1,4,5 ; § 328 lg.1 ja § 25 lg.2 järgi, K.S-i süüdistuses
4,5; § 202 lg.1; § 214 lg.2 p.1,4,5 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
6 kuu pikkuse vangistusega, mille kandmiselt vabastati tingimis enne tähtaega 1 a ja 15 päeva, vahi alla viibib alates
; § 201 lg.2 p.1 järgi 6 kuu pikkuse vangistusega tingimis 18 kuulise katseajaga, vahi all viibis 4.-
K.S-i
A.F tunnistada süüdi
K.S mõista õigeks
214 lg.2 p.1,4,5 järgi ja karistati 4 a. pikkuse vangistusega;
pikkuse vangistusega;
lg.1 ja § 25 lg.2 järgi ning karistati 2 kuu pikkuse vangistusega.
ja 1 kuu pikkune vangistus, mida
lg.2 alusel suurendati eelmise kohtuotsuse järgi ärakandmata karistuse osa võrra ning lõplikuks karistuseks mitme kohtuotsuse järgi mõisteti vangistus, tähtajaga 5 a. 1 kuu ja 15 päeva. Sama kohtuotsusega K.S tunnistati süüdi:
pikkuse vangistusega;
lg.1 järgi ja karistati 3 kuu pikkuse vangistusega;
4,5 järgi ja karistati 6 kuu pikkuse vangistusega.
1 alusel mõisteti liitkaristuseks kuritegude kogumi eest 4 a. pikkune vangistus, mida
lg.2 alusel suurendati eelmise kohtuotsuse järgi kandmata karistuse võrra ning lõplikuks karistuseks mitme kohtuotsuse järgi mõisteti vangistust, tähtajaga 4 a. ja 6 päeva. Süüdistatavatelt A.F-ilt ja K.S-ilt mõisteti solidaarselt välja kannatanu Ž. G. kasuks 250 kr. ning süüdistatavalt K.S-ilt mõisteti välja kannatanu J. P. kasuks 3500 kr. ja kannatanu R. P. kasuks 3500 kr. A.F ja K.S tunnistati
lg.2 p.1,4,5 järgi süüdi selles, et nad, 8.juulil 2007.a., XXXXXXX, XXXXX XX XX hoone juures, võtsid kannatanult D. G.ilt vabaduse, sundides teda istuma sõiduautosse BMW, lukustasid autouksed ning sõidutasid kannatanu XXXXX XX XX haljasalale, kus süüdistatav A.F nõudis 300 kr. sularaha ja mobiiltelefoni üleandmist. Süüdistatav K.S ähvardas relva ja füüsilise vägivalla kasutamisega, mille tulemusena kannatanu andis ära 250 kr. sularaha, mille ta oli pangaautomaadis oma kontolt välja võtnud. A.F tunnistati
lg.2 p.4 järgi süüdi selles, et tema, 15.juulil 2007.a., XXXXXX XXXXXX, XXXXX XX X elamu juures, pani kannatanule M. B.le käe ümber kaela ja viis kannatanu XXXXX XX X elamu trepikotta, kus võttis kanntanul taskust ära M. B.le kuuluva mobiiltelefoni Samsung E-250, väärtusega 2070 kr.
juulil 2007.a., olles kuriteos kahtlustatavana vahi alla võetud ja toimetatud ülekuulamisele Maardus, Karjääri tn.11 asuvasse Ida –Harju politseiosakonda, püüdis vahi alt põgeneda, hüppas politseihoone II korruse aknast välja. K.S tunnistati
lg.2 p.4 järgi süüdi selles, et tema, võõra vallasasja ebaseaduslik omastamise eesmärgil, 28. mail 2007.a., XXXXXX XXXXXX, XXXXXX XX X-X korteris, võttis ära kannatanu J. J. mobiiltelefoni, väärtusega 3500 kr. ning 7.augustil 2007.a. XXXXXXXXX XX XX maja ees, võttis avalikult ära kannatanu R. P. ketaslõikuri, väärtusega 5000 kr.
