autos mida ma tegin avari, parkisin auto seal kõrva, kus õnnetuse tegin, pärast seda lähen baari, mis asub kõrval, politsei tulnud pärast 2 tundi. Palun läbi vaadata politsei otsus, mul on inimesed koos kellega ma tulen ja nad saad rääkida et mina olen kaine avari momentis. Seda inimesed S L ja G K. Tahan et te pole votkete juhiluba ära sest mul on mikrobuss, mul on minu firma ja ma peaks objekti sõida materjal ja instrumentid, ja tegida vaiksem trahvi, sest mul on kaks laps ja praegu situatsion riigis raske koos too. Advokat pole vaja, suur täna ootan teie vastu. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ning märkis, et 20.juunil sõitis ta S Lga kaupluse juurest, et viia ta pizzeeriasse. Parkides rääkisid nad omavahel ja tagurdades ei märganud sõidukit. Vigastas ja parkis oma sõiduki kõrvale ja jättis kirja. Kirja auto külge jättis S, kes oli ta koos temaga sõidukis. S läks baari, võttis paberi ja kirjutas. S pani kirja ka auto kojameeste vahele. Ta ise oli kõrval. Ta arvas, et saavad ilma politseita kokkuleppele. Seejärel läks ta pitsabaari istuma, auto jäi sinna kõrvale pargituna seisma. Ta oleks pidanud vähemalt jätma kirja pärast liiklusõnnetuse põhjustamist, aga kuna sõiduk seisis autoteeninduse ees, kus on olemas ka kaamera või siis helistada politseisse ja teatama. Tema arvas, et sellest kirjast piisab, kuna sõiduk seisis pargituna kõrval. Pärast autoteenindusest isikud leidsid kirja ja helistasid, siis juba saabus ka politsei. Ilmselt keegi helistas ka politseisse. Juhtimisõiguse sai ta 15 aastat tagasi. Liiklusõnnetuse põhjustamisel peab juht ise helistama politseisse, kui keegi ei helista. Ta jättis kirja ja arvas, et kuna üks kord ka tema sõiduk oli vigastatud, oli ka kiri jäetud. Idee kohaselt juht ei või lahkuda sündmuskohalt, kui kannatanuid ei ole, sõiduk oli pargitud, kaamerad olid olemas, kiri oli jäetud. Seda enam, et ta teab, kes seal autoteeninduses töötab ja igal juhul oleks ta hommikul läinud ja öelnud, et riivas sõidukit. Liiklusõnnetus toimus kella 19 ajal. Politsei tuli mitu tundi hiljem. Pärast politsei kohalkäimist ja registreerimist võttis sõiduki sealt ära G. G töötab pitsabaaris, ta lõpetas töö ja võttis sõiduki. Pärast õnnetust jõi umbes 5 pudelit õlut ja võib olla veel paar pitsi viina. Joomine tuli tal närvidest. Pärast liiklusõnnetuse põhjustamist võib alkoholi tarvitada kui juht pärast rooli ei istu ja kui sõiduk on pargitud. Tema auto oli pargitud ja pärast ta rooli ei istunud. Põhimõtteliselt saab aru, mille eest teda on karistatud ja et pidi kohe ise helistama, et asi fikseerida, et riivas sõidukit, aga jättis kirja. Tema viga, et ise kohe ei helistanud kuigi pidi helistama. Ta ei tea, mis sai sõidukist, mida ta riivas, aga ta on omanikuga telefoni teel ühendust võtnud ja pakkus paberid vormistada. Järgimisel päeval läks teenindusse, kust talle anti telefoni number ja teeninduses öeldi, et nad nägid kirja, võtsid selle, helistasid sõiduki omanikule. Omanik ütles, et politsei käis kohal ja et las politsei tegeleb selle asjaga. Tema tegi omanikule ettepaneku sõiduki remontimiseks. Ta on ka varem õnnetuse põhjustanud ja sündmuskohalt lahkunud ilma sellest teatamata. Palub juhtimisõiguse alles jätta ja rahatrahvi vähendada, sest rahaga on raske olukord ja juhtimisõigus on vajalik. Tööalaselt vaja pidevalt sõita, materjali vedada, lapsi viia. Lisaks trahvi vähendamisele, trahv määratakse nagunii, soovib trahvi ajatamist. Tunnistaja M K selgitas, et sõiduk Xxx Xxx kuulus temale, 20.06.2020 oli sõiduk tema oma. Sõiduk sõideti parklas puruks. Sõiduk oli Kärberi 18 autoremonditöökojas, elektroonikplokk läks rivist välja. Eestist tagavaraosa ei leitud, sõiduki seisis ja telliti Poolast. Seniks lükati sõiduk parklasse. Sõiduk sõideti puruks kella poole kümne paiku õhtul. Purunesid tagatuled, 3 kere deformeerus, tagumine uks enam ei sulgunud. Öeldi, et sõiduk taastamisele ei kuulu. Lapselaps saavutas selle, et kindlustus hüvitas 600 eurot. Pidi sõiduki viima lammutusse, sest parklas tehti trahve. Juhtunust helistati talle politseist, kui kohale jõudis, siis süüdlane oli juba ära viidud. Järgmine päev süüdlane helistas talle, kuid ta oli siis politseis. Sõiduki registreerimismärk oli xxx. