1-15-1906/37

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg

1. mai 2016 (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-1906 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Kriminaalasi O.M süüdistuses KarS § 121 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. veebruari 2016 otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatava O.M kaitsja advokaat Marko Paabumets Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Anneli Hinto Süüdistatav O.M . Isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, pensionär, elukoht: XXX, varem kriminaalkorras karistamata. Advokaat Marko Paabumets Kaitsja RESOLUTSIOON
3. Jätta Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
4. veebruari 2016 otsus muutmata.
5. Apellatsioon jätta rahuldamata.
6. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo In Jure kaudu 192 eurot (s.h käibemaks 32 eurot) vandeadvokaadi vanemabi Marko Paabumetsale apellatsioonimenetluses O.M-ile riigi õigusabi osutamise eest.
7. Mõista O.M-ilt välja p-s 3 nimetatud menetluskulud riigituludesse.
8. O.M tasuda riigile hüvitamisele kuuluv summa 192 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o igakuiselt 16 eurot. O.M tasuda väljamõistetud summa Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB a/a EE351010052031000004, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE873300333499990003, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE401700017002872300 või Swedbank a/a EE
9. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700012121 ja selgitus „O.M, 1-15- 1906, kohtukulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. EDASIKAEBAMISE KORD: Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. Tartu Maakohus arutas O.M-i süüdistust selles, et tema
11. septembril
12. a kella 13.00 ajal Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas Jõgeva alevikus kartulihoidlas kasutas N.J. suhtes füüsilist vägivalda – lõi talle ühel korral rusikaga näkku, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse – vasaku silmalau ja silmaümbruse kontusiooni.
13. Tartu Maakohtu
14. veebruari
15. a otsusega tunnistati O.M talle esitatud süüdistuses süüdi ning teda karistati rahalise karistusega 100 päevamäära ehk 1000 eurot. KarS § 73 lg-te 1,2,3 alusel määrati, et mõistetud rahalisest karistusest kuulub koheselt täitmisele 50 päevamäära, s.o 500 eurot, mis tuleb kanda ositi 8 kuu jooksul. O.M on kohustatud kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast alates maksma igakuiselt
16. kuupäevaks vähemalt 62,50 eurot kuni kogusumma tasumiseni. Ülejäänud osa karistusest ehk 50 päevamäära, s.o 500 eurot ei pöörata KarS § 73 lg-te 1,2,3 alusel täitmisele, kui O.M ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
17. Kohus leidis, et O.M-i süü KarS § 121 järgi toimepandud kuriteos on tõendatud. Süüdistatava süü on tuvastatud kannatanu ja tunnistajate ütlustega, tervisekaardiga (tl 19), fototabeliga (tl 20) ja patrullilehega (tl 21-22). Lisaks tõendab O.M-i süüd osaliselt ka tema enda ütlused (mis osaliselt on kohtu hinnangul usaldusväärsed). Kogutud tõenditega on tuvastatud, et N.J. sai
18. septembril
19. a kella 13.00 ajal Jõgeva alevikus kartulihoidlas tervisekahjustuse. Seda kinnitavad kannatanu N.J. ja tunnistajate K.F. i, M.T. i ning A.P. e ütlused, samuti tervisekaart (tl 19), fototabel (tl 20) ja patrullileht (tl 21-22). Asjaolule, et eelpool nimetatud ajal ja kohas sai N.J. tervisekahjustuse, ei ole vastu vaielnud ka O.M (vaid on esitanud omapoolse versiooni, kuidas tervisekahjustus võis tekkida). Kohus pidas N.J. , K.F. i ja M.T. i ütlusi usaldusväärseteks, kuna need haakuvad omavahel ja on kooskõlas ka teiste asjas kogutud tõenditega (patrullileht, tervisekaart, fototabel, politseiametniku ütlused). O.M-i ütlused luges kohus eluliselt ebausutavaks ja teiste tõenditega vastuolus olevateks. Samuti leidis kohus, et ei ole eluliselt usutav, et vigastus tekkis kannatanu käes oleva laua kukkumisest. Tervisekaardist (haigusjuht nr A13921 2014) (tl 19) nähtuvalt diagnoositi N.J. l 24.09.