augustil 2007.a., XXXXXXX, XXXXXXXXX XX-XX, müüs V. T. 400 kr. eest süüteo läbi omastatud mobiiltelefoni №kia 6280, väärusega 5000 kr. Menetlusosaliste seisukohad ringkonnakohtus. Advokaat T. Vaske apellatsioonis vaidlustatakse maakohtu otsust K.S-i
1,4,5 järgi süüdimõistmise osas, kuna K.S end väljapressimises süüdi ei tunnista ja on selgitanud, et ta oli alkoholijoobes kui süüdistatava A.F ta sõiduautosse kutsus. Süüdistatava S. K.S jäi autos magama ega tea millal kannatanu D. G. autosse istus. Mingil ajal sai aru, et süüdistatav A.F kannatanult midagi nõuab, kuid probleemi sisust ta aru ei saanud. Ühe maja eest süüdistatav A.F ja kannatanu väljusid autost ja sisenesid maja trepikotta. Süüdistatav K.S ei tahtnud üksi autosse jääda ja järgnes teistele. Korterist väljudes sõideti bensiinijaama ja edasi Maardusse. Kannatanu ehmunud nägu nähes, tundis süüdistatav A. Toropov hirm, et kannatanu võib politseisse pöörduda ning katseajaga vabaduses viibiv K.S võib kinnipidamisasutusse sattuda. Selle ennetamiseks ähvardas ta kannatanut öeldes, et omab püstolit ja võib kannatanu metsa viia. Süüdistatava A.F-i ja kannatanu vahelist juttu rahast või mobiiltelefonist ta ei kuulnud. Seetõttu taotleb apellant süüdistatava K.S-i teo kvalifitseerimist
Süüdistatava K.S-i enda apellatsiooni väidete kohaselt pole ta väljapressimisena ega teadvalt kuritegelikul teel saadud vara turustamisena kvalifitseeritud kuritegusid toime pannud. Kaassüüdistatav A.F on väljapressimises oma süüd tunnistanud ja kinnitanud selle toimepanemist omal initsiatiivi. Apellant ei teadnud midagi raha üleandmisest ja ähvardas sõiduautos kannatanut D. G.t vaid ühe korra, et hoida ära ehmunud kannatanu politseisse pöördumist, mis võinuks kaasa tuua varem mõistetud karistuse täitmisele pööramise. Kannatanu D. G. ähvardamise eesmärgiks polnud kasu saamine ja seetõttu taotletakse selle teo
Vale on kannatanu D. G. ütlus apellandi poolt raha nõudmise kohta. Ehmunud kannatanu ei saanud aru, kes mida küsis. Apellandil oli endal rohkem raha kui see summa, mille kannatanu D. G. andis A.F-ile. Apellant ei teadnud, et A.F on raha vaja ega saanud aru kannatanu ja A.F-i vahelisest vestlusest. Apellant ei nõustu prokuröri arvamusega, nagu pidanuks ta autos viibides teiste jutuajamise sisust aru saama. Apellant oli hõivatud oma mõtetega ega pööranud teiste jutule tähelepanu. A. R.ilt mobiiltelefoni vastu võttes ja seda ära müües arvas apellant, et tegemist on A. R.i mobiiltelefoniga. Prokurör soovis sellest süüdistusest loobuda, kuid maakohus tegi süüdimõistva otsuse. Ebaõigesti on maakohus arvestanud
järgi esitatud süüdistus, vaid taotles toimepandu kvalifitseerimist
Maakohus aga mõistis apellandi süüdi
vangistusega. Apellant ei tunnista end süüdi
Apellant ei tahtnud vahi alt põgeneda, vaid aknast välja hüpates enesetapu sooritada. Tunnistaja R. N. kinnitab ütlustes, et 18.juulil 2007.a. oli apellant nukras tujus. Tunnistaja eksib selles, et apellant oli aknast väljahüppamise järel jõudnud 30 m. kaugusele politseimajast. Tegelikult oli apellant 10 meetri kaugusel majast. Maapinnale kukkudes sai apellandil selg vigastada ja ta suutis maale kukkumise kohast vaid mõned meetrid edasi liikuda. Apellant on aktiivselt tegelenud spordiga ning kui ta oleks tahtnud vahi alt põgeneda, siis poleks ta pea ees aknast välja hüpanud, vaid oleks teinud seda muul viisil. Seetõttu taotleb apellant enda õigeksmõistmist süüdistuses