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et kohtuvälise menetleja otsus on õige. Kaebuse esitajale ette heidetud rikkumised on leidnud kõik tõendamist. Arvestades seda, et ta on toime pannud kolm enamohtlikku rikkumist, tal on kehtiv kriminaalkaristus sõiduki joobes juhtimise eest, siis on täiesti põhjendatud lisakaristuse kohaldamine. Isik on juba samas olukorras olnud ja peaks väga täpselt teadma, kuidas peab pärast liiklusõnnetust tegutsema. Rahatrahvid on määratud täiesti põhjendatud suuruses. Asjas puuduvad alused karistuse kergendamiseks. Toetab kaebuse esitajat selles osas, et on põhjendatud määrata rahatrahv tasumisele osade kaupa maksimaalse aja jooksul, s.o 12 kuud. Maakohtu seisukoht Kohus, kontrollinud väärteoasja materjale, vaadanud videosalvestist, kuulanud ära menetlusaluse isiku ning tunnistaja ütlused, samuti kohtuvälise menetleja esindaja seisukoha, asub alljärgnevale seisukohale. Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Antud juhul inkrimineeritakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli ja vaidlustatud otsuse kohaselt
Puutuvalt menetlusalusele isikule
lg 1 järgi inkrimineeritud väärteokoosseisu tuleb kohtu arvates esmalt tuvastada seda, kas tegemist oli liiklusõnnetusega.
p 32 kohaselt on liiklusõnnetuseks juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju.
lg 1 sõnastuse järgi on karistatav mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus.
lg 1 sätestab vastutuse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik.
lg 1 sõnastusest lähtuvalt tuleb seega esmalt sedastada mootorsõiduki juhi poolt liiklusõnnetuses osalemine ning seejärel koosseisutunnusena politseile liiklusõnnetusest teatamata jätmise.
lg 1 Kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule ette heitnud
lg 1 sätestatud kohustust, mille kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara 4 või keskkonda ja
Nimetatud sätte kohaselt tagurdades ei tohi juht ohustada ega takistada teist liiklejat, vajaduse korral tuleb kasutada teise isiku abi. Sellise käitumisega põhjustas menetlusalune isik liiklusõnnetuse ning varalise kahju sõidukite omanikele M Kile, L B ning lillepoti omanikule S Cle. Väärteomaterjalide juures olevalt ja kohtuistungil vaadatud videosalvestuselt nähtub, et sõiduk xxx reg. märgiga xxx 20.06.2020 kell 21:11 sõitis parklasse, kus parkis sõiduk Xxx Xxx xx reg.märgiga xxx. Menetlusaluse isiku juhitud sõiduk tegi parklas mitmeid manöövreid, jäi siis tagurpidi seisma parkiva Xxx Xxx taha ning ühtäkki hakkas hoogsalt tagurdama ning tagurdas vastu Xxx Xxx reg.märgiga xxx sõidukit. Xxx Xxx liikus kokkupõrke tagajärjel paigalt ning paiskus saadud löögist vastu lillepotti. Kohtule esitatud väärteoasja materjalidest, s.o sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde koostatud liiklusõnnetuse aktist ja fotodest nähtuvalt on tuvastatud vigastused nii sõidukil Xxx Xxx xxx reg.märgiga xxx kui ka lillepotil. Fikseeritud Xxx Xxx vigastused eeldanuks ilmselgelt sõiduki taastamisremonti ja lillepoti parandamist. Samas nähtub kohtuistungil üle kuulatud M Ki selgitustest, et tema sõiduki vigastused osutusid niivõrd ulatuslikeks, et sõiduk taastamisele ei kuulunud ja tuli viia lammutusse ning kindlustusandja hüvitas talle sõiduki jääkväärtuse. Seega oli M Kile tekitatud kahju niivõrd ulatuslik, et sõiduk muutus otsasõidu tagajärjel kasutuskõlbmatuks, s.t sõiduk hävines. Väärteoasja kirjalikest tõenditest, s.h liiklusõnnetuse aktist nähtuvalt juhtis menetlusalune isik sõidukit xxx reg. märgiga xxx. Menetlusaluse isiku H.N ütluste kohaselt tahtis ta enda sõpra S Ld viia pizzeeriasse. Parkides sõidukit rääkis ta samal ajal S Lga ning nii ei märganud ta tagurdades enda taga seisvat sõidukit ning sõitis parkivale sõidukile otsa. Liiklusõnnetuse toimumise üle vaidlust ei ole ning selle toimumist kinnitas kohtuistungil üle kuulatud menetlusalune isik ning xxx juht H.N. Menetlusaluse isiku juhitud sõiduk aga toimetati enne politsei saabumist sündmuskohalt kolmanda isiku poolt ära ning selle sõiduki vigastusi ei ole väärteomenetluses fikseeritud. Samas, arvestades sõidukile Xxx Xxx tekitatud kahjustusi pidi löök olema niivõrd tugev, et põhjustas kahjustusi ka menetlusaluse isiku juhitud sõidukile, mille omanik oli L B. Seega on tuvastamist leidnud, et kaebuse esitaja H.N juhtis sõidukit xxx