20. a kell 13.49 SA-s Jõgeva Haigla silmalau ja silmaümbruse kontusioon. Fototabelilt (tehtud kannatanu ülekuulamisel) (tl 20) nähtub, et N.J. l on vasakpoolse silma all hematoom. Võttes arvesse N.J. vigastuse iseloomu ja selle paiknemist, ei ole usutav, et selline vigastus on tekkinud juhuslikult näkku kukkunud lauast. 2
21. Kaitsja väide, et süüdistatav O.M kaitses oma vara, ei tulene tema enda ütlustest, mille kohaselt ta kaitses iseennast, kuna N.J. soovis teda väidetavalt lüüa. Samuti ei tulene O.M-i ütlustest, et tema ise oleks vägivalda kasutanud vara kaitseks.
22. Karistuse mõistmisel arvestas kohus, et O.M pani toime ühe, aga intensiivse löögi. Kohus arvestas sedagi, et O.M-ile on varasemalt esitatud süüdistus samas kuriteos nagu käesolevas kriminaalasjas, mis lõpetati KrMS § 202 alusel otstarbekuse kaalutlustel. Samas pani ta uue samalaadse kuriteo toime natuke rohkem kui aasta pärast eelmise kuriteo toimepanemist. See näitab, et varasem kriminaalmenetluse lõpetamine ei avaldanud O.M-i käitumisele mingisugust mõju. Kergendava asjaoluna arvestas kohus O.M-i vanust, asjaolusid, mis võimaldaksid mõista karistust alla alammäära, kohus ei tuvastanud. Kohus leidis, et karistuse eesmärke täidab sanktsiooni alammäära lähedane karistus, s.o 100 päevamäära. Osaliselt tuleb see kohe täitmisele pöörata, osaliselt jätta tingimuslikult täitmisele pööramata, kui O.M ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. APELLATSIOONIS ESITATUD TAOTLUSTE SISU
23. Apellatsioonis taotletakse tühistada Tartu Maakohtu
24. veebruari 2016 otsus ja teha uus otsus, millega mõista O.M õigeks. Alternatiivselt taotleb kaitsja karistuse vähendamist põhjusel, et süüdistatav on 82-aastane pensionär, mis on KarS § 57 lg 1 p 7 alusel kergendav asjaolu ning et ta tegutses hingelise erutuse mõjul, mis kutsuti esile õigusvastase käitumisega, mis on samuti kergendav asjaolu KarS § 57 lg 1 p 6 järgi. Kaitsja leiab, et karistust ei peaks pöörama täitmisele KarS § 73 lg 1 alusel, kuivõrd juba tingimisi karistus täidab süüdistava puhul piisavat eesmärki ja ennetab uusi kuritegusid. 6.1 Kohus on jätnud tähelepanuta, et konflikti enda kohta annavad tunnistajad vastukäivaid ütlusi. Kohus ei ole vastuolu kohtuistungil antud ütlustes kuidagi põhjendanud ega analüüsinud. 6.2 Kohus on asunud otsuses seisukohale, et K.F. ja M.T. tajusid „sama sündmust erinevatest kohtadest mõneti erinevalt ja selle käigus ei pööranud tähelepanu muudele asjaoludele peale ründe enese“. K.F. , kes seisis enda väitel juhtunu ajal boksi ukse peal ja omas seega vaadet kogu boksile, on kohtuistungil selgelt ja ilma kahtluseta öelnud, et peale süüdistatava ja kannatanu kedagi rohkem boksis ega boksi juures ei olnud. M.T. on öelnud, et „Kersti tuli hiljem. Niina oli väljas juba politseid