4-20-1219/14

Väärteoasi nr. 4-20-1219 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07. mail 2020.a. Tallinna kohtumaja Väärteoasja number 4-20-1219 Kohtukoosseis Sekretär Tõlk Kohtunik Margot Mikler Moonika Rubizova Katrin–Jana Vaab Väärteoasi M M väärteoasi LS § 201 lg 1 järgi Menetlusalune isik M M, isikukood: xxxx, elukoht: xxxx, xxxx, xxxx Kohtuvälise menetleja esindaja Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklustalituse esindaja Triinu Riigor Kaitsja Jugans Grosmann Süüdi tunnistada M M LS § karistada arestiga 10 päeva. RESOLUTSIOON 201 lg 1 järgi ning Vastavalt KarS § 69 asendada M Mele mõistetud arest 10 päeva üldkasuliku tööga 10 tundi, mille tegemise tähtajaks määrata 3 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Otsus üldkasuliku töö tegemise osas saata täitmiseks Viru Vangla III üksuse noorte kriminaalhoolduse Harju piirkonnale (telefon 6127 764, e-post: noortekrhoinfo@just.ee). Menetluskulud kaitsjatasu näol jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul. 1 Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Ida – Harju politseijaoskonna patrullpolitseinik E K poolt on 24.02.2020.a. koostatud väärteoprotokoll AB 1562788 selles, et M M 24.02.2020.a. kella 00:40 ajal juhtis xxxx juures suunaga xxxx tänava poole mootorsõidukit xxxx reg.nr xxxx omamata vastava kategooria (B -kategooria) mootorsõiduki juhtimisõiugst. Sellise tegevusega M M rikkus liiklusseadus § 90 lg 1 p 1 nõudeid ning pani toime liiklusseaduse § 201 lg 1 ettenähtud väärteo. Menetlusalune isik tunnistas end kohtuistungil süüdi ja andis ütlusi, et 24.02.2020.a juhtis ta mootorsõidukit, kuna auto oli vaja parkida teisele kohale. Juhtimisõigust tal ei ole. On nõus tegema üldkasulikku tööd. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et M Mt tuleks karistada LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest 10 päevase arestiga, kuivõrd menetlusalusel isikul on varasemalt 5 kehtivat väärteokaristust ning varasemad rahatrahvid on küll tasutud, kuid need ei ole menetlusalusele isikule eripreventiivset mõju avaldanud ning isik jätkab uute õigusrikkumiste toimepanemist, seega ei ole M M karistamine rahatrahviga põhjendatud. Kohus, hinnanud väärteoasjades kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on 24.02.2020.a. väärteos tõendamist leidnud järgmiste tõenditega: isikusamasuse tuvastamise protokolliga, mille kohaselt 24.02.2020.a. kell 00:40 tuvastati M M isik ütluste ja politsei andmebaasi kontrollimisel ning alaealise M M toimetamisest ametiruumi teavitati emale telefoni teel kell 01:03 (tl. 5); Tunnistaja P V ülekuulamise protokolliga, milles politseiametnik on andnud ütlusi, et olles patrullis 24.02.2020.a. märkasid xxxx tänavalt suunaga xxxx tänava poole sõitvat sõidukit xxxx reg.nr xxxx, millel oli ebakindel sõidustiil ning ristmikul suunatulede väärkasutamine. Otsustasid sõidukit kontrollida ning juhiks osutus M M ik xxxx, kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Samuti puudusid ka sõiduki dokumendid. Sõiduki peatasid kell 00:40 (tl. 8); sõiduki hoiukohta teisaldamise aktiga, mille kohaselt 24.02.2020.a kell 01:27 teisaldati sõiduk xxxx reg.nr xxxx xxxx parklasse (tl. 9); Maanteeameti liiklusregistri väljavõttega, millest nähtub, et M Mel puuduvad kehtivad juhiload (tl. 11) ning toimiku teiste materjalidega. Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada. M Mele karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning õiguskorra kaitsmise huvisid ja samuti võimalust mõjutada M Mt edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Isikut on varem väärteokorras karistatud 5-l korral (tl. 12) rahatrahvidega, mis on isikul kõik tasutud. Kuivõrd M M on alaealine, tal puudub ka kindel sissetulek ning varasemalt määratud rahatrahvid ei ole avaldanud karistusena soovitud mõju ning isik jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, leiab kohus, et isikule tuleb määrata arest, millise võib asendada üldkasuliku tööga. Menetluskulud kaitsjatasu näol jätta riigi kanda. Kohus juhindus Karistusseadustiku § 48, Väärteomenetluse seadustiku 107- 111 sätetest. /allkirjastatud digitaalselt/ Margot Mikler Kohtunik 2