reg. märgiga xxx, millega sõitis otsa Xxx Xxx xxx sõidukile reg.märgiga xxx. Liiklusõnnetuse aktist (tl 1-3) nähtuvalt kuulus Xxx Xxx xx reg.märgiga xxx M Kile ning lillepott S Cle. Väärteotoimikus leiduvast sõiduki Xxx Xxx xx vaatlusprotokollist ja fotodest selle juurde (tl 1-7) on tuvastatav, et sõidukil on deformeerunud tagaosa ja vasakpoolne esikülg. Arvestades taolisi vigastusi saab asuda järeldusele, et vaidlusalune sõiduk sai kahjustusi, mis M Ki sõnul osutusid niivõrd ulatuslikeks, et sõiduk taastamisele ei kuulunud. Samuti nähtub sündmuskoha vaatlusprotokollist ning fototabelist (1-7), et kokkupõrke tagajärjel paiskus Xxx Xxx vastu lillepotti, mille tulemusel tulid puidust lauajupid lillepoti küljest lahti. Seega tulnuks ka lillepotil asendada kas purunenud detailid või teha üldse uus. Sellest tulenevalt saab järeldada, et varalist kahju on tekitatud sõiduki Xxx omanikule M Kile ning lillepoti omanikule S Cle ja sõiduki xxx omanikule L B. Seega tegemist on liiklusõnnetusega
p 32 mõttes.
lg 1 ettenähtud väärteokoosseisu tuvastamiseks tuleb tuvastada ka mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, mis oli põhjuslikus seoses teisele isikule varalise kahju tekitamisega. Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku ütlustest lähtuvalt tagurdas H.N oma juhitud sõidukiga otsa tema sõiduki taga parkinud sõidukile Xxx Xxx xx, kuna ajas väidetavalt juttu autos olnud kaasreisijaga ega märganud, et tema sõiduki taga pargib teine sõiduk. Sellest saab järeldada, et menetlusalune isik ei veendunud tagurdama hakates selle ohutuses ning tagurdades sõitis otsa seisvale Xxx Xxx xxx-le. Arvestades taolist käitumist leiab kohus, et menetlusalune isik kasutas ilmselgelt ebaõigeid juhtimisvõtteid ega järginud
lg 1 ja § 16 lg 1 sätestatud kohustust, s.t tagurdades ei tohi juht ohustada teist liiklejat ning et liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. 5 Vaadates liiklusõnnetuse põhjustamise asjaolusid, võib tulla järeldusele, et kuna menetlusalune isik ei täitnud
lg 1 ja § 16 lg 1 nõudeid, siis on süütegu toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. Isik pidas võimalikuks, et kui ta piisava hoolsusega ei täida liiklusnõudeid, siis tekitab ta liiklusohu, mis võib põhjustada liiklusõnnetuse, s.t ta möönis seda, et kui ta enne tagurdamist ei veendu selle ohutuses, võib ta sõiduki taga olevat võõrast vara kahjustada või inimese olemasolul sõiduki taga tekitada tervisekahjustuse. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusaluse isik rikkus
lg 1 ja § 16 lg 1 nõudeid ja pani sellega toime
lg 1 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju.
lg 1 Lisaks eelmärgitule süüdistatakse menetlusalust isikut
lg 4 p 4, 5 ja lg 5 nõuete rikkumises ja
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises selles, et menetlusalune isik lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik.
Ülalpool on kohus leidnud, et tulenevalt
p 32 sätetest oli tegemist liiklusõnnetusega, mille käigus põhjustati varaline kahju liiklusõnnetuses osalenud sõiduki omanikule M Kile ja lillepoti omanikule S Cle ning ilmselgelt ka L B.
lõigetes 1 kuni 2 on sätestatud juhi kohustused liiklusõnnetuse järgselt ohutuse tagamiseks ning lõikes 3 on sätestatud juhi kohustused teatud tingimuste olemasolul, s.o sündmuskohalt lahkumise osas seoses kannatanule abi osutamisega. Väärteoasjas kogutud tõenditest saab tulla järeldusele, et menetlusalune isik lahkus sündmuskohalt ning kogu väärteomenetluse jooksul ei ole kogutud tõendeid, et menetlusalune isik oleks sündmuskohal olles või vahetult pärast liiklusõnnetust pöördunud politseisse liiklusõnnetusest teatamiseks. Vastupidi, kaebuse esitaja enda selgituste kohaselt oli temaga ühes sõidukis olnud S L läinud pärast liiklusõnnetust parkla juures olevasse pitsabaari, et küsida sealt paberit ning kirjutanud paberile õnnetuse põhjustaja andmed ning asetanud paberi seejärel kannatada saanud auto kojamehe vahele. Kui see tehtud, suundusid isikud pitsabaari alkoholi tarvitama. Menetlusaluse isiku sõnul ta politseid juhtunust ei teavitanud, sest arvas, et saab sõiduki omanikuga remondi osas kokkuleppele ning, et paberi jätmisest kojamehe vahele piisas, sest kannatanuid ei olnud, tema sõiduk oli pargitud ja kaamerad olid ka olemas.
