1-10-9028/35

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuli 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-9028 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Põlva kohtumaja)
2. mai 2013 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Z.O kaitsja advokaat Tarmo Pilve määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Tartu Maakohtu
3. mai 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu Z.O kaitsja Tarmo Pilve määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud
4. Tartu Maakohtu 30.05.2013 määrusega jäeti Z.O vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Z.O mõisteti süüdi Harju Maakohtu 10.05.2011 otsusega KarS § 113 järgi ning teda karistati 6 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega alates 19.01.
5. Esimese astme kohtu määruse sisu
6. Kohus, hinnates vangla poolt esitatud materjale ja prokuröri kirjalikku arvamust ning kuulates ära süüdimõistetu ja kaitsja arvamuse, leidis, et süüdimõistetu tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist vabastamata. Kohus põhistas oma otsustust järgmiselt. 2.1 Kohtuotsusest ja karistatuse õiendist nähtub, et süüdimõistetut on kriminaalkorras karistatud esmakordselt. Ta kannab vangistust abikaasa tapmise eest - seega I astme raske isikuvastase kuriteo eest. Mõistetud vangistusest on tal kandmata üle 3 aasta. Kuriteo, mille tagajärjel suri inimene, on ta toime pannud alkoholi tarvitamise järgselt. Alkoholi tarvitades võib ta muutuda agressiivseks. 2.2 Kohus osundas vangla iseloomustusele ja kriminaalhooldusosakonna arvamusele, mille kohaselt eksisteerib endiselt uue kuriteo toimepanemise risk. Kohus märkis, et alkoholi tarvitanuna ei ole süüdimõistetu suuteline oma emotsioonide kontrollima ning võib kalduda agressiivsusele. 2.3 Z.O on täitmata individuaalsetes täitmiskavades püstitatud eesmärgid riskide maandamiseks. Süüdimõistetu ei ole vangistuse ajal läbinud ühtegi sotsiaalprogrammi, mis võiksid anda talle vajalikke teadmisi ja oskusi edaspidiseks õiguskuulekaks käitumiseks ja oma negatiivsete emotsioonide valitsemiseks. Vangistuse kestel toimunud distsiplinaarüleastumised näitavad, et süüdimõistetul on vaja riskide maandamiseks läbida mõni oluline sotsiaalprogramm enne vangistusest vabanemist. Seega ei ole praegu välistatud, et vabaduses võib süüdimõistetu alkoholi tarvitamise järgselt panna toime uue kuriteo. Vangla on teda lugenud kõrgohtlikuks avalikkusele.
7. Kokkuvõtvalt ei tekkinud kohtul kindlat veendumust, et süüdimõistetu ei kujutaks praegu vabaduses viibides ohtu ühiskonnale ning oleks sobilik kriminaalhooldusametniku käitumiskontrollile allutamiseks. Seda vaatamata asjaolule, et tal puuduvad praegu kehtivad distsiplinaarkaristused, ta on osalenud vangla tööhõives vastavalt oma tervislikule seisundile ning tal on kindel elukoht, lähedaste toetus ja võimalus saada töökoht XXX OÜ-s. Süüdimõistetut, kes on tapnud tahtlikult teise inimese ja kellel esineb kalduvus alkoholi kuritarvitamisele, ei ole õiglane praegu vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist, kui tal on vangistusest kantud natuke rohkem kui 3 aastat ja individuaalses täitmiskavas püstitatud eesmärgid riskide maandamiseks on täielikult täitmata. Elektroonilise valve