Obsah (6)

§ 73l§ 207§ 69§ 224§ 33§ 239

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 4.veebruaril 2020. a Tartu kohtumajas Väärteoasja number 4-19-6285 Kohtukoosseis Sekretär Väärteoasi PPA Lõuna Prefekt

§ 73l

g.2/

§ 207

lg.1,

§ 69

lg.3/

§ 224

lg.2,

§ 33

lg.3/

§ 239

järgsete rikkumiste eest 880 € rahatahviga ja

§ 224lg.

3 p.1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Otsuse kohaselt L.B 28.10.2019 kell 16:49 juhtis mootorsõidukit Tatu vallas LammikuLähte tee 3 km.-l akoholijoobe seisundis – tõenduliku alkomeetriga mõõdetuna tema poolt väljahingatavas õhus oli alkoholi 0, 72 mg/l . Samuti ei olnud temal turvavöö kinnitatud, ta sõitis sõidukiga Ford Mondeo reg nr XXX, kehtiva ülevaatuseta sõidukiga.( tl. 5-7 ). L.B esitas kaitsja advokaat Tarmo Pilve vahendusel Tartu Maakohtule kaebuse 13.12.2019 eelnimetatud otsusele, milles taotletakse kaevatava otsuse tühistamist lisakaristuse osas. Põhjenduseks on toodud L.B vajadus igapäevaselt autoga tööle sõita ja vajadus teiste pereliikmete transpordivajadusi rahuldada. Taotleti kaebuse arutamist kohtuistungil(tl.2-3). PPA Lõuna Prefektuur kirjalikus vastuses kaebusele ei pea kaebust põhjendatuks ning on seisukohal, et L.B süü on suur, kuna isik pani toime kolm rikkumist ning juhtis mootorsõidukit alkoholi tarvitanuna seisundis , mil kindlasti tajus oma joovet, kuid otsustas siiski mootorsõidukit juhtida. Raskeim isiku poolt toime pandud rikkumistest on

§ 224lg.

2 järgi kvalifitseeritud rikkumine, mille sanktsioonimäär on kuni 300 trahviühikut ja juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuni 9 kuuni, ka isikult keda varem ei ole joobes juhtimise eest karistatud.( tl.11-12). Kohtuistungil 28.01.2019 jäid kaebuse esitaja L.B ja tema kaitsja Tarmo Pilv esitatud kaebuse juurde. L.B avaldas kohtuistungil, et primaarne vajadus oleks praegu siiski Võrumaal XXX külas vanematel iga kahe nädala tagant abis käia; muus osas saab leida lahenduse (tl. 35 pöördel). PPA Lõuna Prefektuuri esindaja Janis Miilits ei pidanud võimalikuks L.B-le kohaldatud lisakaristust ära jätta. Menetlusaluse isiku süü suurus iseloomustab rikkuja isikut, isku suhtumist õiguskorda. Ta taotles jätta kaebus rahuldamata. Kohtu põhjendid VTMS § 123 lg 2 mõtte kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohtu hinnangul on väärteomenetlus läbi viidud pädeva menetleja poolt. Asjas on koostatud väärteoprotokoll 28.10.2019(tl. 16) ning protokolli pöördel on L.B allkiri menetluslike õigustega tutvumise kohta. Väärteoprotokollis on süüteokirjeldused korrektsed ning on märgitud ka tõendid, mis rikkumisi kinnitavad. Menetlusalune isik L.B on saanud omakäelise selgituse protokollile anda- on kinnitanud ka protokolliga tutvumist. Samuti on protokollis ka selgitus menetlusaluse isiku poolt vastulause esitamise võimalusele. Samuti on Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Lõuna Prefektuuri 27.11.

1. a otsuses väärteoasjas nr 2780,19,013184 süüetteheide arusaadav ja täpne( tl. 5-7; 14-15) ning on viited süütõenditele. Samuti on otsuses piisavalt põhjendatud karistuse kohaldamist. Kohtu hinnangul on toimunud L.B alkoholijoobe tuvastamine korrektselttäppisalkomeetriga( väljatrükk kui tõend tl. 18 ). Metrosert poolt välja antud tõendusliku alkomeetri Dräger Alcotest 99510EE nr. XXX taatlustunistus ( tl. 25) kinnitab seadme vastavust mõõteseadmele esitatavatele nõuetele. PPA Lõuna Prefektuuri teatis 03.01.2020 (tl. 23) kinnitab, et liikluspolitseinik L.Z. kes sündmuskohal L.B joovet mõõtis, oli läbinud pädeva mõõtja koolituse ning sellest tulenevalt on ka mõõtetulemus usaldusväärne ning õige. 2 Indikaatorvaheni kasutamise protokoll( tl. 20) kinnitab Korrakaitseseaduse § 38 alusel läbi viidud menetlustoiminguid sündmuskohal. Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjelduse protokoll( tl 20 pöördel) viitab kohtu hinnangul sellele, et L.B välistes tunnustes sündmuskohal oli ära tuntav joobeseisund. Tunnistaja H.S.ülekuulamise protokoll kinnitab väärteoprotokollis märgitud ja väärteootsuses tuvastatud L.B rikkumisi( tl. 22). Menetlusaluse isiku L.B ütluste protokollis
2. 10.2019 ( tl. 21) on L.B kinnitanud , et asus alkoholi tarvitanuna mootorsõiduki rooli. Ta oli enne sõidukirooli asumist tarvitanud sünnipäevalauas alkoholi- 30 % alkohoolset jooki. Ta oli arvanud, et alkoholi mõju ei ole veel avaldunud ning oli otsustanud sõidukirooli asuda. Ta teadis, et sõidukil oli tegemata ka ülevaatus. Turvavöö oli ununenud lahti , tulenevalt joobest. Ise ei olevat ta aru saanud, et on joobes. Ta tunnistas rikkumisi, kahetses tehtut. Kohtuistungil L.B oma ütlustes ( protokoll tl. 34 pöördel tl. 35) täpsustas, et ta lootis et külavaheteel politseid ei kohta. Tema ütlustest nähtub, et ta istus sünnipäevalauas alla tunni aja ning teadis, et kange alkoholi mõju organismile avaldub 10-15 minuti jooksul; reaktsioonid aeglustuvad. Kohtu hinnangul saab järeldada L.B ütlustest, et ta asus mootorsõidukit juhtima seisundis mil ta tajus alkoholjoovet, kuid lootis, et teekonnal politseid ei kohta- seega subjektiivsest küljest pani L.B toime