lg 4 sätetega on üheselt mõistetavalt sätestatud, millistel tingimustel ei pea politseile liiklusõnnetusest teatama.
lg 4 p 1 kohaselt ei pea politseisse liiklusõnnetusest teatama juhul, kui inimesed liiklusõnnetuses viga ei saanud või liiklusõnnetuses osalenud inimesed ise ei nõua oma tervise kontrolli. Kohus leiab, et nimetatud sätet tuleb vaadata kogumis sama lõike teiste punktidega ning see punkt on vaid üheks osaks loetletud tingimustest, kuivõrd liiklusõnnetuse mõiste ei tulene ainult inimese tervise kahjustamisest, vaid ka varalise kahju tekkimisest. Varalise kahju puhul on olulisteks tingimusteks
lg 4 p 2, 3, 4 ja 5 sätted, milliste kohaselt peavad liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad juhtumi põhjusi hinnates varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses olema ühel meelel, kõikide liiklusõnnetuses osalenud isikute andmed on hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil loetletud, on nimetatud varalise kahju tekitamise eest vastutav isik ja kõik punktides 2 kuni 4 loetletud asjaolud on liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad kirjalikult vormistatud ja sellele alla kirjutanud. Väärteoasja materjalidest sellist dokumenti, mille liiklusõnnetuse põhjustanud menetlusalune isik ja kahju saaja oleks vormistanud
Kuivõrd menetlusalusest isikust juht lahkus liiklusõnnetuse järgselt sündmuskohalt, siis ei olnud võimalik täita ka
Seega ei ole liiklusõnnetuses osalenud menetlusalune isik kui juht täitnud
lg 4 sätestatud nõudeid, mis annaks õiguse jätta politseile liiklusõnnetusest teatamata.
lg 5 teise alternatiivi kohaselt aga tuleks politseile teatada siis, kui varalise kahju saaja ei ole teada. Kuivõrd menetlusalune isik oli otsa tagurdanud parkivale sõidukile, oli ta tekitanud asja 6 omanikule varalist kahju ja talle ei olnud teise sõiduki omanik teada. Menetlusalune isik aga lahkus sündmuskohalt, seega ei saanud talle ka kahju saaja teada olla ja sellest tulenevalt oli tal ka sel juhul teatamise kohustus. Kaebuse esitaja selgitustest ei nähtu, et ta oleks sõiduki omaniku kohta mingeid andmeid saanud ja temaga milleski kokku leppinud. Alles järgmisel päeval läks menetlusalune isik teenindusse ja üritas omanikuga remondi osas kokkulepet saavutada. Ka selline käitumine ei ole eelnimetatud sätetega kooskõlas, kuivõrd liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ning varalise kahju saajad peavad olema varalise kahju tekitamise vastutuse küsimusel ühel meelel, samuti peavad õnnetuses osalenud isikute andmed olema teada ja kirjalikult vormistatud. Käesoleval juhul oli see vaid ühepoolne – teada oli vaid liiklusõnnetuse ja kahju põhjustaja. Menetlusaluse isiku käitumisest saab aga järeldada, et teda ei kahju tekitamine ega kahju saaja ei huvitanud, vaid kõige olulisem oli sündmuskohalt lahkumine ja söögikohta suundumine eesmärgiga tarvitada alkoholi. Ka kirja jätmine kojamehe vahele ei ole piisav ega asenda
lg 4 p 5 märgitud dokumenti ning see ei muuda rikkumist olematuks, kuna kahju kannataja ei olnud teada. Kohus leiab, et politseile võib liiklusõnnetusest teatamata jätta üksnes
lg 4 p 2-4 sätestatud tingimustel, s.o seaduses üheselt sätestatud erijuhul ja selleks tuleb koostada
Antud vaidlusalusel juhul
Samasugusel seisukohal on ka omaksvõetud kohtupraktika. Käesoleval juhul ei ole liiklusõnnetuses osalenud menetlusalune isik kahju saajaga vastutuse osas kokkuleppele jõudnud ega sündmuskohal, s.o liiklusõnnetuse toimumise kohas sellekohast kirjalikku kokkulepet sõlminud. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et liiklusõnnetuses osalenud menetlusaluse isiku käitumises esineb
Peale liiklusõnnetuse põhjustamist lahkus juht sündmuskohalt ilma politseisse teatamata. Kohtu hinnangul on selline tegu toimepandud teadlikult ja tahtlikult. Menetlusalune isik pidi liiklussituatsiooni arvestades aru saama sellest, et ta oli põhjustanud liiklusõnnetuse, samuti pidi ta juhtimisõiguse saanud isikuna teadma, et sellisel juhul tuleb teatada politseisse, kuid ta lahkus sündmuskohalt. Samuti sõnas menetlusalune kohtuistungil, et ta on ka varem õnnetuse põhjustanud ja sündmuskohalt lahkunud ilma sellest teatamata, mille eest teda on ka karistatud, mis tähendab, et isikule ei saanud selline kohustus tulla kuidagi üllatusena ning ta oli teadlik, et politsei teavitamine on antud situatsioonis vajalik. Seega on süütegu toime pandud kavatsetult. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus
lg 4 p 4 ja 5 ning lg 5 nõudeid ja pani toime
lg 1 ettenähtud väärteo.