kohaldamine ja käitumiskontrollile allutamine ei välista automaatselt uue kuriteo toimepanemist. Asjaolu, et süüdimõistetu tervislik seisund praegu ei ole hea, ei anna alust veel tema vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Vangla ei ole taotlenud süüdimõistetu ennetähtaegset karistuse kandmiselt vabastamist parandamatu raske haiguse tõttu. Juhul, kui süüdimõistetu tervislik seisund ei võimalda vangistust kanda, tuleb vanglal esitada maakohtule vastav esildis koos arstliku komisjoni otsusega. Kohus leidis, et arvestades sooritatud kuriteo laadi ja raskust, ei ole kantud karistus piisav, et täita oma üld- ja eripreventiivset eesmärki, sest üldjuhul peaks raske kuriteo toimepanija kandma vangistuse tähtaja lõpuni. Need positiivsed muutused, mis on praegu tekkinud süüdimõistetu käitumises, võivad olla vaid ajutised või ebapüsivad, mistõttu veendumaks, et süüdimõistetu on kindlalt parandanud oma eluhoiakuid, suhtumist ühiskonda ja mõttemaailma, oleks vaja veel aega. Praegu on süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ennatlik ning tal on vaja jätkata vangistuse kandmist. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
8. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes taotleb tühistada Tartu Maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega vabastada Z.O ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valvega. Kaitsja põhiseisukohad on kokkuvõtvalt järgmised. 2 4.1 Määruskaebuse esitaja jaoks on üllatuslik vangla seisukoht, millest tulenevalt Kaebuse esitaja märgib, et Z.O-ga ei ole toimunud vestlusi, mille pinnalt saab selliseid järeldusi teha. Kinnipeetav on saanud vanglaametnikega suhelda vaid tööhõive ning terviseprobleemide osas. Seega on vangla seisukoht ilmselt tulenenud süüdimõistvast Harju Maakohtu otsusest, mille kohaselt Z.O tunnistab, et tema tegude tagajärjel inimene hukkus, kuid süüdistatav soovis kergema kuriteo kvalifikatsiooni järgset otsust. Vangistuses viibitud aja jooksul ei ole Z.O oma käitumisega andnud alust sellise väite kehtivuseks. Z.O kahetseb toime pandud kuritegu, avaldades viimati kahetsust ennetähtaegse vabastamise taotluse menetlemisel Tartu Maakohtu istungil, rääkides puhtsüdamlikult, et ei möödu päevagi, mil ta ei mõtle toimunud kahetsusväärsetele sündmustele. Vangistus kui kõige raskem karistuse vorm peab olema sisuliselt õigustatud (KarS § 56 lg 1 ja lg 2). Selline õigustatus peab olema säilinud kogu karistuse kandmise vältel. 4.2 Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on uue mittevägivaldse ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 6 % ja 12 %, milline tõenäosus on praktikas harvaesinevalt väike ning 2 aasta möödumisel kahaneb veelgi. Arusaamatuks jääb kohtu järeldus Z.O kõrgohtlikkusest avalikkusele. Seda seisukohta ei toeta vangla iseloomustus ega määruskaebuse esitaja enda käitumine. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus on äärmiselt väike, mis omakorda kajastab Z.O iseloomu. Tartu Vangla toetab Z.O tingimisi ennetähtaegset vabastamist. 