kutsumas, siis ta tuli hiljem“. Seega on alusetu kohtu seisukoht, et tunnistajad tajusid juhtunut erineva asukoha tõttu erinevalt. Tunnistajad on selgesõnaliselt ja ilma kahtluseta andnud täielikult vastuolulisi ütlusi, öeldes, et kumbki oli juhtunu juures üksi ja teine tuli hiljem. See tähendab, et tunnistajad mitte ainult ei tajunud sündmust mõnevõrra erinevalt, vaid on selgesõnaliselt kirjeldanud juhtunut täiesti erinevalt, mistõttu ei ole nende ütlused usaldusväärsed. 6.3 Kaitsja ei nõustu kohtu seisukohaga, et O.M on kohtueelses menetluses sündmusi erinevalt kirjeldanud võrreldes kohtuistungil antud ütlustega. Süüdistatav on menetluse jooksul järjepidevalt kirjeldanud, et ta sisuliselt soovis enda vara kaitsta, takistades laudade keldrist väljaviimist. Samuti on süüdistatav menetluse ajal kirjeldanud, et ka kannatanu oli tema suhtes vägivaldne, lüües ja togides teda jalaga. Tuleb arvesse võtta, et nii süüdistatava kui ka kannatanu on eakad inimesed ning nende jaoks on tegemist emotsionaalse vaidlusega, mistõttu on enda halb ja ebatäpne väljendamine mõistetav, kuid see ei tähenda, et süüdistatava ütlused on ebausaldusväärsed. 6.4 O.M-i ütlusi ei muuda ebausaldusväärseks ka asjaolu, et „süüdistatav O.M (keda väidetavalt oli nii N.J. , kui ka tunnistaja M.T. löönud) jättis kasutamata võimaluse 3 pöörduda abi saamiseks sündmuskohale saabunud politseiametnike poole“. Nagu süüdistatav ka istungil kirjeldas, ei olnud tegemist tugevate löökidega, mis ei jätnud ka olulisi jälgi, seega ei olnud põhjust politseid sellest teavitada. 6.5 Kaitsja arvates on täiesti võimalik, et kannatanu käes olev laud kukkus või lendas rüseluse käigus kannatanu näo vastu. 6.6 Kohus ei ole põhjendanud, miks ta ei analüüsi O.M-i käitumist hädakaitse seisundist lähtuvalt. Samuti kaitses ta end ja oma vara, kuna tajus ohtu nii endale kui ka oma varale. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
25. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, maakohtu otsuse ja sellele esitatud edasikaebusega on seisukohal, et apellatsioon jääb rahuldamata.
26. Esmalt märgib ringkonnakohus, et apellatsioonimenetlus ei ole sama kriminaalasja teistkordne käsitlemine teises kohtukoosseisus, vaid eelkõige I astme kohtu tegevuse kontrollimine apellatsioonide piires (RKKKo 3-1-1-115-04, 3-1-1-14-14, p 718). Ringkonnakohus leiab, et maakohus on hinnanud tõendeid vastavuses menetlusõiguses sätestatud põhimõtetega ning hinnangu tulemina asjakohaselt põhjendanud, millistel põhjustel tõendikogum kinnitab maakohtu siseveendumust süüdistatava süü tõendatuses. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsustusega, mistõttu otsuses kõiki esitatud põhjendusi siinkohal üle ei korda. Alljärgnevalt leiavad käsitlemist apellatsioonis kohtuotsusele esitatud põhietteheited.