lg 1 Lisaks eeltoodule on menetlusalust isikut süüdistatud ka
lg 7 nõude rikkumises ja
Menetlusalune isik on tunnistanud, et pärast õnnetust jõi umbes 5 pudelit õlut ja võib olla veel paar pitsi viina. Joomine tuli tal närvidest.
sätestab juhi tegutsemise liiklusõnnetuse korral ning lõike 7 kohaselt liiklusõnnetuses osalenud juht ei tohi tarvitada alkoholi ja muud narkootilist ega psühhotroopset joovet tekitavat ainet, kuni politsei on selgitanud sündmuskohal välja liiklusõnnetuse asjaolud, välja arvatud narkootilist või psühhotroopset ainet sisaldavat ravimit sündmuskohal abi osutava kiirabibrigaadi või muu tervishoiutöötaja korraldusel vältimatu abi korras. Ülalpool on kohus asunud seisukohale, et väärteoasjas toimunud kohtuvälise ja kohtuliku menetlusega on üheselt tõendamist leidnud, et H.N oli
Väärteoasja materjalide kohaselt toimus liiklusõnnetus 20.06.2020 kell 21:13 ning pärast liiklusõnnetusest teate saamist asus politsei otsima liiklusõnnetuse põhjustanud isikut. Väärteotoimikus leiduva tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli kohaselt kasutati H.N seisundi kindlakstegemiseks tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 MK III EST nr ARBK-0032 (taatlustunnistuse nr TTRC-20-00080), 20.06.2020 ajavahemikul 22:35 7 kuni 22:39, s.o ca 1 tunni möödudes liiklusõnnetuse toimumisest. Tõendusliku alkomeetri lugemi kohaselt tuvastati H.N alkoholijoove 1,29 mg/l ja 1,21 mg/l ning laiendmääramatust arvestades loeti lõplikuks näiduks 1,09 mg alkoholi ühe liitri väljahingatava õhu kohta. Taoline näit viitab üheselt suhteliselt suures koguses alkoholi tarvitamisele. Algselt ütles H.N kohtuistungil, et liiklusõnnetus juhtus kella 19 paiku ning politsei jõudis sündmuskohale mitu tundi hiljem. Kui menetlusalune isik nägi kohtusaalis videosalvestist toimunud sündmuse kohta, millel oli kellaaeg 21:11, siis sõnas menetlusalune isik, et ju ta siis eksis kellaajaga. Samuti on näha, et politsei saabus sündmuskohale 12 minutit hiljem, mitte aga mitu tundi nagu väitis algselt menetlusalune isik. Arvestades seda, et H.N ütluste kohaselt alustas ta alkoholi tarvitamist pärast õnnetust ning seda, et tund pärast liiklusõnnetust tuvastati tal alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 1,09 mg/l, siis leiab kohus, et tõendusliku alkomeetri näiduga on tuvastatud joove pärast liiklusõnnetuse toimumist ja H.N saab süüdistada selles, et ta liiklusõnnetuses osalenud juhina tarvitas alkoholi pärast liiklusõnnetust ja enne kui politsei on selgitanud sündmuskohal välja liiklusõnnetuse asjaolud. Seetõttu leiab kohus, et H.N käitumises on tuvastatud
lg 7 keelu rikkumine ja
Süüteo asjaoludest ja menetlusaluse isiku ütlustest lähtuvalt leiab kohus, et
Menetlusalune isik mootorsõiduki juhina teab, et kui ta liiklusõnnetuse põhjustab ja sellest politseile ei teata, vaid lahkub sündmuskohalt ja hakkab alkoholi tarvitama, rikub ta liiklusseaduses sätestatud kohustusi. Sellegipoolest lahkus ta sündmuskohalt ja hakkas alkoholi tarvitama. Kohtuistungil vaadatud videosalvestiselt nähtuv menetlusaluse isiku objektiivne käitumine näitab seda, et menetlusaluse isiku eesmärgiks oli koos sõbraga söögikohta minemine ja seal alkoholi tarvitamine ning autoremonditöökoja parklas aset leidnud liiklusõnnetus oli asjaoluks, mis tekitas menetlusalusele isikule viivituse, kuid lastes sõbral jätta teise liiklusõnnetuses osalenud ja sisuliselt puruks sõidetud ja lillepottide vahele tõugatud sõiduki tagaklaasile andmed kahju tekitaja kohta, läks ta koos sõbraga edasi söögikohta alkoholi tarvitama. Seega oli liiklusõnnetuse põhjustamine menetlusaluse isiku jaoks häiriv asjaolu, kuid ei takistanud teda oma vaba aega veetmast viisil nagu see oli planeeritud, jättes juhil lasuvad kohustused teadlikult täitmata. Süüd välistavaid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumises esineb
lg 7 nõude rikkumine ja menetlusaluse isiku käitumine on kohtuvälisel menetlusel õigesti kvalifitseeritud
Väärteoasjas kogutud ja kohtu poolt kontrollitud tõenditest saab tulla järeldusele, et H.N käitumises on tuvastatud temale inkrimineeritud väärtegude tunnused ning need väärteod on õigesti kvalifitseeritud
lg 1, § 226 lg 1 ja
Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud teod on aset leidnud (§ 133 p 2) ning need on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Kuna menetlusalune isik pani toime
lg 1, § 49 lg 1, § 169 lg 7 ning § 169 lg 4 p 4, 5 ja p 5 sätestatud kohustuste rikkumised, siis on tegemist väärtegudega