4.3 Z.O poolt uue kuriteo toimepanemise oht on minimaalne, arvestades vabanemisel olemasolevat toetavat sotsiaalset võrgustikku, kindlat elu- ja töökohta. Arvestades tervisliku seisundi pidevat halvenemist, piisava meditsiinilise abi kättesaamatust kinnipidamisasutuses ning Z.O soovi asuda vabanemisel elama õiguskuulekat elu (m.h tasuda võlgnevused), on täidetud kõik eeldused tema ühiskonda resotsialiseerumiseks. 4.4 Määruskaebuse esitaja näol on tegemist eeskujuliku vangistatuga, kellel pole kehtivaid distsiplinaarkaristusi ega muid probleeme. Rõhutada tuleb, et Z.O on vangistuses avaldanud soovi töötamiseks ning enesetäienduskursustel osalemiseks, kuid tulenevalt tervislikust seisundist ning puudulikust keeleoskusest ei ole kinnipidamisasutus neid soove rahuldanud. 4.5 Kaitsja märgib, et on määruskaebuses juba maininud vangla ekslikku arusaama emotsioonide kontrollimisest ning agressiivsusele kaldumisest kui põhjendamatut ja paljasõnalist. Kohus ei ole tuvastanud selliste asjaolude esinemist, mistõttu kinnipidamisasutuse hinnangule toetudes on tehtud ekslik järeldus Z.O iseloomust ja mittesobivusest käitumiskontrollile allutamiseks. Z.O on varasemalt seletanud, et vangla ei ole võimaldanud tal puuduliku keeleoskuse tõttu osaleda sotsiaalprogrammides, kuigi selleks on ta vastavat tahet avaldanud. Hinnang määruskaebuse esitaja käitumisele alkoholi tarvitamise ajal ja sellele järgnevalt on äärmiselt subjektiivne ega ole põhjendatud. On ebausutav, et vangistuse ajal tarbis Z.O alkoholi ning andis alust eelnimetatud hinnangule. Tartu Maakohus on jätnud arvestamata süüdimõistva otsuse teinud Harju Maakohtu tuvastatud asjaolud, mille kohaselt loeti kergendavaks asjaoluks kannatanu enda järjepidev alkoholi tarvitamine, skandaalitsemine ning teisi inimesi solvav käitumine. Seetõttu ei saa üheselt järeldada alkoholi negatiivset mõju Z.O-le kui tingimise vabastamise takistavat asjaolu. Lisaks on kohtul võimalik KarS § 75 lg 2 p 2 järgi keelata Z.O alkoholi tarbimine. Samuti saab määruskaebuse esitaja allutada vastavale ravile (KarS § 75 lg 2 p 5). 3 4.6 Z.O-le on karistuse kandmisega osaks saanud ühiskonna hukkamõist, ta kahetseb karistamise aluseks olevat käitumist ja hoidub sellest edaspidiselt. Z.O karistamisega on seega täidetud ka eripreventiivne funktsioon. Arvestada tuleb ka asjaolu, et mida pikem on isolatsioon ühiskonnast, seda suurema tõenäosusega vabaneb vangistusest inimene, kes ei suuda või ei taha ühiskonnas toime tulla. Seega tuleks nii üld- kui eripreventiivsest aspektist pooldada ennetähtaegset vabastamist, arvestades, et käesoleval juhul säilib Z.O üle ka õiguskaitseorganite kontroll. Z.O saaks olla riigile kasulik kodanik maksude maksmise näol, tema alusetult vangistuses pidamine on aga maksumaksjatele põhjendamatult koormav. Samuti oleks Z.O vabanemisel reaalne võimalus täita tema vastu seni õhus olevad rahalised nõuded 1788,50 euro ulatuses. 4.7 Arvestama peaks ka asjaoluga, et Z.O jätkuv vangistuses hoidmine puudutab tugevalt ka kolmandaid isikuid. Määruskaebuse esitaja ema vajab tulenevalt oma eakusest üha rohkem välisabi ja -hoolt. Tegemist on ühe sotsiaalse teguriga, mis on Z.O jaoks piisavalt motiveeriv edasise õiguskuuleka käitumise jaoks.
9. Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku määrusega määrati määruskaebus läbivaatamisele kirjalikus menetluses. Määruskaebemenetluse pooltele anti kirjalike seisukohtade esitamiseks aega kuni 26.06.
