Obsah (22)

§ 113§ 266§ 121§ 74§ 328§ 439§ 69§ 199§ 200§ 215§ 263§ 122§ 424§ 65§ 63§ 32§ 1§ 12§ 56§ 57§ 58§ 64

Ärakiri 1-11-292 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. märts 2012. a Kärdlas Kohtuistungi toimumise aeg 23.-24.11.2010, 18.01.2012, 26.01.2012, 16.02.20

§ 113

, § 266 lg 2 p 1, 3 järgi, Martin V.K süüdistus

§ 113, § 266 lg 2 p 1, 3 järgi, P.

Z süüdistus

§ 266

lg 2 p 1, 3 järgi üld menetluses K Prokurör Indrek Kalda Süüdistatavad P.L , elukoht * , käesoleval ajal viibib vahistatuna *, isikukood xxx, * kodanik , haridust *, emakeel * , ei tööta, kriminaalkorras karistatud: 1) 20.11.2006 Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja poolt

§ 121

alusel vangistusega 3 kuud ja 25 päeva tingimisi

§ 74

sätete kohaldamisega 18-kuulise katseajaga, 2) 30.09.2009 Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja poolt

§ 328

lg 2 p 2,

§ 439

lg 1 alusel vangistusega 1 aasta 3 kuud ja 25 päeva, mis

§ 69

lg 1 alusel asendati 206 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 12 kuud, mis on teostatud enne tähtaega 11.02.2010, 3) 05.05.2010 Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja poolt

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 alusel vangistusega 6 kuud 17 päeva tingimisi

§ 74sätete kohaldamisega kaheaastase katseajaga.

Väärtegude eest karistatud 19-l korral. Kohaldatud tõkend vahistamine. V.K – elukoht *, käesoleval ajal viibib vahistatuna *, isikukood XXX, * kodanik, haridust *, e makeel *, ei tööta, kriminaalkorras karistatud: 1) 31.01.2005 Lääne Maakohtu poolt

§ 200

lg 1,

§ 215

lg 2 p 2, 3,

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8;

§ 263

p 1, 4,

§ 266

lg 2 p 1, 3 alusel vangistusega 2 aastat 1 kuu tingimisi

§ 74

alusel katseajaga 1a 6 k, 2) 22.02.2005 Viljandi Maakohtu poolt

§ 263

p 1,

§ 122

alusel vangistusega 6 kuud

§ 74

alusel tingimisi vangistusega katseajaga 1 a 6 k, 3) 20.11.2006 Pärnu Maakohtu Haapsalu 1 Ärakiri 1-11-292 kohtumaja poolt

§ 121

,

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 alusel vangistusega 2 aastat 4 kuud 16 päeva, 4) 24.04.2008 Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja poolt

§ 266

lg 2 p 3 alusel vangistusega 10 kuud 9 päeva, 5) 05.05.2010 Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja poolt

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8,

§ 200

lg 2 p 4,7 alusel vangistusega 3 aastat

§ 74

alusel tingimisi 3aastase katseajaga, v äärtegude eest karistatud 32-l korral, kahtlustatavana kinni peetud 01.08.2010. Kohaldatud tõkend vahistamine. P.Z - elukoht * , isikukood xxx, * kodanik, haridust *, emakeel *, e i tööta, kriminaalkorras karistatud: 1) 20.11.2006 Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja poolt

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8, § 424 alusel vangistusega 3 kuud tingimisi

§ 74

alusel katseajaga 18 kuud, 2) 15.05.2007 Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja poolt

§ 263

p 1, § 274 lg 1, § 275 alusel vangistusega 6 kuud 29 päeva, mis asendati

§ 69

alusel 418 tunni üldkasuliku tööga, 3) 05.10.2009 Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja poolt

§ 266

lg 2 p 1,3, § 199 lg 2 p 4, 7, 8,

§ 215

lg 2 p 1 alusel vangistusega 6 kuud ja 1 päev, mis asendati 362 tunni üldkasuliku tööga, 4) 18.02.2010 Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja poolt

§ 424

alusel 4 kuu ja 9 päeva vangistusega, mis on kantud, v äärtegude eest karistatud 28-l korral. Kaitsjad P.L kaitsja vandeadvokaat Andres Tamm, V.K kaitsja vandeadvokaat Eve Jundas, P.Z kaitsja vandeadvokaat Argo Küünemäe RESOLUTSIOON 1. Süüdi mõista P.Z

§ 266lg 2 p 1 järgi ja karistada vangistusega2 (kaks)kuud.

2.

§ 65

lg 1 alusel, lugedes käesoleva kohtuotsusega mõistetud vangistus 2 kuud kaetuks Pärnu Maakohtu 18.02.2010 kohtuotsusega mõistetud raskema karistuse s.o 4 kuu 9 päevase vangistusega, mõista P.Z-ile liitkaristuseks vangistus 4 (neli) kuud 9 (üheksa) päeva, milline karistus on P.Z poolt kantud. 3. KrMS § 301 alusel mõista V.K õigeks süüdistuses

§ 266lg 2 p 1, 3 järgi (1718.01.2009 kuriteoepisood).

di4.mõista V.K

§ 121järgi.

di5.mõista V.K

§ 266lg 2 p 1, 3 järgi.

S 6.§ 63 lg 1 alusel, karistada V.K

§ 121ja § 266 lg 2 p 1, 3 järgi vangistusega 3 (kolm) aastat.

7.

§ 65

lg 2 alusel, suurendades käeso leva kohtuotsusega mõistetu d 3-aastast vangistust Pärnu M aakohtu 05.05.2010 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse 2 aasta 10 kuu 17 päevase vangistuse võrra, mõista V.K liitkaristuseks 'le vangistus 5 ) aastat (viis 10 (kümme) kuud 17 (seitseteist) päeva.

1. Mitte lugeda käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistusaja hulka V.K viibimine Soome Vabariigis loovutusvangistuses 01.02.-07.02.2012 s.o. 8 päeva.
2. Karistuse kandmise alguseks lugeda V.K kahtlustatavana kinnipidamine 01.08.2010 .
3. V.K suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata kuni jõustunud kohtuotsuse järgi karistuse kandmisele asumiseni, seejärel tühistada.
4. Süüdi mõista P.L

§ 121järgi.

2 Ärakiri 1-11-292 12. Süüdi mõista P.L

§ 266lg 2 p 1, 3 järgi.

13.

§ 63

lg 1 alusel karistada P.L-i

§ 121ja § 266 lg 2 p 1, 3 järgi vangistusega 3 (kolm) aastat.

14.