27. Kaitsja leiab, et tunnistajate ütlused on vastukäivad, kohus ei ole kannatanu ja tunnistajate ütlusi kui tõendeid täielikult ja igakülgselt hinnanud. 9.1 Apellandi eeltoodud seisukoht ei ole kooskõlas maakohtu otsuses kajastatuga. Kuna eelnevalt juba märkis ringkonnakohus, et nõustub maakohtu otsuses toodud seisukohtadega, sh ka tõendite hindamisega, mistõttu siinkohal puudub vajadus veelkord taasesitada maakohtus uuritud tõendeid, sh tunnistajate K.F. i ja M.T. i ning kannatanu N.J. ütlusi. Ringkonnakohus möönab, et nimetatud isikute ütlustes esinevad mõningad erinevused sündmuse asjaolude esitamisel. Sellekohase tähelepaneku on teinud ka maakohus. Samas on maakohus märkinud järgmist. Asjaolu, et tunnistajad ei suuda detailselt meenutada, millisel hetkel keegi neist üksteist märkas, ei muuda nende ütlused ebausaldusväärseteks. Kusjuures täiesti õigesti on kohus järeldanud, et tunnistajad K.F. ja M.T. tajusid vägivallasündmust erinevatest asukohtadest. Sellises olukorras on täiesti mõistetav, et isikutele võivad jääda meelde erinevad asjaolud (vt siinkohal ka maakohtu seisukoht kohtuotsuse lk 4). Kohtu järeldustega sündmuskohal viibinud isikute ütluste hindamisel saab vaid nõustuda. Kogutud tõendid näitavad aga ringkonnakohtu hinnangul täiesti selgelt, et süüdistuses näidatud ajal ja kohas tekitas O.M kannatanu N.J. le viimast rusikaga lüües vasaku silma silmalau ja silmaümbruse vigastuse. 9.2 Kaitsja ei nõustu maakohtuga ka selles, et kohus on süüdistatava ütlusi hinnanud kriitiliselt. Samas möönab kaitsja, et vanuse ning emotsionaalse seisundi tõttu enda halb ja ebatäpne väljendamine on võimalik. Lisaks ei muuda süüdistatava ütlusi ebausaldusväärseks ka asjaolu, et süüdistatav ei teavitanud sündmuskohale tulnud politseid sellest, et väidetavalt hoopiski tema suhtes kasutati vägivalda. Ringkonnakohus siingi nõustub maakohtuga süüdistatava ütluste hindamisel. Kohus tuvastas põhjendatult, et süüdistatava väited selle kohta, et hoopiski teda löödi jalaga, ei ole ühegi tõendiga kinnitust saanud. Lisaks on põhjendatult maakohus leidnud, et juhul kui selline vägivald 4 oleks süüdistatava suhtes tõepoolest aset leidnud, ei oleks ta kindlasti jätnud teavitamata sündmuskohale tulnud politseinikke. Arusaamatuks jääb apellatsioonis väljendatu, et O.M ei olnud põhjust politseid teavitada, kuna kannatanu löögid ei olnud tugevad. Kui vaadata süüdistatava ütlusi maakohtus nähtub neist hoopiski see, et süüdistatava sõnade kohaselt oli tema suhtes väidetavalt kasutatud vägivald vägagi intensiivne (kannatanu lõi jalaga ja kätega, samuti lõi laudadega, tunnistaja M.T. lõi lahtise käega näkku, vt kohtuistungiprotokoll, lk 57 jj). Seega olnuks neist ütlustest nähtuvalt süüdistataval vägagi põhjust otsida politsei kaitset tema suhtes kasutatud vägivalla tõttu. 9.3 Kaitsja leiab, et täiesti võimalik on olukord, et kannatanu käes olev laud kukkus või lendas rüseluse käigus kannatanu näo vastu. Kohus on jätnud tähelepanuta ka selle, et süüdistatav tegutses hädakaitseseisundis enda ja oma vara kaitseks. 9.4 Kogutud tõendid ka ringkonnakohtu hinnangul välistavad võimaluse, et kannatanu käes olev laud kukkus juhuslikult, mille tagajärjel sai kannatanu silmaümbruse vigastuse. Maakohus on sellisel viisil kannatanul vigastuse tekkimise välistanud ning sellega saab vaid nõustuda. Ringkonnakohus ei tuvastanud selliseid asjaolusid, mille pinnalt saaks väita süüdistatava tegutsemist hädakaitseseisundis. Kriminaalasjas kogutud tõendid ei anna alust väiteks, et süüdistatavat oleks keegi rünnanud, samuti ei rünnatud süüdistatava vara. Väidetavalt süüdistatavale kuuluvate laudade ümberpaigutamine kannatanu, süüdistatava ja tunnistaja ühiskasutuses olevast kartulihoidlast, ei ole hinnatav ründena süüdistatava vara vastu.