Süüdistuses
Kannatanu D. G. võttis ta auto peale selleks, et ta näitaks millises majas elab S. I. nimeline isik. Füüsilist jõudu kannatanu suhtes ta ei kasutanud. Apellant tervitas kannatanut ja võttis tal õlgade ümbert kinni ning koos mindi sõiduauto BMW juurde. Kannatanu oleks soovi korral võinud lahkuda. Õlgade ümbert kinnivõtmine ei saanud kanntanule valu või hirmu põhjustada ega apellandi vaenulikust väljendada. Kui oleks toimunud midagi kuritegelikku, oleks tunnistaja S. Š. võinud sekkuda ja kuriteo ära hoida, sest politseiasutus asus sündmuspaigast 20 m. kaugusel. Sõiduauto BMW uksed olid blokeeritud väljast poolt avamise vastu. Autos istuv kannatanu oleks ukse seestpoolt avades võinud autost lahkuda. Kui alustati sõitu kannatanu poolt näidatud suunas, märkas apellant, et autol lõpeb kütus ja peatas auto gümnaasiumi taga platsil. Seejärel küsis ta kannatanult mobiiltelefoni ja 250 kr. raha võlgu. Laenatud raha kavatses apellant mõne aja pärast kannatanule tagasi anda. Kannatanu vastas, et tal sularaha ei ole ja tegi ettepaneku sõita tema koju. Kannatanu korteris said 100 kr. raha ja kannatanu võttis pangakaardi. Kannatanu võttis pangaautomaadist 150 kr. ja andis apellandile. Auto tankimise järel viis apellant kannatanu tema kodu juurde ja andis kannatanule mobiiltelefoni tagasi. Kannatanu poleks seda kõike teinud, kui oleks apellanti kartnud. Seetõttu taotletakse teo ümberkvalifitseerimist avaliku vargusena
Ringkonnakohtu istungil süüdistatavad ja kaitsjad toetasid esitatud apellatsioone täies ulatuses ja taotlesid apellatsioonide rahuldamist. Prokuröri arvamuse kohaselt tuleb maakohtu otsus tühistada A.F-i süüdimõistmises
lg.2 p.4 ja K.S-i süüdimõistmises
Uue kohtuotsusega tunnistada A.F süüdi
lg.2 p.4,5 järgi ja karistada 10 kuu vangistusega ning mõista õigeks K.S
Süüdistatavate A.F-i ja K.S-i apellatsioonid osaliselt rahuldada. Süüdistatava A. Toropovi apellatsioonis esitatud taotlus tunnistajate Z. G. ja V. T. ringkonnakohtus ülekuulamise kohta jäeti rahuldamata põhjusel, et nimetatud tunnistajad olid ülekuulatud Harju Maakohtus ning nende ütlused protokollitud ( IV kd. tl. 50-52; 101-102 ). Tunnistaja Z. G. tööalase ja isikliku suhtluse ringi kuuluvat isikute väljaselgitamine ei ole käesolevas kriminaalasja kohtuliku arutamise esemeks. Ringkonnakohtu seisukoht. Ringkonnakohus, kuulanud ära kohtumenetluse pooled ja tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega nõustub täielikult maakohtu otsuse põhiosas esitatud asjaoludega süüdistatavate A.F-i ja A. Toropovi süüditunnistamises kannatanult D. G.lt grupis raha väljapressimises, mis oli seotud kannatanult vabaduse võtmisega ja süüdistatavate teole antud õigusliku hinnanguga. Kasutades KrMS § 342 lg.3 p.1 antud õigust ei pea ringkonnakohus vajalikuks nende asjaolude kordamist. Ringkonnakohus märgib vaid, et väljapressimise kvalifitseeritud koosseisu tunnuse vabaduse võtmise - täidab kannatanule igasuguse takistuse tegemine, mis piirab tal oma tahte kohaselt vabalt liikuda. Kannatanu D. G. ja tunnistaja S. Š. kattuvate ütluste