lg 1, § 226 lg 1 ja
Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist Margus Pihl, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1, 2 mõttes, mistõttu on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot ning
lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks,
lg 1 ettenähtud väärteo 8 toimepanemise eest rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot ning
lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks,
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot ning
Seega menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega, kuivõrd karistused mahuvad ettenähtud sanktsioonide piiridesse (§ 133 p 7), mistõttu ka süü suurust arvestades puudub alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alusel (§ 133 p 8). Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteomenetluse lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes. Ja kuna puudub taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju, siis puudub ka vajadus lahendada küsimust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks (§ 133 p 10). Karistuse määramine Kohus nõustub kohtuvälise menetleja määratud karistuse liigi ja karistuse määraga ning põhjendab seda järgnevalt.
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise eest liiklusõnnetuses osalenud juhi poolt vahetult pärast liiklusõnnetust rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheksateistkümne kuuni.
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Eelmärgitud kolm sätet võimaldavad ka lõike kaks kohaselt lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist vastavalt ühest kuust kolme kuuni (
lg 2) ja kolmest kuust üheksa kuuni (
Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot ning
lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks,
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot ning
lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks,
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot ning
S § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Märkida tuleb ka seda, et kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdlase süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Hinnates H.N süü suurust
lg 1 sätestatud väärteo puhul on süü hinnatav keskmisena, kuivõrd tegemist on
lg 1 sätestatud ühe alternatiivse tagajärjega, s.o 9 varalise kahju tekitamisega. Seejuures tekitati M Kile kuulunud sõidukile niivõrd ulatuslikke kahjustusi, et selle taastamisremont ei olnud otstarbekas. Lillepotile tekitatud kahjustused ei olnud eriti suured ja selle taastamine võib heal juhul piirduda mõne lauajupi vahetamisega, halvemas juhul aga lillepoti asendamisega. Puutuvalt menetlusaluse isiku juhitud sõidukile tekitatud kahjustusi ei ole nende ulatust võimalik tuvastada. Samas põhjustas menetlusalune isik varalist kahju kolmele isikule, mis on süüd suurendavaks asjaoluks. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kaebuse esitanud isiku käitumises ei ole kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei kohtuvälises ega ka kohtumenetluses tuvastatud.
lg 1 ja § 236 lg 1 mõttes on kohtu hinnangul menetlusaluse isiku süü hinnatav keskmisena. Puutuvalt
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemisel tuvastatud süü suurust on tegemist olukorraga, kus inimesed liiklusõnnetuses kannatada ei saanud ja kedagi abita ei jäetud, mistõttu leiab kohus, et ka selle väärteo puhul on tegemist keskmise süüga. Kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus antud süütegude puhul ei tuvastanud. Kuigi keskmise süü ja kergendavate asjaolude puudumisel tuleb karistuspraktika kohaselt mõista karistus sanktsioonimäära keskmises määras, siis kuna kohus menetlusaluse isiku olukorda raskendada ei saa, nõustub kohus kohtuvälise menetleja määratud põhikaristuste määradega. Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja otsusega määratud põhikaristused on proportsionaalsed menetlusaluse isiku süü suurusega ja kohus ei pea vajalikuks neid kergendamise suunas muuta. Siinkohal peab kohus vajalikuks juhtida tähelepanu ülalpool märgitud kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdlase süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Kuigi kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, siis antud juhul on kohtuväline menetleja vaatamata tuvastatud keskmisele süüle ja kergendavate asjaolude puudumisele
lg 1 ettenähtud väärteo eest määranud karistuse alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra, vaid 1/3 ulatuses ülemmäärast.