§ 65

lg 2 alusel, suurendades käeso leva kohtuotsusega mõistetud 3-aastast vangistust Pärnu M aakohtu 05.05.2010 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse 6-kuu 17- päevase vangistuse võrra, mõista P.L-ile liitkaristuseks vangistus 3 (kolm) aastat 6 (kuus) kuud 17 (seitseteist) päeva.

1. Karistuse kandmise alguseks lugeda P.L-i kahtlustatavana kinnipidamine 01.08.
3. P.L suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata kuni jõustunud kohtuotsuse järgi karistuse kandmisele asumiseni, seejärel tühistada.
4. Välja mõista P.Z-ilt riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulud /tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB, arveldusarve le nr 221023778606 Swedbank, arveldusarve le nr 17001577198 №rdea Bank, arveldusarve le nr 333416110002 Danske Bank, viitenumber
5. Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu kohtumaja, otsus nr 1-11-292 ning nõude liik - menetluskulu/: - määratud kaitsjale makstud tasu 536 (viissada kolmkümmend kuus) eurot 97 senti; - koopiate tegemise kulu 4 (neli) eurot 41 senti; - ekspertiisitasu 127 (ükssada kakskümmend seitse) eurot 82 senti.
6. Välja mõista V.K 'lt riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulud /tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB, arveldusarve le nr 221023778606 Swedbank, arveldusarve le nr 17001577198 №rdea Bank, arveldusarve le nr 333416110002 Danske Bank, viitenumber
7. Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu kohtumaja, otsus nr 1-11-292 ning nõude liik - menetluskulu /: - sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot; - määratud kaitsjale makstud tasu 1092 ( üks tuhat üheksakümmend kaks)eurot 94 senti; - koopiate tegemise kulu 23 (kakskümmend kolm) eurot 76 senti; - ekspertiisitasud 1151 (üks tuhat ükssada viiskümmend üks) eurot 62 senti.
8. Välja mõista P.L-ilt riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulud /tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB, arveldusarve nr 221023778606 Swedbank, arveldusarve nr 17001577198 №rdea Bank, arveldusarve nr 333416110002 Danske Bank, viitenumber
9. Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu kohtumaja, otsus nr 1-11-292 ning nõude liik - menetluskulu /: - sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot; - määratud kaitsjale makstud tasu 1150 (üks tuhat ükssada viiskümmend)eurot 83 senti; - koopiate tegemise kulu 19 (üheksateist) eurot 35 senti; - ekspertiisitasud 1151 (üks tuhat ükssada viiskümmend üks) eurot 62 senti.
10. Nõuded menetluskulude osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse lahend täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile. Lisandub täituritasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse.
11. J ätta riigi kanda määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud P.Z osas 318,59 eurot, V.K osas 2014,32 eurot ja P.L osas 2439,70 eurot.
12. Jätta riigi kanda tunnista ja sõidukulu 62 eurot 15 senti.
13. Jätta riigi kanda ekspertiiside tasu 1914 eurot 53 senti.
14. Lõpetada menetlus kannatanu H. K tsiviilhagi osas – kuriteoga tekitatud varalise kahju 670 krooni nõudes, kuna kannatanu loobus kohtuistungil tsiviilhagist.
15. Asitõendid – ruudulise mustriga kandekott, must kilekott, 2 pakki DNA-ekspertiisist tagastatud asitõenditega, millised asitõendid asuvad Kärdla politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis, hävitada peale kohtuotsuse jõustumist. 3 Ärakiri 1-11-292
16. Ahjuroop, mis asub Kärdla politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis, tuleb peale kohtuotsuse jõustumist tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel omanikule A. L.
17. Asitõendid - sündmuskohajäljed ja võrdlusproovid , mis jäeti hoiule EKEI -sse, jätta ekspertiisiasutusse.
18. A. L võrdlusjälgede kaardid, mis asuvad kriminaalasja toimikus, jätta toimikusse.
19. Halli-valge triibuline dressipluus ja helehallid lühikesed püksid, mis asuvad kriminaalasja juures, hävitada peale kohtuotsuse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus otsusega mittenõustumisel esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon tuleb esitada Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD

§ 266lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritav kuritegu (kannatanu H.

K).

§ 266

lg 2 p 1, 3 näeb kuriteona ette valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseadusliku tungimise, kui see on toime pandud vähemalt teist korda ja grupi poolt. V.K süüdistatakse selles, et tema, olles 24.04.2008.a Pärnu Maakohtu poolt

§ 266

lg 2 p 3 alusel karistatud omavolilise sissetungi eest, tungis grupis P.Z-iga ajavahemikul 17.01.2009 kella 09:00 kuni 18.01.2009 kell 18:45 valdaja H. K tahte vastaselt ukse kõrvalt leitud võtmega välisukse avamise teel H. K kuuluvasse elumajja aadressil *, kust võtsid erinevatest ruumidest ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võõrad vallasasjad: 1 pudeli Gruusia veini maksumusega 35.- krooni, ühe pudeli brändit maksumusega 99.- krooni, ühe pudel Ungari veini, mille põhjas oli klaasist roosiõis (materiaalse väärtuseta), ühe pudeli vahuveini maksumusega 110.krooni, peekonilõigud maksumusega 19.- krooni, pooliku juustupaki maksumusega 7.- krooni, paar viilu leiba (materiaalse väärtuseta), musta värvi vutlaris fotoaparaadi Olympos maksumusega 400.krooni. Kuriteoga tekitati H. K varaline kahju kokku 670.- krooni suuruses summas. Sellise tegevusega pani V.K varem omavolilise sissetungi toime pannud isikuna grupi poolt toime võõrasse hoonesse omavolilise sissetungi, s.o kuriteo, mis on kvalifitseeritav

§ 266lg 2 p 1, 3 järgi.

P.Z-i süüdistatakse selles, et tema, olles 05.10.2009.a Pärnu Maakohtu poolt

§ 266

lg 2 p 1,3 alusel karistatud omavolilise sissetungi eest, tungis grupis V.K-ga ajavahemikul 17.01.2009 kella 09:00 kuni 18.01.2009 kell 18:45 valdaja H. K tahte vastaselt ukse kõrvalt leitud võtmega välisukse avamise teel H. K kuuluvasse elumajja aadressil *, kust võtsid erinevatest ruumidest ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võõrad vallasasjad: 1 pudeli Gruusia veini maksumusega 35.- krooni, ühe pudeli brändit maksumusega 99.- krooni, ühe pudel Ungari veini, mille põhjas oli klaasist roosiõis (materiaalse väärtuseta), ühe pudeli vahuveini maksumusega 110.krooni, peekonilõigud maksumusega 19.- krooni, pooliku juustupaki maksumusega 7.- krooni, paar viilu leiba (materiaalse väärtuseta), musta värvi vutlaris fotoaparaadi Olympos maksumusega 400.krooni. Kuriteoga tekitati H. K varaline kahju kokku 670.- krooni suuruses summas. Sellise tegevusega pani P.Z varem omavolilise sissetungi toime pannud isikuna grupi poolt toime võõrasse hoonesse omavolilise sissetungi, s.o kuriteo, mis on kvalifitseeritav

§ 266lg 2 p 1,3 järgi.