kohaselt ei soovinud kannatanu nende juures peatunud sõiduautosse istuda. Autost väljunud süüdistatav A.F haaras kannatanul õlgadest ja toimetas autosse ning lukustas autouksed, misjärel auto alustas sõitu. Maakohus on sellist tegu õigesti hinnanud kannatanult D. G.lt vabaduse võtmisena, kui kannatanu ei saanud oma tahte kohaselt vabalt liikuda, vaid oli oma tahte vastaselt suunatud istuma sõiduautosse, millega XXXXXX XXXXXX liikusid süüdistatavad A.F ja A. Toropov ning millest sõidu ajal polnud kannatanul - oma elu ja tervist ohtu seadmata võimalik väljuda. Kannatanu D. G. ütlused selles, et autos teda ähvardas ja käskis täita süüdistatava A.F-i nõudmised, juhi kõrval istunud süüdistatav K.S. Asjaolu, et süüdistatav K.S kannatanut relva olemaoluga ja metsa viimisega ähvardas, kinnitavad ütlustes nii süüdistatav A.F kui süüdistatav K.S. Kannatanu D. G. ja süüdistatavate ütlused kattuvad ka selles, et kannatanuga koos sisenesid tema elukohta raha ja pangakaarti järgi mõlemad süüdistatavad: A.F ja K.S . Ringkonnakohtu hinnangul pole nende faktiliste asjaolude põhjal eluliselt usutavad apellatsiooni väited selles, et süüdistatav K.S ei saanud autos viibidse aru kannatanule raha üleandmise nõudmise esitamisest ning et ta läks kannatanu korterisse läks ta vaid seetõttu, et üksi ei tahtnud sõiduautosse istuma jääda. Ringkonnakohus on veendunud, et süüdistatav K.S-i oluline teopanus kannatanult D. G.lt raha väljapressimise kaastäideviimises seisneski selles, et oma kohalolekuga ja ähvardustega manifesteerida kannatanule, et süüdistatavate poolt kontrollitavas olukorras on raha üleandmise nõude täitmine vältimatu ja selle täitmisest keeldumine võimatu. Ringkonnakohtu seiskohalt on põhjendatud süüdistatava A.F-i apellatsioon selles, et maakohtu otsus tuleks tühistada tema
B.lt mobiiltelefoni äravõtmine tuleks kvalifitseerida võõra vara avaliku äravõtmisena
Kriminaaltoimikus oleva Harju Maakohtu
lg.2 p.4 järgi esitatud süüdistuse ümberkvalifitseerimiseks
5 järgi ning süüdistatava A.F-i
Samuti teatas riikliku süüdistuse esindanud prokurör kohtuvaidluses, et loobub süüdistatavale K.S-ile
Ringkonnakohus on seisukohal, et mõistes süüdistatava A.F-i süüdi röövimises ja K.S-i süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara turustamises olukorras, kus riikliku süüdistus esindanud prokurör kohtuistungil taotles kohtualuste süüdimõistmist kergemas kuriteos või süüdistusest loobus, on maakohus rikkunud KrMS § 14 sätestatud kohtumenetluse võitlevuse põhimõtet ja KrMS § 301 ja § 309 lg. 2 sätestatud nõuet. Nende kriminaalmenetluse seadustiku sätete kohaselt täidavad kohtus süüdistus – ja kaitsefunktsioone ning kriminaalasja lahendamise funktsioone eri menetlussubjektid. Prokuröri poolt süüdistuses loobumine on õigeksmõistva kohtuotsuse tegemise alus. KrMS § 268 lg.-d 1, 2 ja 7 sätestavad, et kriminaalasja arutamine toimub küll süüdistatava suhtes süüdistusakti järgi, kuid uue süüdistusakti koostamine pole vajalik, kui prokurör muudab süüdistust, kergendades süüdistatava olukorda. Prokurör võib kohtuvaidluses kuriteo samadest asjaoludest lähtudes muuta kuriteo kvalifikatsiooni ja kergenda süüdistatava olukorda. Käesoleva kriminaalasja arutamisel on prokurör Ü. Jaanhold kohtuvaidlustes muutnud süüdistatavale A.F-ile