§ § 226 lg 1 ja § 236 lg 1 ettenähtud väärtegude eest on kohtuväline menetleja määranud karistuse samuti alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, määrates karistused vaid ¼ ulatuses ülemmäärast. Kohtu hinnangul tuleb kohtuvälise menetleja määratud suhteliselt leebeid karistusi siiski lugeda proportsionaalseks toimepandud süütegudega ja süüdlase isikuga, samuti eri- ja üldpreventiivsete eesmärkidega, kuivõrd kaebemenetluses ei saa kohus ka liialt leebe karistuse korral kaebuse esitaja olukorda raskendada ja rangemat karistust mõista. Seetõttu jätab kohus määratud karistused muutmata. Kuivõrd menetlusalusel isikul on üks kehtiv kriminaalkaristus liiklusalase kuriteo toimepanemise eest, s.o mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, leiab kohus, et ei mõistetud karistus ega kohaldatud katseaeg ei ole isikut mõjutanud seadusekuulekalt käituma. Kohtul jääb üle loota, et kohtuvälise menetleja määratud karistuste määrad mõjutavad menetlusalust isikut piisavalt, sundimaks teda edaspidi liikluses käituma õiguskuulekalt. Puutuvalt üldpreventsiooni leiab kohus, et määratud karistused, vaatamata nende suhtelisele leebusele, annavad ka teistele liiklejatele signaali, et liikluses tuleb olla hoolikas ja tähelepanelik ning teiste vara kahjustamisest tuleb hoiduda ja liiklusõnnetuse põhjustamise korral politseile vastavalt kehtiva seaduse nõuetele teatada ning liiklusnõuete eiramisele järgneb vastutus. Kohus leiab, et puutuvalt määratud karistuse eesmärki menetlusaluse isiku mõjutamisel ja õiguskorra huvide kaitsmisel tuleb asuda seisukohale, et antud juhul määratud karistuse leebed 10 määrad seda ei pruugi täita ning tuleb kaaluda lisakaristuste kohaldamist, mida kohtuväline menetleja on ka teinud. Kohtupraktika kohaselt täidab lisakaristus nii süüd heastavat kui ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet (Riigikohtu otsuse 3-1-1-122-13 p 9). Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Kohtupraktika kohaselt võimaldab isiku poolt teadlikult nõuete rikkumisest järeldada tema allumatust kehtestatud korrale, mis muudab tema poolt uue samalaadse rikkumise toimepanemise võimaluse tõenäolisemaks ning tingib ohu vältimiseks lisakaristuse kohaldamise. Samas ei saa isikutele lisakaristust kohaldada automaatselt, vaid seda tuleb eraldi kaaluda ja põhistada. Mis puudutab lisakaristuste kohaldamist või kohaldamata jätmist, siis peab kohus vajalikuks viidata menetlusaluse isik käitumisele peale liiklusõnnetuse põhjustamist. Menetlusalune isik ei tundnud huvi, millised kahjustused ta liiklusõnnetusega oli tekitanud, mis näitab menetlusaluse isiku hoolimatust ja ükskõiksust teiste isikute vara ja juhil lasuvate kohustuste suhtes. Menetlusalune isik lahkus sündmuskohalt, ei teavitanud liiklusõnnetuse põhjustamisest politseid ning läks vastavalt varem plaanitule koos sõbraga lähedalasuvasse söögikohta alkoholi tarvitama, mis oligi sündmuskohale saabumise eesmärgiks. Selline käitumine näitab, et lähedal olevas parklas kõrvalise isiku sõiduki purukssõitmine, teisele söögikohale kahju tekitamine ja emale kuulunud sõiduki kahjustamine ning seejärel tekitatud kahjustuste ülevaatamine oli menetlusaluse isiku jaoks suhteliselt vähese tähtsusega asjaolu, mis tekitas väikese viivituse söögikohta jõudmisel, kuid ei takistanud tema oma edasiste plaanide kohaselt käitumast. Eeltoodud asjaolud sunnivad kohut tegema järelduse, et pelgalt rahaline mõjutamine ei pruugi eripreventiivseid eesmärke täita ning kohtu arvates on menetlusalune isik liikluses ohtlik ja seda nii toime pandud väärtegude iseloomu ja nende rohkuse, samuti tegudesse ja liiklusohutusse hoolimatu suhtumise tõttu. Seetõttu leiab kohus, et ka preventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt on lisakaristuste kohaldamine põhjendatud ning peaks välistama võimaluse, et menetlusalune isik paneks liiklusalaseid süütegusid toime ajal, kui ta on liiklusest kõrvaldatud. Üldpreventsiooni arvestades, leiab kohus, et teadmine, et vastutustundetud juhid kõrvaldatakse liiklusest, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet. Menetlusaluse isiku esitatud kaebusest ning ütlustest kohtuistungil nähtub, et isiku arvates on rahatrahvid liiga suured, kuna tal on kaks last ja rahaga on olukord raske. Kohus leiab, et isiku põhjendused on asjakohatud. Rahatrahv määratakse vastavalt isiku süü suurusele ja seaduses sätestatud määradele, mitte vastavalt isiku sissetuleku suurusele. Samuti juhib kohus uuesti tähelepanu kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks seadusenormi sanktsiooni keskmine määr, mitte keskmine palgamäär või isiku sissetulek. Käesoleval juhul on aga karistused määratud alla ettenähtud sanktsiooni keskmisi määrasid ning väärteomenetluses ei ole tuvastatud asjaolusid, mis võiks tingida niigi leebete karistuste kergendamist. Kaebusest nähtub, et menetlusalune isik vajab juhtimisõigust töö tegemiseks, kuna vaja on pidevalt sõita, materjali vedada ja lapsi sõidutada. Samas ei ole kaebusele lisatud ühtegi tõendit, mis kinnitaks töötamist kindlal töökohal, kus oleks vajalik juhtimisõigus. Kohus leiab, et isegi kui arvestada, et kaebuse esitajal oleks töö tegemiseks vajalik juhtimisõigus ning see põhjendus oleks ehk inimlikust aspektist arusaadav, siis see põhjendus ei ole lisakaristuse kohaldamist välistavaks asjaoluks. Kohus peab siinkohal vajalikuks viidata varasemale kohtupraktikale, mille kohaselt ka töökoha kaotamise võimalus ei ole iseenesest mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistav asjaolu. KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu (3-1-1-26-10). Antud juhul menetlusalune isik ei ole viidanud sellele asjaolule, et tal oleks liikumispuue, mis välistaks juhtimisõiguse ära võtmise. Samuti oli menetlusalune isik teadlik sellest, et talle on juhtimisõigus tööülesannete täitmiseks vajalik. Menetlusaluse isiku jaoks ei saanud tulla üllatusena ja ootamatult, et tal on juhtimisõigus vajalik tööülesannete täitmiseks või et tal on 11 lapsed, keda on vaja sõidutada. Need asjaolud olid menetlusalusel isikul teada ka siis kui ta liiklusõnnetuse põhjustas, liiklusõnnetuse põhjustamisest politseile teatamata jättis kui ka siis kui ta sündmuskohalt lahkudes söögikohas alkoholi tarvitama asus. Juhtimisõiguse saanud isikuna oli ta teadlik sellest, et sellistele süütegudele järgnevad nii rahatrahv või juhtimisõiguse äravõtmine kas põhi- või lisakaristusena, kui ka sellest tingitud ebamugavused edasise elu korraldamisel. Kohus on seisukohal, et isik peab tegema kõik enesest oleneva, et tema ja temast sõltuvate isikute olukord tema enese tahtliku süülise käitumise tõttu ei halveneks ning senine mugav elulaad ja võimalus töötada senisel töökohal säiliks. Seega saanuks kaebuse esitaja säilitada väärteo toimepanemisele eelnenud olukorra vaid juhul, kui oleks hoidunud temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemisest. Kaaludes riivatavaid õigushüvesid, asub kohus seisukohale, et antud olukorras kaaluvad kollektiivsed õigushüved kaasliiklejate ning ka kaebuse esitaja enda elu ja tervise näol üles kaebuse esitaja võimalikud huvid. Sellest tulenevalt leiab kohus, et väärteoasjas tuvastatud isiku süü suurus, samuti eri- ja üldpreventiivsed eesmärgid on küllaldased lisakaristuste kohaldamiseks ning lisakaristuste kohaldamise vajalikkust toetab ka ülaltoodud kohtupraktika seisukoht. Kohus leiab, et süütegude tehiolusid ja iseloomu arvestades oli kohtuvälises menetluses tehtud otsusega lisakaristuste kohaldamine põhjendatud. Puutuvalt süü suurusesse ei näe kohus alust määratud lisakaristuste kergendamiseks, kuna kõigil kolmel juhul on tegemist keskmise määra piiridesse jääva lisakaristuse määraga. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse sisuline muutmine või tühistamine. Seega puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse sisuliseks muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Puutuvalt kaebuse esitaja taotlusse määrata rahatrahvi tasumine ositi, peab kohus vajalikuks märkida, et kaebuse esitaja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit oma sissetulekute suuruse kohta. KarS § 66 lg 2 kohaselt võib kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. Seega peab menetlusalune isik rahatrahvi ositi tasumist tingivate mõjuvate põhjuste esinemise kohta esitama tõendid. Käesoleval juhul on menetlusalune isik esitanud vaid paljasõnalisi väiteid, et tal on rahalisi raskusi ja ülalpidamisel kaks last. Vaatamata eelmärgitule leiab kohus, et kuivõrd kohtuväline menetleja toetas menetlusaluse isiku taotlust ja määratud rahatrahvide kogusumma kohene tasumine võib tekitada raskusi ning muutuda ülejõukäivaks, peab kohus võimalikuks tühistada vaidlustatud otsuse rahatrahvi tasumise 15 päevase tähtaja osas ning määrata rahatrahvide kogusumma tasumiseks KarS § 66 lg 2 ja 3 alusel 12 kuulise tähtaja alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise päevast. Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 12
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.