Teo vastavus süüteokoosseisule 4 Ärakiri 1-11-292

§ 266

lg 2 p 1, 3 näeb kuriteona valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi ebaseadusliku tungimise, kui see on toime pandud vähemalt teist korda ja grupi poolt. Kohtus uuritud tõendid ja kohtu seisukoht Kannatanu H. K andis kohtus ütlusi, et ajavahemikul 17.01.2009 kell 9 kuni 18.01.2009 kell 18.45 pandi toime omavoliline sissetung tema elukohta. Kui saabus koju tagasi kuskil 18.45, tuli lennuki pealt, siis välisuks oli irvakil, võti oli seespool ees, siis eluruumidesse sisenedes nägi, et suures toas oli suur kilekott, kuhu olid pandud asjad: sülearvuti, CD -mängija, DVD -mängija ja hästi palju juhtmeid, koti kõrval oli lameteleviisor Philips. Laupäeval, 17.01 läks hommikuse lennuki peale. Pani välisukse lukku . Võti asub alati välisukse kõrval karbi sees. Ainuke reaalne asi, mis on elukohast läinud kaduma, on fotoaparaat Olympus ja alkoholipudelid. Ei oska öelda mis need täpselt olid ja mis need maksid. Seda teab öelda, et Ungarist oli tütar toonud klaasroosiga suveniirpudeli veini ja pudeli Sovetskoje šampust. Tl 44-45 II kd on kannatanu andnud kohtueelsel uurimisel 19.01.2009 ütlusi kuriteoga tekitatud kahju kohta: „Edasi majas ringi vaadates avastasin, et elutoa kapi riiulilt on varastatud 1 pudel Gruusia veini maksumusega 35.- krooni, 1 pudel brändit maksumusega 99.- krooni, 1 pudel Ungari veini. Ungari veini pudeli põhjas oli klaasist roosiõis, viimati nimetatud vein oli minule kingitud ja sellel materiaalset väärtust ei olnud. Sahvrist oli kadunud 1 pudel vahuveini maksumusega 110.- krooni, külmkapist oli võetud peekonilõigud väärtusega 19.- krooni, poolik juustupakk väärtusega 7.- krooni, paar viilu leiba, millel ei ole väärtust. Peale selle varastati magamistoa riiulisahtlist fotoaparaat Olympus musta värvi vutlaris maksumusega 400.- krooni. Sissetungimise käigus midagi ei lõhutud, vargusega tekitati kokku kahju

1. - krooni.“ Need ütlused on lubatud tõendiks KrMS § 289-1 lg 1 p 2 alusel. Kannatanu H. K kinnitas kohtuistungil, et loobub varalise kahju nõudest, mis oli 670 krooni, ütles P. Z-ile , et kui ta soovib, siis võiks selle summa kanda Hiiumaa Loomakaitse Seltsile. Seda, et P.Z osales sissetungis, sai teada, kui politsei tõi ta sündmuskohale. P.Z näitas, kust mida võeti, ainult Olympuse kohta ei öelnud. Kõik uksed ja aknad olid terved. Ei tea, et M. V.K tema juures käis, naabrid selgitasid, et need pidid olema kohalikud inimesed. V.K vanaema maja on tema ligidal. Kui P.Z politseiga tema kodus käis, siis palus vabandust. Kannatanu H.K ütlusi kodu olukorra kohta peale koju naasmist kinnitab ka tl 93-105 III kd olev sündmuskoha * vaatlusprotokoll. Sündmuskoht asub * (vt kaardil ja aerofotol näidatud * asukoht). Sissepääs majja asub hoovipoolsest küljes asuvast uksest (vt Fototabel foto nr 2). Välisukse juures tuulekoja seinale on kinnitatud puidust, kaanega suletav karp, välisuks avatud, välisukse võti ukse lukus, ukse sisemisel poolel (vt Fototabel foto nr 3). Hoovis asuval jalgteel näha lumel jalatsi jäljed (vt Fototabel foto nr 4), jalatsijäljed on suunaga naaber krundilt maja välisukseni ja tagasi naaber krundile. Minnes tagasi elamu juurde, sisenedes esikusse, on näha esikus asuval tugitoolil musta värvi kilekott (vt Fototabel foto nr 9). Esikust vasakule jääb hoone tiib milles asuvad sauna ruumid, kus esemed omal kohal. Sisenedes majja asub vasakut kätt tuba mille kirjutuslaual WiFi ruuter, laua kõrval asuva kapi uksed on avatud (vt Fototabel foto nr 10). Kapis erinevad esemed (vt Fototabel foto nr 11). Liikudes edasi paremat kätt asub köök. Liikudes otse edasi, avaneb vaade elutuppa, kus keset tuba vaibal televiisor ja ruudulise mustriga sangadega kunstmaterjalist kott (vt Fototabel foto nr 12), toa parempoolses seinas asub kaks kappi, mille ühe avatud riiulil asuvad alkoholi pudelid ja klaasid (vt Fototabel foto nr 13). Avades ruudulise mustriga koti suu on näha kotis erinevaid juhtmeid ja olmetehnika (vt Fototabel foto nr 14 jal5). Elutoa parempoolses seinas asuvast uksest avaneb vaade magamistuppa (vt Fototabel foto nr 16). Sündmuskohalt võeti kaasa ruudulise mustriga kandekott ja musta värvi kilekott. Kandekotti on asitõendina vaadeldud ja paigutatud asitõendite hoiuruumi. Tl 108-109 on sõrmejäleekspertiisi akt nr SS-0150-09/1326 23.07.2009, milles ekspert on andnud arvamuse, et sündmuskoha vaatlusel 18.01 .2009 * leitud ja ekspertiisiks esitatud musta värvi 5 Ärakiri 1-11-292 kilekotilt avastatud naha papillarkurrustiku jälgede fragmendid ei võimalda isiku identifitseerimist, siis ei tehtud võrdlusuuringuid Riikliku sõrmejälgede registrisse kantud isikute sõrme- ja peopesajälgedega. Süüdistatav P.Z andis kohtus ütlusi, et teab miks kohtusse on kutsutud, meenuvad 17.-
2. jaanuari 2009 sündmused. Tunneb proua H. K, meenub, kus ta elab. On proua H. K juures kunagi vargil käinud. See võis olla 2009 jaanuaris. Leidis võtme, läks tuppa, võttis 2 alkoholi pudelit kaasa. Rohkem ei võtnud midagi. Käis H. K käest vabandust palumas, ta andis andeks. Ei mäleta küll, et oleks midagi ära lõhkunud. 1 pudel Gruusia veini maksumusega 35 krooni – ei mäleta kas selle võttis, mäletab, et üh es pudelis oli mingi roos sees. See ei olnud vist tühi pudel. Tema meelest oligi vahuvein ja see roosiga pudel. Pee koni lõigud, poolik juustupakk, paar viilu leiba - ei tule meelde. Ei ole fotoaparaati võtnud. Äravõetud asjad jõi ära üksi. Kannatanu elukohast läks keskväljakule. Soovis veel asju kannatanu elukohast ära võtta, aga siis nägi ühte pilti ja sai aru, et see on H. K maja. Ta oli kunagi naaber ja siis otsustas mitte võtta neid asju kaasa, mis kokku oli pakkinud. Tema meelest ei olnud seal autotule sid näha. Võib- olla olid autotuled, ei mäleta enam, see oli nii ammu. H. K elukohta läks üksinda. Kohtueelsel uurimisel rääkis, et käis seal V.K-ga , sest uurija arvas, et käisid seal ja siis uurija lubas, et karistus kattub selle karistusega, mida kandis see aeg, kui üle kuulati. Et siis sealt midagi juurde ei tule. Et kui hakkab seal rääkima, et V.K ei olnu d, siis saab karistust juurde. Öeldi ka, et kui V.K ka sinna sisse räägib, siis V.K ka karistada ei saa. Siis mõtles, et mis seal ikka, kui ta k aristada ei saa, siis päästab ennast ära. See, et * elamu h oovis on kahed jalatsi jäljed - võib olla see oli keegi teine, temaga koos kedagi ei olnud. See ei olnud õige tegu. Süüdistatav V.K end selles kuriteos süüdi ei tunnistanud, andis kohtus ütlusi, et ajavahemikul 17.01.2009 kell 9.00 kuni
3. 01.2009 kell 18.45 ei ole tunginud H. K tahte vastaselt temale kuuluvasse elumajja * ja ei ole sealt varastanud. Prokurör loobus kohtuvaidlustes süüdistusest M. Rego osas ja palus P.Z süüdi mõista

