Obsah (5)

§ 424§ 74§ 75§ 78§ 50

1-20-5725 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. august 2020, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-5725 (20233000993) Kohtunik Heili Sepp Kohtuistung

§ 424

lg 1 järgi, kokkuleppemenetluses, kiirmenetluse sätete järgi Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Sofja Hristoforova Süüdistatav M.B Kaitsja Kohtuistungi toimumise aeg Isikukood XXX; elukoht XXX; Eesti Vabariigi kodakondsus; XXX; emakeel vene keel; ei tööta, XXX; kriminaalkorras karistamata; tõkendit ei ole kohaldatud Ilya Zuev (kohtumenetluses ei osalenud) 13.08.2020 RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku §-dest 248-249, 2561 ja 2565 lg 1 p 2, lg 2 maakohus otsustas: Tunnistada M.B süüdi

§ 424lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 7 (seitse) kuud vangistust.

Kohaldada

§ 74

lg 1 ja mitte pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui M.B ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle

§ 75

lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, nimelt: 1) elama aadressil XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 1 1-20-5725 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks ning

§ 75

lg 2 p 2 ja 8 ettenähtud kohustusi – mitte tarvitama alkoholi ja osalema sotsiaalprogrammis.

§ 74

lg 3 alusel määrata katseajaks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud.

§ 78

p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtulahendi kuulutamisest, s.o alates 13.08.2020. Käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alustatakse kohtulahendi jõustumisest.

§ 50

lg 2 alusel jätta lisakaristus M.B suhtes kohaldamata, kuna ta kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Mõista M.B-lt Eesti Vabariigi kasuks välja 438 (nelisada kolmkümmend kaheksa) eurot sundraha vastavalt KrMS § 2565 lg-le 2 ja § 179 lg 1 p-le

1. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud osa menetluskuludest, nimelt kaitsja Ilya Zuevi poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi kulud summas 97,20 eurot ja joobeseisundi tuvastamisega seotud kulud summas 37,71 eurot, riigi kanda. KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel kohustub M.B hüvitama temalt väljamõistetud riigi nõude sundraha näol kogusummas 438 (nelisada kolmkümmend kaheksa) eurot alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest 1 (ühe) aasta jooksul maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 SEB pangas, nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99920700033141 ning selgitus „M.B, 1-20-5725, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku
2. peatüki
3. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning süüdistataval ja kaitsjal ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. M.B süüdistatakse selles, et tema 21.07.2020 kella 21.40 paiku, olles alkoholijoobes (etanoolisisaldus tema veres moodustas 2,96 +/- 0,06 mg/g, s.o. mitte vähem, kui 2,90 mg/g) juhtis mootorsõidukit Ford Galaxy registreerimismärgiga XXX Narvas 26.Juuli tänaval ja oli politsei poolt kinnipeetud. Vastavalt liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõiduki juht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega rikkus M.B liiklusseaduse § 69 lg-t 1, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Oma teoga pani M.B toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.t.

§ 424lg 1 ettenähtud kuriteo.

2. Kooskõlas süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel 13.08.2020 sõlmitud kokkuleppega taotleb prokurör kohtus M.B süüdimõistmist

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist 7 kuu pikkuse vangistusega.

§ 74

lg 1 alusel 2 1-20-5725 tuleb määrata, et vangistus jääb täielikult täitmisele pööramata, kui M.B katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ning täidab

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Samuti peab M.B katseajal täitma

§ 75

lg 2 ps 2 ja 8 sätestatut, e mitte tarvitama alkoholi, ning osalema sotsiaalprogrammis.

§ 74

lg 3 alusel määrata katseajaks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud.

§ 50

lg 2 alusel jätta lisakaristus M.B suhtes kohaldamata, kuna ta kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Menetluskulud on kokku 572,91 eurot. Kokkuleppe kohaselt tuleb mõista M.B-lt Eesti Vabariigi kasuks välja 438 eurot sundraha, 134,91 eurot muu menetluskulu (vereproovi võtmine joobeekspertiisi teostamiseks 23,71 eurot, joobeseisundi tuvastamine 14 eurot, riigi õigusabi kulud 97,20 eurot) katteks. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 arvestades M.B varalist seisundit (isik on töövõimetuspensionär, kelle sissetulekut moodustab töövõimetuspension 400 eurot kuus) e seda, et tema sissetulek jääb alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära ning menetluskulude hüvitamine täies ulatuses ilmselt käib talle üle jõu, palub prokuratuur jätta riigi õigusabi kulud 97,20 eurot ja ekspertiisitasud 37,71 eurot riigi kanda ning mõista M.B-lt välja 438 eurot sundraha. Kohaldada KrMS § 180 lg 1 ja määrata, et M.B on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 aasta jooksul.

1. Kohtuistungil avaldas M.B, et saab sõlmitud kokkuleppest aru ja nõustub kõikide kokkuleppes kajastatud õiguslike järelmitega. Samuti kinnitas ta, et jääb kokkuleppe juurde, andis vabatahtlikult nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks ning kokkuleppe sõlmimisel avaldas oma tõelist tahet. Süüdistatava soovil ei osalenud kohtuistungil kaitsjat. Prokurör toetas sõlmitud kokkulepet, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
2. Olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte arvamused, on kohus seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Pooled jäid kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS
3. peatüki
4. jao sätteid ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse regulatsiooni. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista M.B süüdi

§ 424lg 1 järgi ja mõista talle kokkuleppekohane karistus.

Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt on otsustus hüvitamisele kuuluvate menetluskulude kohta kokkuleppemenetluse esemeks ning kokkuleppest nähtuvalt on selles osas ka kokkulepe saavutatud. 5. Sõlmitud kokkuleppega on hõlmatud kõik kokkuleppe olulised osised ning kohtul puudub vajadus ja õiguslik alus toodu osas täiendava seisukoha kujundamiseks. Kohus teeb otsuse eeltoodu alusel ning vastavalt sõlmitud kokkuleppele. / / Heili Sepp Kohtunik 3