§ 224

lg.2 järgse rikkumise, samuti ka Liiklusseadus § 207 lg.1 järgse rikkumise otsese tahtlusega. Samuti ei ole eluliselt usutav L.B väide selles, et ta ei adunud oma alkoholijoovet. L.B tuvastatud alkoholijoove osundatud määras on kahtlemata inimesele enesele tuntav. Kohtu hinnangul oli L.B süü

§ 224

lg.2 järgse rikkumise toimepanekus suur, sest tema joove oli kriminaalse joobe ( 0, 75 mg/l alkoholi väljahingatavas õhus) lähedal. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid ja leiab, et menetlusalust isikut L.B tuleb tema poolt toime pandud

§ 73l

g.2/

§ 207

lg.1,

§ 69

lg.3/

§ 224

lg.2,

§ 33

lg.3/

§ 239- järgsete väärtegude eest karistada .

Kohtu hinnangul on PPA Lõuna Prefektuuri poolt L.B karistatud vastavuses tema süü suurusega. Samuti on arvestatud kergendava asjaoluna kahetsust. Lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist tuleks kohaldada eeskätt juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib ühiskonnale olla jätkuvalt ohtlik. Seda on ka Riigikohus korduvalt oma lahendites rõhutanud (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-1-1-18-17). Samuti tuleb arvestada käesoleval juhul ka seda , et L.B pani toime üheaegselt kolm väärtegu. Riigikohus on lahendis 3-1-1-75-16 osundanud ,et kui alkoholijoobes juht samaaegselt ka teisi rikkumisi toime paneb, on sellise isiku süü suur . Teadaolevalt KarS § 50 lg. 2 kohaselt ei tohi mootorsõiduki juhtimisõigust ära võtta liikumispuudega inimeselt, kes mootorsõidukit kasutab seoses liikumispuudega. Seadus muid piiranguid sellise lisakaristuse kohaldamisele ei ole seadnud.

§ 224lg.

2 rikkumise toimepannud isikult võib menetleja

§ 224lg.

3 p. 1 alusel ära võtta juhtimisõiguse ka siis, kui seda isikut ei ole varem karistatud alkoholijoobes olles mootorsõiduki juhtimise eest; juhtimisõiguse saab sel juhul ära võtta kolmest kuust kuni 3 üheksa kuuni. Käesoleval juhul on PPA Lõuna Prefektuur rakendanud lisakaristusena minimaalset määra, ehkki võinuks ka juhtimisõiguse pikemaks kui kolmeks kuuks ära võtta, sest isiku süü oli kahtlemata suur, mida eelpool kohus selgitas. Kohtu hinnangul ei ole kooskõlas karistuse üld- ja eripreventsiooniga see, kui kriminaalse joobe lähedases joobes olnud mootorsõiduki juhile lisakaristust üldse ei kohaldata. Käesoleval juhul asjaolu , et isikul on vajadus käia kähe nädala tagant Võrumaal, ei ole küll selline põhjendus, mis peaks jätma eripreventiivse lisakaristuse üldse kohaldamata. Käesolevas menetluses ei ole kaebuse esitaja pidanud vajalikuks tõendada, et Võrumaale vanemate juurde sõitmisel harvem kui kahe nädala jooksul vanemate elukondlik seisund sellest halveneb. Kohtu hinnangul ei ole Võrumaa selline koht kuhu sõita saab ainult oma transpordivahendiga. Samas on isikul ka võimalus sõita vallakeskusesse ühistranspordiga ja vallakeskusest osta , transporti edasi. On arusaadav, et see ei ole nii mugav kui oma autoga sõites, kuid õigusrikkuja, kes tahtlikult asus alkoholi tarvitanuna sõidukirooli, pidanuks aduma , et tema poolt võetud risk võib temale kaasa tuua palju ebamugavusi elukorralduses. Lähtudes eelnevast kohus ei pea põhjendatuks tühistada L.B-le kohaldatud lisakaristust- mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmeks kuuks. Eeltoodust tulenevalt jätta rahuldamata L.B kaebus PPA Lõuna Prefektuuri 27.11.2019 otsuse peale väärteoasjas nr 2780,19,013184 ning kaevatav otsus muutmata. Lepinguline kaitsjatasu kohtukuluna jätta KrMS § 180 lg. 1 alusel L.B kanda. Kohtule ei ole kuluhüvituse taotlusi esitatud.s Peet Teidearu Kohtunik 4