§ 266

lg 2 p 1 järgi - seega loobudes P.Z osas süüdistusest punkti 3 järgi – s.o, et sissetungimine oli toime pandud grupi poolt. Kohus leiab, et eelkirjeldatud tõenditega on tõendamist leidnud, et P.Z oli isikuks, kes süüdistuses märgitud ajal tungis omavoliliselt H. K elukohta, avades maja ukse võtmega. Kohus leiab, et kuigi P.Z tunnistas kohtus vaid kahe alkoholipudeli vargust, on kannatanu H. K ütlused usaldusväärsed, riimuvad teise selles episoodis kogutud tõendiga ja kannatanu ütlused tuleb aluseks võtta ka selles osas, millised esemed kannatanu elukohast varastati ja ka see, et kuriteo toimepanemisega tekitas P.Z kannatanule kahju 670 krooni so 42,82 euro suuruses summas. Kannatanu on kohtueelses uurimises ütlusi andnud vahetult peale kuriteo toimumist, mil ta ilmselgelt mäletas asjaolusid täpselt. P.Z on tõepoolest isikuks, kes on varem toime pannud sissetungimise – Pärnu Maakohtu 05.10.2009 kohtuotsusega on P.Z süüdi mõistetud

§ 266

lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, samuti on ta korduvalt süüdi mõistetud

§ 199lg 2 p 8 järgi kvalifitseeritavates kuritegudes (vargus sissetungimisega).

Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et P.Z tegevus on täitnud

§ 266

lg 2 p 1 sätestatud kuriteokoosseisu nagu süüdistus on talle esitatud, jättes süüdistusest prokuröri loobumise tõttu välja asjaolu, et sissetung oli toime pandud grupis koos V.K-ga. Kohus leiab, et P.Z on

§ 266

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime pannud otsese tahtlusega – P.Z teadis, et tal ei ole luba võõrasse majja sisenemiseks, kuid ikkagi võttis võtme, avas lukustatud ukse ning sisenes majja. Teo õigusvastasus Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. Süüküsimus 6 Ärakiri 1-11-292

§ 32

lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub

1. peatükis
2. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et P.Z puhul esineks süüd välistavaid asjaolusid. Eelkirjeldatuga on tõendatud, et P.Z on

§ 266lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises süüdi.

Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et P.Z tuleb süüdistuses

§ 266lg 2 p 1 järgi süüdi mõista.

Tõendite kõlbulikkus ja usaldusväärsus Kohtuistungil leidis prokurör, et süüdistatavate M. Rego ja P.L ütlused ei ole usaldusväärsed ja need tuleb tõendite kogumist välja jätta. Kaitsjad leidsid, et S. P kohtueelses menetluses antud ütlusi ei ole võimalik tõendina kasutada, kuna ta on koht ueelses menetluses üle kuulatud kahtlustatava, mitte tunnistajana. Enne kui kohus asub uurima V.K-le ja P.L-ile

