lg 5 alusel allutada S.B katseajaks
§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile kuni katseaja lõpuni ning kohustada teda järgima
lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – Xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 3. Kohustada S.B käitumiskontrolli ajal täitma
lg 2 p 2, 4 ja 7 sätestatud kohustusi: - mitte tarvitada alkoholi; - asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; - mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega.
Pärnu Maakohus mõistis S.B karistuseks
järgi vangistuse kolm kuud, mille luges
lg 1 kohaselt täies ulatuses kaetuks Pärnu Maakohtu 18.02.2014.a otsusega mõistetud 1 aasta 10 kuu ja 18 päevase vangistusega. Karistuseks
lg 1 järgi mõistis kohus vangistuse kaks kuud, mille luges kaetuks
järgi mõistetud kolme kuulise vangistusega ja mõistis liitkaristuseks
lg 1 alusel vangistuse 3 kuud.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 18.02.2014.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – vangistus 1 aasta 10 kümme kuud ja 18 päeva - võrra ja mõisteti liitkaristuseks vangistus 2 aastat 1 kuu ja 13 päeva. Kohtuotsus jõustus 24.12.2014.a. Karistuse kandmise algus oli 07.01.2015.a ja lõpp on 20.02.2017.a. 2 S.B kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras 4 korral karistatud, vangistuses viibib esimest korda. Kinnipeetav on osalenud sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“. Kinnipeetav määrati 08.09.2015 vanglas majandustöödele, kuid keeldus vanglas töötamisest. Kinnipeetaval on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vabanedes olemas elukoht ja töökoht. S.B kohta kriminaalhoolduses koostatud arvamusest nähtub, et tal on vabanemisel olemas kindel elu- ja töökoht ja lähedaste toetus. S.B soovib vabaneda tingimisis enne tähtaega. Asub elama ema juurde xxx. Töökoht on olemas. On osalenud sotsiaalprogrammis. On nõus lisakohustustega. Abiprokurör Silja Seeder edastas kirjalikult arvamuse, mille kohaselt abiprokurör toetab S.B ´i tingimisi ennetähtaegset vabastamist. S.B on kriminaalkorras karistatud neli korda, vangistuses viibib esimest korda. Karistusest on kantud pool aega. Vabaduses on olemas toetavad pereliikmed, kuid negatiivsed asjaolud on, et keeldub vanglas töötamast ja on varem rikkunud käitumiskontrolli nõudeid ja katseajal pannud toime uued kuriteod, mistõttu mõisteti liitkaristus
Osalemine sotsiaalprogrammis vangistuse ajal on positiivne. Kuivõrd S.B viibib vangistuses esimest korda, siis prokurör on seisukohal, et juhul kui kohus peab otstarbekaks S.B vabastada, siis määrata katseaja pikkuseks karistusaja lõpp, s.o 20.07.2017 ja nõustub kriminaalhooldaja ettepanekuga käitumiskontrolli ajaks määratud kohustustega. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse, leiab, et S.B võib vabastada tingimisi enne tähtaega vangistusest. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik S.B isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetav kannab küll karistust teise astme kuritegude eest ja viibib vanglas esimest korda. Antud juhul peab kohus põhjendatuks kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada, arvestades ärakantud karistusaja pikkust, milleks on ligi 1 aastat ja 1 kuud vangistust. Kohus usub, et praeguseks vanglas viibitud aeg on pannud S.B mõistma, et toimepandud kuriteole järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. S.B on vabanemisel olemas nii kindel elu- kui töökoht ja lähedaste toetus. Seda, et kinnipeetav püüdleb õiguskuuleka elu poole, kinnitab ka tema resotsialiseeriv tegevus vangistuse ajal osalemine sotsiaalprogrammis. Samuti võib sellest järeldada, et praegune vangistus on pannud S.B mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kinnipeetava ennetähtaegset vanglast vabastamist toetavad ka vangla ja prokurör. 3 Kohtu hinnangul võimaldab kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ning tema allutamine kriminaalhooldusele kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas S.B-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Pärast vabanemist on kinnipeetaval olemas ka kindel elu- ja töökoht ning lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka S.B , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus juhindub
MS §-dest 426, 432, 383, 384. Eha Popova Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.