lg.2 p.4 järgi esitatud süüdistust, kergendades süüdistatava olukorda ja taotledes toimepandud süüteo kvalifitseerimist
Süüdistatava K.S-i puhul prokurör loobus
See tähendas asja lahendava maakohtu jaoks kohtuliku arutamise piiride muutumist, sest prokuratuuri poolt A.F-i enam ei süüdistatud röövimises ning K.S-i kuriteoga saadud vara turustamises. Kriminaalmenetluse seadustik ei anna kriminaalasja lahendavale kohtule võimalust süüdistatava olukorra raskendamiseks ning kohtualuse süüdimõistmiseks kuriteos, milles prokuratuur teda ei süüdista või kohtualuse süüditunnistamises raskemas kuriteos kui nägi ette prokuröri poolt kohtuvaidlustes muudetud kvalifikatsioon. KrMS § 301 sätestab, et kui prokurör kohtuvaidlustes loobub süüdistuses, teeb kohus õigeksmõistva otsuse. Neil asjaoludel tuleb Harju Maakohtu otsus osaliselt tühistada süüdistatava A.F-i
4 järgi ning süüdistatava K.S-i
lg.1 järgi süüdimõistmiste ja mõistetud karistuste osas ning mõista nad nendes süüdistustes õigeks. Teha uus otsus millega tunnistad süüdistatava A.F süüdi - 15.juulil 2007.a., XXXXXX XXXXXX, kannatanult M. B.lt avalikult, kuid vägivalda kasutamata, 2070 kr. väärtusega mobiiltelefoni varastamises -
Samuti peab ringkonnakohus vajalikuks täpsustada maakohtu otsuse resolutiivosa punktis 13 süüdistatava K.S-i poolt eelvangistuse viibitud aja karistuse aja hulka arvamises osas. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et süüdistatav K.S oli käesoleva kriminaalaja kohtueelse menetluse käigus kahtlustatavana kinni peetud 4.- 5.juunini 2007.a. ning
järgi kvalifitseeritava süütekoosseis on täidetud kui vahistatu omavoliliselt lahkub valve alt. Seejuures pole tähtust, mis motiividest on vahistatu omavoliline valve alt lahkumine ajendatud. Omavoliline valve alt lahkumist ei saa õigustada motiiviga vältida süüdimõistmist või kinnipidamiskohta karistuse kandmisele saatmist. Süüdistatava A.F-i ütluste kohaselt püüdis ta vältida karistuse kandmiseks vaglasse sattumist. Asjaolu, et aknast väljakukkumisel saadud vigastuse tõttu ei olnud süüdistatav A.F suuteline pakku minema ja tabati politseiasutus juures on arvestatud teo kvalifitseerimisel vahi alt põgenemise katsena. Süüdistatavale A.F-ile
lg.2 p.4,5 järgi karistuse mõistmisel juhindub ringkonnakohus
sätestatud karistamise alusest, võtab sarnaselt maakohtuga arvesse A.F-i süü suurust, tema karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust ja karistust raskendava asjaolu puudumist. Kuna süüdistatava A.F on eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmiselt vanglast tingimisi vabastamise järel pannud uuesti toime mitmeid kuritegusid, s.h. esimese astme kuriteo, tuleb teda karistada prokuröri poolt taotletud 10 kuu pikkuse vangistusega. Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonid osaliselt rahuldada. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg.1 p.4; § 338 p.2, 3; § 340 lg.2 p.2,3; § 342; § 343 ringkonnakohus tühistab osaliselt Harju Maakohtu otsuse ja teeb uue kohtuotsuse millega osaliselt rahuldab süüdistatavate A.F-i ja K.S-i apellatsioonid ja advokaat T. Vaske apellatsiooni jätab rahuldamata. I. AMANN J. KATŠKOVSKAJA J. PAAP
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.