§ 266

lg 2 p 1, 3 ja § 113 järgi süüks arvatud kuritegusid, uurib kohus, kas süüdistatavate V.K ja P.L ütlused on usaldusväärsed ning kas tunnistaja S. P kahtlustatavana antud ütlusi on võimalik kasutada käesolevas kriminaalasjas tõendina. Kohus leiab, et kuna need kolm isikut viibisid sündmuskohal, siis on otstarbekas alustada selle kindlakstegemisest, kas nende isikute poolt antud ütlused on tõendina kasutatavad või mitte. Kohus ei nõustu kaitsjate seisukohaga, et tunnistaja S. P ütlused, millised ta on andnud eeluurimisel kahtlustatavana, ei ole tõendina kõlbulikud. Riigikohus on oma otsuse nr 3-1-1-80-08 p 12 leidnud, et: “Tunnistaja ja süüdistatava (kahtlustatava) poolt antud ütluste erinevus seisneb eeskätt selles, et esimesel juhul on isikut valeütluste andmise eest hoiatatud, teisel juhul aga mitte. Tõendite hindamisel ei ole aga sellel erinevusel määravat tähtsust, kuivõrd KrMS § 61 lg 1 kohaselt ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. märtsi
2. a otsust kriminaalasjas 3-1-1-127-06 - RT III 2007, 11, 86). Kohus hindab kõiki tõendeid kogumis KrMS § 61 lg -s 1 sätestatust lähtudes ja alles selle tulemusena teeb järelduse isiku ü tluste usaldusväärsuse kohta.“ Seega asjaolu, et isik on üle kuulatud kahtlustatavana, ei tingi automaatselt tema ütluste kõrvalejätmist tõendite kogumist, vaid kohus peab ka neid ütlusi hindama lähtudes tõendamise üldreeglitest. Alljärgnevalt uurib kohus süüdistatavate ütluste usaldusväärsust ja seda seetõttu, et süüdistatavad on andnud kohtueelsel uurimisel ja kohtus kuriteosündmuse kohta erinevaid ütlusi. Süüdistatav V.K on kohtueelsel uurimisel kahel korral kinnitanud /tl 202-206, 207.209 III kd/, et * tema 31.07- 01.08 käinud ei ole, isegi ei tea, kus see koht asub, N. P kokkupuudet ei ole olnud. Kohtus andis M. V.K ütlusi, et käisid eelpoolnäidatud ajal P.L-i ja S. P *. V.K kinnitas kohtus, et S. Paenurm oli isikuks, kes palus, et temaga * kaasa läheks. Süüdistatav P.L on kohtueelsel uurimisel andnud 03.08.2010 ütlusi /tl 210-213 III kd/, et enamuse aja oli kodus, käis välja suitsu tegemas ja Ararati vahel, oli väga purjus. Viimast hetke mäletab, et oli Araratis, kus jõi veel, sealt edasi läks magama koju. Umbkaudu teab, kus asub *, seal elab mingi joodik, ei ole sellel aadressil käinud, ei tea. N. P teab selle kaudu, kui üks kord vahi all oli, siis sõitis temaga koos ühes tapis ja Hiiumaal kamb ris oli temaga koos paar päeva. Viimati kohtus N. P seal kambris kui koos istusid, hiljem ei ole kohtunud, ei suhtle temaga. Kohtuistungil kinnitas ka P.L , et tegelikult käisid kolmekesi – tema, V.K ja S. P sündmuskohal *, seda aga S. P initsiatiivil. Seega kohtueelsel uurimisel on mõlemad süüdistatavad kinnitanud, et süüdistuses märgitud ajal nad * käinud ei ole, süüdistuses märgitud ajal neil N. P kokkupuudet ei olnud. 7 Ärakiri 1-11-292 Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et viibisid sündmuskohal ja põhjendasid, miks nad on andnud sündmuste kohta erinevaid ütlusi – nad kartsid S. P, tegelikult oli S. P see, kes neid sündmuskohta kaasa kutsus, S. P soovis rääkida N. P ja S. P oli ka isikuks, kellel N.P konflikt oli. Kohus leiab, et kohtus esitatud tunnistajate ütlustega on tõsikindlalt tõendamist leidnud, et süüdistatavad 31.07-01.08.2012 sündmuskohal viibisid. Kohus leiab, et süüdistatavate poolt kohtuistungil esitatud sündmuste käik ja ajaolud ei ole tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega. Tunnistaja I. V on kinnitanud, et just V.K ja P.L olid need, kes tahtsid kusagile minna, tunnistaja rääkis sellest nendega – süüdistatavad ütlesid, et lähevad P juurde. Tunnistaja lisas veel, et tema meelest peale seda P juurde minemise juttu tuli sinna hoovi S. P. Tunnistaja I. V teadis, et P kutsutakse * tänaval elavat A. Sama kinnitas ka tunnistaja K. H, et Rego ja P.L-i vahel oli jutt, et käivad ära ja nad läksid ära, S läks ka. Tunnistaja R. R ütlustest selgub, et P.L ütles, et läheb käib mingite tšurkade juures. Tunnistaja S. P on öelnud, et temal oli jutt Rego ja P.L-iga, viimased rääkisid, et P on mingi jama, et mingid asjad tuleb ära klaarida. V.K ja P.L hakkasid ees minema, küsisid, kas tuleb ka, läks neile järgi. Kohus leiab, et eelkirjeldatud tõenditega on tõendamist leidnud, et tegelikult olid sündmuskohta, * mineku initsiaatorid just süüdistatavad V.K ja P.L . Nad on tunnistajatele selgelt väljendanud, kuhu ja kelle juurde nad lähevad. Samuti leiab kohus, et S. P ütlusi, et tema oli kaasaminejaks, kui kutsuti, kinnitab ka tunnistaja K. H kirjeldatu – just P.L-i ja Rego vahel oli jutt, et nad käivad kusagil ära ja nad läksid ära ning siis lisas tunnistaja, et S läks ka. Samuti kinnitas kohtuistungil tunnistaja A.L, et just V.K ja P.L olid isikuteks, kes P ümber olid, kui tema köögi kaudu oma elukohast väljus. Süüdistatavad aga kinnitasid, et nemad toimetasid mööda maja ringi sel ajal, kui S. P oma probleemi N. P lahendas. Tunnistaja A. L ütlustega riimuvad ka tunnistaja S. P ütlused selle kohta, et V.K ja P.L olid isikuteks, kes rääkisid kannatanuga, käed käisid. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et süüdistatavad on andnud erinevates menetlusstaadiumites sündmuste kohta erinevaid ütlusi – eeluurimisel täielikult eitades viibimist sündmuskohal ja kokkupuudet kannatanuga ning kohtus rääkides, et nad sündmuskohal olid, kuid läksid sinna S. Paenurm initsiatiivil ning ei julgenud sellest rääkida, kuna kartsid S. P. Jälitusprotokollist /tl 87 III kd/ tuleneb V.K jutust pigem see, et tema hoopis ähvardas, et kui S. P nende vastu tunnistusi annab, siis peitke see S ära, saab ta igalt poolt kätte. Samuti on jälitusprotokollis olevast M. Rego jutust /tl 86 III kd/ aru saada, et S. P vaatas pealt kui peksti ning V.K on kindlalt väljendanud, et S laulab kõike, sest uurija teadis, kuidas peksti. Kohus leiab, et eelkirjeldatud tõendite analüüsist on võimalik üheselt järeldada, et süüdistatavate põhjendused erinevate ütluste andmise kohta ei ole tõesed. Kohtule esitatud tõenditest ei tulene, et sündmuskohale mineku initsiaatoriks oleks olnud S. Paenurm ja ka asjaolu, et S. P oli isikuks, kellel sündmuskohal oleks olnud konflikt N. P. Ka leiab kohus, et süüdistatavatel ei olnud mingit põhjust S. P karta, selline põhjendus ei ole kohtule esitatud tõendite valguses usutav ja on seega paljasõnaline. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et süüd istatavate ütlused ei ole usaldusväärsed ja tuleb tervikuna tõendite kogumist välja jätta.