28. Juhul kui ringkonnakohus apellatsiooni põhiargumentidega ei nõustu, taotleb kaitsja maakohtu poolt mõistetud karistuse kergendamist. Arvestada kergendavate asjaoludena vanust, tegutsemist hingelise erutuse seisundis, palub apellant jätta kogu mõistetud rahaline karistus täitmisele pööramata. 10.1 Ringkonnakohtu hinnangul apellatsiooni väited ei anna alust maakohtu poolt O.M-ile mõistetud karistuse muutmiseks. Karistuse mõistmisel arvestas kohus, et süüdistatav on kõrges vanuses ja see on kergendav asjaolu KarS § 57 lg 1 p 7 mõttes. Ringkonnakohus mingeid muid karistust kergendavaid asjaolusid süüdistatava käitumises ei tuvastanud. Kannatanu käitumine ei olnud õigusvastane. Vastupidi ta kaitses enda huve, mis puudutas kolme isiku, sh kannatanu ja süüdistatava ühiskasutuses oleva kartulihoidla sihtotstarbelist (või siis mitte) kasutamist. Süüdistatava vara lõhkumist või hävitamist ei ole üheski menetluses tuvastatud. 10.2 Oluline asjaolu, mida paratamatult pidi maakohus O.M-ile karistust mõistes arvestama on see, et süüdistatav on ka varem (2013 juulis) kasutanud füüsilist vägivalda, milles kriminaalmenetlus lõpetati Tartu Maakohtu 24.04.2014.a määrusega KrMS § 202 alusel otstarbekuse kaalutlustel. Nimetatu ilmselgelt räägib süüdistatava kahjuks ning ilmestab paraku tema poolt erinevate olmeolukordade lahendamise ebaadekvaatset viisi. 10.3 Maakohus on oma otsuses selgitanud põhjuseid, mille tõttu ta peab mõistlikuks kohaldada rahalise karistuse osalist täitmisele pööramist. Kogu mõistetud rahalise karistuse täitmisele pööramata jätmist ei pea ringkonnakohus aga võimalikuks ainuüksi seetõttu, et O.M on ka varasemalt toime pannud samalaadse teo.
29. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu
30. veebruari 2016.a otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.
31. Ringkonnakohtule esitas tasutaotluse süüdistatava kaitsja vandeadvokaadi vanemabi M. Paabumets, kes taotleb apellatsioonimenetluses osutatud õigusabiteenuse eest tasu 192 eurot, sh 5 käibemaks 32 eurot. Tasutaotluse kohaselt kulus kaitsjal kohtuotsusega tutvumiseks ning apellatsiooni koostamiseks 4 tundi. Kolleegium peab taotletud kaitsjatasu põhjendatuks. Seega tuleb taotlus selles suuruses RÕS § 21 lg 3, § 22 lg 6 ja § 23 lg 1 alusel rahuldada. 12.1 Kuna apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Tulenevalt eelnevast jäävad O.M tekkinud menetluskulud summas 192 eurot tema enda kanda. 12.2 Arvestades süüdistatava varalist seisu ning tema isikuga seostud asjaolusid (tervislik seisund, kõrge iga, pensionär), on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud KrMS § 180 lg 3 alusel anda süüdistatavale võimalus tasuda menetluskulu ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maarika Kuusk Mati Kartau Tiit Lõhmus 6