Obsah (4)

§ 114§ 38§ 70§ 118

Väärteoasi nr. 4-19-4462 K O H T U M Ä Ä R US Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Määruse tegemise aeg 03.09.2019.a. Kohtunik Aime Ivanson Kaebuse esitaja G.L, isikukood XXX Elukoht: xxxx e-post:

§ 114

lg 4 kohaselt on menetlusosalisel õigus esitada maakohtule kaebus kohtuvälise menetleja üldmenetluse otsuse peale 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Kaebuse esitamise viimane päev oli väärteoasjas tehtud otsuse kohaselt 12.08.2019.a. Väärteoprotokollis on märgitud kohtuvälise menetleja lahendi kätte saamise kuupäevaks 26.07.2019.a. Kaebus koos tähtaja ennistamise taotlusega on esitatud Harju Maakohtule 23.08.2019.a, seega peale kaebuse esitamiseks seaduses ettenähtud tähtaja möödumist. Vastavalt

§ 38

lg-le 1 järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 172 lg 1 kohaselt ennistatakse mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg selle uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvateks põhjusteks äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega ja muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt väljendanud seisukohta, et möödalastud kaebetähtaja ennistamisel tuleb mõjuva põhjusena mõista vaid sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud - raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. jaanuari
2. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-152-05 ja
3. veebruari
4. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-5-07). (3-1-1-90-10 p 9.2.) Ühtegi taolist asjaolu menetlusaluse isiku puhul ei esinenud. Kaebuse tähtaja ennistamise taotlus on esitatud põhjendusel, et kaebaja sai väärteootsusest teada 21.08.2019.a., kui sai Maanteeametist kirja, milles kohustati teda loovutama juhiluba Maanteeametile. Kaebaja sai menetleja ametnikust aru selliselt, et otsus saadetakse talle koju. Kuigi väärteoasja menetlenud ametnik püüdis menetlusaluse isikuga suhelda vene keeles, ei olnud vastastikune arusaamine piisav selleks, et tagada menetlusalusele isikule teadmine sellest, et asjas tuleb ise kohtuvälise menetleja otsusele järele minna. Seega on kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus esitatud põhiliselt seetõttu, et G.L ei saanud aru kaebekorrast ning menetlejaga vastastikune arusaamine ei olnud piisav. See aga ei ole kohtupraktika kohaselt mõjuvaks põhjuseks. Samuti ei ole menetlusaluse isiku väide selle kohta, et talle ei olnud tehtud teatavaks otsuse kättesaamise korda, eluliselt usutav. Seda põhjusel, et ta sai aru, et talle edastatakse otsus koju. Seega on talle järelikult selgitatud kaebekorda ja otsuse kättesaamise korda. Ei ole usutav, et väärteoprotokolli koostanud politseiametnik, olles teadlik

§ 70

lõikest 1 – et otsus saadetakse menetlusalusele isikule üksnes tema soovi korral ja sedagi mitte postiga koju, vaid e-posti aadressile -, selgitas G.L-ile kõike seda ebaõigesti.

§ 114

lg 4 kohaselt arvestatakse kohtuvälise menetleja üldmenetluse otsuse peale kaebuse esitamise tähtaega päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Kolleegiumi hinnangul järeldub viidatud sättest ühemõtteliselt, et kohtuvälise menetleja otsuse teatavakstegemisel eeldatakse menetlusaluse isiku aktiivset rolli, s.o seda, et menetlusalune isik läheks väärteoprotokollis teatavaks tehtud ajal ise kohtuvälise menetleja juurde otsusega tutvuma (RKKKK 3-1-1-83-08, p 13). Seega olukorras, kus G.L ei olnud peale 26.07.2019.a. kohtuväliselt menetlejalt otsust saanud, oli menetlusalusel isikul võimalus pöörduda ise kohtuvälise menetleja poole ja tunda huvi, milline karistus talle on määratud. Kõik kontaktandmed on väärteoprotokollis märgitud. Kohtu hinnangul

§ 114

lg 4 eeldab menetlusaluse isiku aktiivset rolli, kuivõrd ei sätesta 2 kohtuvälisele menetlejale kohustust otsus isikule kätte toimetada ilma viimase sooviavalduseta. Käesoleval juhul menetlusalune isik ise aga aktiivne ei olnud. Põhja prefektuuri 25.06.2019.a. väärteoprotokollis väärteoasjas nr 2302,19,009585 on sõnaselgelt märgitud, et kohtuvälise menetleja lahend on kättesaadav alates 26.07.2019.a. Väärteoprotokollile on alla kirjutanud menetlusalune isik ning omakäeliselt märkinud, et on protokolliga tutvunud. Soovi saada kohtuvälise menetleja lahend e-postile, ei ole märgitud. Ka nähtub protokollist, et menetlusalusele isikule on selgitatud tema õigusi ja kohustusi, mida kaebaja kinnitas allkirjaga. Juhul kui menetlusalusele isikule jäi miski arusaamatuks, oli tal võimalus kohapeal politseiametnikult üle küsida, täpsustada. Samuti on alati võimalus pöörduda hiljem kas juristi või kohtuvälise menetleja poole täiendavate selgituste saamiseks. Seda enam, et väärteoprotokollis on märgitud kohtuvälise menetleja kontaktandmed (aadress, telefon ja e-posti aadress). Eluliselt on usutav, et inimene võib sellises olukorras kohapeal olla tavapärasest veidi rohkem ärevuses, kuid selleks antaksegi väärteoprotokolli koopia kätte, et isik saaks ise selle rahulikult hiljem läbi lugeda või paluda abi sellest aru saamiseks. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtule kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks esitatud mitte ühtegi objektiivset asjaolu, mistõttu ei kuulu taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamisele.

§ 118

lg 2 p 1 kohaselt teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui: kaebus on esitatud pärast käesoleva seadustiku § 114 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata. Kohus juhindub määruse tegemisel

§ 118lg 2 p 1.

(allkirjastatud digitaalselt) Aime Ivanson kohtunik 3