§ 266

lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritav kuritegu P.L süüdistatakse selles, et tema, olles 05.05.2010 Pärnu Maakohtu otsusega

§ 199

lg 2 p 4,7,8 alusel karistatud sissetungimisega toime pandud varguse eest, tungis ajavahemikul 31.juuli 2010.a kell 21.00 kuni 01.august 2010.a kell 08.00 grupis koos V.K-ga akende lahti kangutamise teel ebaseaduslikult valdaja tahte vastaselt sisse * asuvasse A. L eluruumidesse. Sellise tegevusega pani P.L varem omavolilise sissetungi toime pannud isikuna grupi poolt toime võõrasse hoonesse omavolilise sissetungi, s.o kuriteo, mis on kvalifitseeritav

§ 266lg 2 p 1,3 järgi.

V.K süüdistatakse selles, et tema, olles 24.04.2008.a Pärnu Maakohtu poolt

§ 266

lg 8 Ärakiri 1-11-292 2 p 3 alusel karistatud omavolilise sissetungi eest, tungis ajavahemikul 31.juuli 2010.a kell 21.00 kuni 01.august 2010.a kell 08.00 grupis koos P.L-iga akende lahti kangutamise teel ebaseaduslikult valdaja tahte vastaselt sisse * asuvasse A. L eluruumidesse. Sellise tegevusega pani V.K varem omavolilise sissetungi toime pannud isikuna grupi poolt toime võõrasse hoonesse omavolilise sissetungi, s.o kuriteo, mis on kvalifitseeritav

§ 266lg 2 p 1,3 järgi.

Teo vastavus süüteokoosseisule

§ 266

lg 2 p 1, 3 näeb kuriteona valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi ebaseadusliku tungimise, kui see on toime pandud vähemalt teist korda ja grupi poolt. Kohtus uuritud tõendid ja kohtu seisukoht Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt /tl 137- 154 II kd/ asub sündmuskoht aadressil *. * elamu on ühekorruseline puit ehitis, eterniitkatusega. Hoone fassaadi poolses küljes asub tuulekojaga sissepääs majja (vt Fototabel foto nr l), fassaadipoolses küljes asuvad hoonel kaks elutoa akent, aknad on suletud asendis (vt Fototabel foto nr 2). Hoone tagumises küljes asuvad kahe erineva magamistoa aknad (vt Fototabel foto nr 3), hoonet tagantpoolt vaadates on vasakpoolsel aknal vasakpoolne aknapool osaliselt irvakil klaas katki, parempoolsel aknal välimised aknad irvakil. Hoone fassaadi poolt vaadates vasakpoolses otsas asuvad tuulekojas asuva kuivkäimla aken ja köögi aken (vt Fototabel foto nr 4), köögi akna välimised aknapooled on avatud, sisemine üks aknapool on avatud, teine puudub. Tunnistajate S. P, R. R, K. H, I. V, A. K ütlustega on tõendamist leidnud, et 31.07.2010 oli seltskond inimesi P.L-i juures, kus tarvitati ka alkoholi. Tunnistaja R. R on öelnud, et Konsumi poes oli natuke enne kella 22:00, sest poes öeldi, et varsti lõppeb alkohol müügi aeg. Ostetud jookidega läks P.L-i elukohta. Helistas K kelle perekonna nime ei tea ja tõi tema ka A. K autoga P.L-i elukohta. Hakkas siidrit jooma, T. T ja A. L läksid ära, seltskonda jäid A. K, P.L, V.K , K, tema, I. V, M. K. Oli põhiliselt majas K ja A. K, teised olid väljas maja hoovis. Kuskil kesköö paiku tuli maja juurde S. P. Mingil hetkel tuli Juhan P.L tuppa ja ütles, et ta läheb käib mingite tšurkade juures. Ütles, et lähevad siis ära. Kuid Juhan ütles, et jää ge siia, I. V ja M. K jäävad ka siia. Jäid majja. Mingil ajal enne südaööd kadusid P.L , V.K ja S. P. Tunnistaja K. H andis kohtus ütlusi, et