10. Nimetatud kuupäevaks seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
11. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole vaatamata formaalsete eelduste esinemisele võimalik Z.O vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid kogumis ning jõudnud järeldusele, et Z.O ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada, kuna süüdimõistetut, kes kannab karistust oma abikaasa tapmise eest, kelle puhul vangla ja kriminaalhooldusosakonna arvamuse kohaselt eksisteerib uue kuriteo toimepanemise risk ning kelle individuaalses täitmiskavas püstitatud eesmärgid riskide maandamiseks on täitmata, ei ole võimalik vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud motiveeritud seisukohtadega. Ringkonnakohus märgib, et tingimisi vabastamise kriminaalpoliitiline eesmärk on vähendada reaalse vangistuse rakendusala ning säästa konkreetset isikut vangistusest. Määrav on seejuures aga positiivne eripreventiivne prognoos – lootus, et isik ei pane vabaduses toime uut kuritegu. Kaalutlused, millest kohus siinjuures lähtub, on süüdlast puudutavad (tema käitumine vangistuses ja tulevane elu vabaduses) ja karistuspoliitilised (kuriteo asjaolud, süüdlase isik ja tema varasem elukäik). Eeltoodud asjaolusid on maakohus määrust põhistades ka arvestanud. Ringkonnakohus nõustub kaitsjaga selles, et Z.O puuduvad hetkel kehtivad distsiplinaarkaristused. Samas tuleb isiku käitumise all vangistuses mõista ka individuaalses täitmiskavas püstitatud eesmärkide saavutamist. Vangistusest ennetähtaegne vabastamine saab kõne alla tulla vaid juhul, kui süüdimõistetu on täitnud individuaalses täitmiskavas püstitatud eesmärgid enne karistuse lõpptähtaja saabumist. Z.O puhul näeb tema resotsialiseerimiskava ette Eluviisitreeningu, Agressiivsuse asendamise treeningu ning programmi Õige Hetk läbimise ning osalemise riigikeeleõppes. Vaid Agressiivsuse asendamise treeningul osalemine on osutunud võimatuks Z.O vähese keeleoskuse 4 tõttu ja vene keelt valdava programmi läbiviija puudumise tõttu, teised programmid on planeeritud hilisemasse perioodi. Ringkonnakohtu hinnangul on arvestades asjaolu, et Z.O käitumist vabaduses võib mõjutada alkoholi tarvitamine ning seda, et alkoholijoobes pani ta toime raske isikuvastase kuriteo (abikaasa tapmine), on oluline tema käitumise korrigeerimine individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevustega. Lisaks karistuse individuaalsele õigustatusele, peab kohus arvestama ka õiguskorra kaitsmise huvidega. Maakohus leidis, et arvestades sooritatud kuriteo laadi ja raskust, ei ole kantud karistus piisav, et täita oma üld- ja eripreventiivset eesmärki. Ringkonnakohus nõustub sellise käsitlusega ja leiab samuti, et kuriteo toimepanemise asjaoludel ja isiku süü suurusel on ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel suur kaal ning kuigi kaalutlusotsuse tegemisel tuleb kohtul arvesse võtta ka isiku käitumist enne ja pärast vangistust ning teda vabaduses eesootavaid tingimusi, ei saa süüdimõistetut vabastada vaid heale käitumisele ja vabanemisel eesootavatele headele tingimustele tuginedes. Maakohus on arvestanud määruskaebuse esitaja väiteid, s.h seda, et Z.O on karistatud esmakordselt, tal on toetav sotsiaalvõrgustik ning kindel elu- ja töökoht (vt määruse p 2.1 ja p 3), samuti on Z.O iseloomustavad väited (s.h tema vastuväide Tartu Vangla iseloomustuses märgitule tema emotsioonide kontrollimatusest, kuriteo toimepanemise osas väljendatud kahetsus ja kaitsja väited Z.O tervisliku seisundi ja peresisese abivajaduse kohta) kohtule teatavaks saanud kohtuistungil (tlk 14), sellele vaatamata ei ole kohus pidanud võimalikuks Z.O tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valvega vabastada, kuna leidis, et praegusel ajal oleks süüdimõistetu vabastamine ennatlik. Maakohus on analüüsinud ka kaitsja väiteid Z.O tervisliku seisundi kohta, ent leidnud, et see ei anna alust veel süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Kohus selgitas, et juhul, kui süüdimõistetu tervislik seisund ei võimalda vangistust kanda, tuleb vanglal esitada maakohtule vastav esildis koos arstliku komisjoni otsusega. Kokkuvõtvalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on põhjendatult arvestanud kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut ja tema käitumist vangistuse ajal ning leidnud, et isiku ennetähtaegne vabastamine on ennatlik. Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd kohtul on õigus keelduda süüdlase ennetähtaegsest vabastamisest seoses nimetatud asjaoludega, on maakohtu määrus seaduslik ning puudub alus vaidlustatud kohtumääruse tühistamiseks määruskaebuse motiividel. Vastavalt Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-91-06 avaldatule on süüdimõistetul küll subjektiivne õigus taotleda enda ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist, kuid ei ole subjektiivset õigust nõuda enda vangistusest ennetähtaegset vabastamist.
12. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Maarika Kuusk Mati Kartau 5 Tiit Lõhmus