1. juuli
2. a oli algul vanaema juures, siis tuli Kärdlasse P.L-i juurde. Seal olid S, A, T, R ja I. Rego oli ka seal. Vaatasid Sõrmuste Isandat. Võimalik, et keegi tarvitas ka alkoholi, ei mäleta. Mingil ajal tuli V.K ja P.L-i vahel jutuks, et nad käivad kusagil ära ja nad läksid ära. S läks ka. P.L oli ära mingi pool tundi või 45 minutit. Tunnistaja I. V on öelnud, et mingil ajahetkel, kellaaega ütelda ei oska, kuulis kui V.K ja P.L tahtsid kuhugile minna. Küsis neilt, et kuhu lähevad. Üks neist vastas, et läheme „P" juurde. P kutsutakse * tänaval elavat A kelle perekonnanime ei tea. Küsis, veel, et miks te sinna lähete, Juhan vastas, et läheme niisama, rohkem nemad midagi ei täpsustanud. Tema meelest peale seda „P" juurde mineku juttu tuli Juhani hoovi S . P. Jõid viina edasi, A . L ja T. T läksid koju. Kuskil ca 1 tund hiljem, kui oli juttu „P" juurde minekust, kadusid P.L , V.K ja S. P. Mehed olid ära mingi 10-15 minutit, siis tulid tagasi. Seega tunnistajad R. R, K. H ja I. V on rääkinud seda, et vahepeal käisid P.L-i elukohast M. V.K, S. P ja P.L ära. Tunnistaja I. V kinnitas ka seda, et P.L, V.K ja P pidid minema A juurde, keda kutsutakse P ja kes elab * tänaval. Seda, et 31.07.2010 A. L eluruumidesse * ebaseaduslikult sisse tungiti, kinnitavad tunnistaja A. L ütlused, kes on sündmuste kohta rääkinud järgmist.
3. juuli
4. a oli oma elukohas *, hiljem tulid M. M ja N. P. M elab *. P ei olnudki kodu, aeg-ajalt oli tema juures. Võtsid nendega kaks pudelit 9 Ärakiri 1-11-292 viina. M andis raha ja tema käis ostmas, ostis paki suitsu ka. Kodus muid alkohoolseid jooke ei olnud ja kellelgi ka midagi muud kaasa s ei olnud. Edasi heitsid kõik pikali, ei tea mis siis kell oli. Elukoha s on 2 suuremat tuba ja 1 väike tuba, on läbikäidavad - köögist läheb otse väiksesse tuppa ja paremat kätt läheb suurde tuppa ja suurest toast magamistuppa. Elekter on majas olemas, tagumises toas vist ei pannud tuld põlema. Köögis põles tuli. Tema magas tagumises toas, P tema kõrval ja M magas suures toas ja väike tuba oli tühi. Ärkas sell e peale, et magamistoa akna taga oli lõhkumist kuulda. Ei tea, palju seal inimesi võis olla. See oli kümne paiku, hämar oli. Ei vaadanud, mis kolin see oli. Magamistoa välimine aken löödi katki ja raam oli ka katki. Köögiaken oli eest ära tõmmatud, sealt olid nad vist sisse saanud. Ei näinud, et kohtualused oleks akendest sisse tulnud, arvab seda, sest köögiaken oli eest ära võetud – järgmisel päeval nägi seda. Akende lõhkumise osa kahjunõuet ei ole, aknad on parandatud. Arvab, et välisuks oli kinni, kui magama läks, aga kindlalt väita ei oska. Ärgates magamistoas nägi V.K ja P.L-i, nad läksid köögi poole. Nägi kolme isikut. Tunnistaja M. M andis kohtus ütlusi, et 31 . juulil 2010 päeval läks L. A juurde, jõid viina, läksid tõid viina juurde, vist ühe liitrise lauaviina, täpselt ei mäleta. Siis jäi magama sinna, ei tea, mis kell oli. Ei mäleta mille peale ärkas, esimene, keda nägi oli L, A, tuli meelde, et tal jäi raha üle, võttis ta kaasa ja läksid õlut jooma, muud midagi ei mäleta. Tunnistaja S. P on rääkinud A. L juures käimisest järgnevalt.
5. juuli 2010 hakkas juba lõuna ajal alkoholi tarvitama ja mingil ajal läks P.L-i juurde. Niisama istusid, väikse napsi tegid. Kellaaega öelda ei oska, kui oli jäänud välja maja ette koos P.L-i ja V.K-ga hakkasid nemad midagi seal rääkima, kumb rääkis ei oska öelda, et P on mingi teema, et kunagi nemad andsid kellelegi kunagi peksa ja N oli selle peale „kits e"pannud", st. politseile välja rääkinud. Millal toimunu d sündmusest jutt oli, ei tea. Nemad hakkasid ee s minema, küsisid kas tuleb ka, läks neile järele. Koos P.L-i ja V.K-ga läksid * tänava majja, täpset aadressi ei tea, esimest korda elus läks sinna. Ei teadnud, kes selle maja omanik on. Läks teistega lihtsalt kaasa, oli joobes, täpsemalt ei mäleta. Nime ja näo oskas P kokku viia, teadis teda. Läksid majja sisse, ei mäleta, kes esimesena läks. Sisenesid uksest, mis tema arust ei olnud lukus. Uks oli kinni, mitte lukus. Ei tea, kas koputasid. Aknast kindlasti sisse ei läinud. Umbkaudu olid seal 15-20 minutit. Teostatud on ka s õrmejäljeekspertiisis, akt nr SS-0233-10/303002.11.2010 /tl 195-196, 198-199 II kd/ , kus ekspert on andnud arvamuse, et sündmuskoha vaatlusel 01.08.2010 * köögiakna klaasilt avastatud ning tõmmiskilele kopeeritud naha papillaarkurrustiku jälgede fragmentidest võimaldab isikut identifitseerida üks peopesajälje fragment, mida ei ole jätnud Riiklikku sõrmejälgede registrisse kantud kannatanu N. P (isikukood *) ega kahtlustatavad V.K (isikukood XXX), P.L (isikukood xxx) ja S. P. (isikukood *). Uuritava peopesajälje fragmendi on jätnud kontrollitav A . L (isikukood *) vasaku käe peopesaga. S ündmuskoha täiendaval vaatlusel 26.08.2010 * köögiakna raamilt avastatud ning tõmmiskilele kopeeritud naha papillaarkurrustiku jälgede fragmendid ei võimalda isiku identifitseerimist, mistõttu ei tehtud võrdlusuuringuid kontrollitava A. L ega Riiklikku sõrmejälgede registrisse kantud kannatanu N. P, kahtlustatavate V.K , P.L-i ning S. P sõrmeja peopesajälgedega. DNA - ekspertiisis on ekspert andnud arvamuse /tl 185 II kd/, et sündmuskohalt köögi aknaraamilt ja magamistoa aknaraamilt võetud proovist saadud DNA profiilid ei ole seostatavad N.P, S.P, V.K ja P.L-i võrdlusproovidest määratletud DNA. Seega sündmuskohalt akendelt võetud ja ekspertiisiks esitatud jälgedest oli tuvastatav vaid A.L peopesa jälg. Kohus leiab, et kohtus uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et V.K ja P.L viibisid 10 Ärakiri 1-11-292 31.07.2010 * asuvas A. L eluruumides. Kohus leiab, et tunnistaja A. L ütlustega on tõendamist leidnud, et tema eluruumi tuldi tema tahte vastaselt. A. L on öelnud, et vaatas ainult, et kuidas saaks uksest välja, et saaks minema, oli esimene mõte. Vahele ei läinud, sest kartis, et nad ka talle kallale tulevad, põhiline oli, et ise välja saada. Kohus leiab, et A. L ütlused näitavad ilmekalt, et süüdistatavate viibimist oma elukohas ta ei soovinud, tegelikult oli tema hirm nende sealolemise tõttu nii suur, et ta ei näinud muud pääseteed, kui kiirustades kodust lahkuda. Kohus leiab ka, et kohtus on tõendamist leidnud, et ajaperiood, mil süüdistavad tungisid A. L eluruumi, ei olnud nii pikk, kui see on süüdistuses näidatud. Tunnistaja R. R on rääkinud, et jõudis P.L juurde peale kella 22, sest teab, et käis enne poest läbi ja poodi hakati sulgema. Tunnistaja A. L on öelnud, et sissetungimine toimus kella 10 -ajal, hämar oli. Tunnistaja A. L on öe lnud, et peale seda kui kodust lahkus, läks Ararati baari ja sinna tulid pärast ka V.K ja P.L, võis baaris olla kuskil pool tundi. Ka tunnistaja R. R on kinnitanud, et peale seda, kui P.L, P ja Rego kuskil 00.15 ajal peale ärakäimist tagasi tulid, läks ta Ararti baari ja nägi seal ka V.K, S. P, M. M, A. L. Tunnistaja E. P on öelnud, et M. V.K uli koju kella 1- 1.30 ajal. Hinnates eelkirjeldatud tõendeid kogumis, leiab kohus, et sel õhtul toimunud sündmuse kellaaegadest teab kõige täpsemini rääkida tunnistaja R. R, sest tema ütlused kellaaegade kohta on seotud mingi kindla faktilise asjaoluga – poes käimisega kella 22 -ajal enne P.L juurde minekut. Samuti saab ajaorientiiriks võtta tunnistaja E. P poolt öeldud M. Rego koju tulemise kellaaja. Teised tunnistajad kellaaegadest midagi täpsemalt rääkida ei oska. Seega leiab kohus, et kohtule esitatud tõenditega on tõendamist leidnud, et sissetungimine toimus kella 22.30-1.00 ajal. Süüdistuses on V.K-le ja P.L-ile süüks arvatud, et ebaseaduslik sissetungimine toimus akende lahtikangutamise teel. Kohus leiab, et kohtulikul uurimisel ei ole see asjaolu tõendamist leidnud. A. L on küll öelnud, et ta kuulis akna taga kolinat, mille peale ärkas ja siis järgmisena nägi juba süüdistatavaid toas. Ta ei näinud, et keegi oleks aknast sisse roninud. Tegelikult nägi A. L, et aknad olid lõhutud, alles järgmisel päeval, millest ta oletas, et eks nad siis aknast sisse tulid. Kohus leiab, et kohtus uuritud tõenditega, eelkõige tunnistaja S. P ütlustega on tõendamist leidnud, et süüdistatavad sisenesid A. L eluruumidesse uksest. KrMS § 268 lg 5 sätestab, et süüdistatavat süüd i tunnistades ei või kohus tugineda faktilistele asjaoludele, mis oluliselt erinevad süüdistuses kirjeldatud tõendamiseseme asjaoludest. Otsust tehes ei või kohus tugineda faktilisele asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. Kohus leiab, et seda faktilist asjaolu, et süüdistatavad sisenesid * eluruumidesse uksest, on kohtulikul uurimisel arutatud. Seda on kinnitanud tunnistaja S. P. Samuti kaitsjad kaitsekõnedes kinnitasid, et kohtuliku uurimise käigus on tõendamist leidnud, et süüdistatavad sisenesid A. L elukohta uksest. Kohus leiab, et süüdistusest tegelikult selgesõnaliselt ei tulene, kas ja millisest aknast süüdistatavad siis tegelikult ebaseaduslikult eluruumi tungisid. Süüdistuse põhietteheide on ebaseaduslik valdaja tahte vastane sissetung * eluruumidesse. Kohus leiab, et juhindudes eelkirjeldatud asjaoludest ja viidatud seadusesättest, on kohtul võimalik muuta süüdistust selle asjaolu suhtes, mida on kohtuistungi käsitletud ja mis on kohtus tõendamist leidnud – et süüdistatavad tungisid ebaseaduslikult valdaja A. L tahte vastaselt tema eluruumidesse uksest. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et süüdistuses tuleb asendada sõnad „akende lahti kangutamise teel“ sõnaga „ukse kaudu“. A. L on öelnud, et ta arvab, et uks oli lukus, kindel selles ei ole. S. P on kinnitanud, et sisenesid uksest, mis lukus ei olnud. Uksel lõhkumise jälgi ei olnud. Kohus leiab, et ka lahtisest (lukustamata) uksest sisenemine täidab

§ 266sätestatud kuriteokoosseisu.

Riigikohus on leidnud otsuses nr III-1/1-3/94: „Omandi ja kodu puutumatust ning kaitstust rõhutavad Eesti Vabariigi põhiseaduse §- d 32 ja 33, mille mõtte kohaselt ei tohi ilma loata tungida kellegi eluruumi. J T sisenes majja varguse eesmärgil, võõra vara juurde pääsemiseks avas kaks ust, mida vara omanik oli õigustatud pidama tõkkeks oma varale juurdepääsu takistamise mõttes. Tõkke valiku ja kasutuskorra kehtestab vara omanik, kes ei pea oma vara kaitstuse hindamisel orienteeruma kõige jõulisematele varavastastele rünnetele.“ Seega on selgesõnaliselt väljendatud seisukohta, et ka lukustamata ukse kaudu eluruumi sisenemine, ukse lahtilükkamisega on sissetungimine. 11 Ärakiri 1-11-292 Kohus leiab, et kuritegu pandi toime grupis ja nii V.K kui P.L on isikud, kes panid sissetungimise toime vähemalt teistkordselt. Seega on kuritegu õieti kvalifitseeritud. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et M. Rego ja P.L tegevus on täitnud

§ 266

lg 2 p 1, 3 sätestatud kuriteokoosseisu, kuid süüdistusest tuleb asendada sõnad „akende lahtikangutamise teel“ sõnadega „ ukse kaudu“ ja kuriteo toimepanemise ajaks tuleb lugeda 31. juuli 2010 kell 22.30 - 1. august 2010 kell 1.00. Kohus leiab, et V.K ja P.L on

§ 266

lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime pannud kavatsetusega – nende eesmärk oli minna A. L elukohta, et seal kohtuda N.P - see soov oli nende liikumapanevaks jõuks. Teo õigusvastasus Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. Süüküsimus

§ 32

lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub

1. peatükis
2. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et V.K ja P.L puhul esineks süüd välistavaid asjaolusid. Eelkirjeldatuga on tõendatud, et P.L ja M. Rego on neil süüks arvatud, kohtu poolt täpsustatud süüdistuses kirjeldatud kuriteo toimepanemises süüdi. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et M. Rego ja P.L tuleb süüdistuses

§ 266

lg 2 p 1, 3 järgi süüdi mõista.

§ 113

järgi kvalifitseeritav kuritegu P.L süüdistatakse selles, et tema grupis V.K-ga tungis ajavahemikul 31.juuli.2010 kell 21.00 kuni 01.august 2010.a. kell 08.00 * eramus kallale N. P, keda peksid ahjuroobiga, rusikate ja jalgadega korduvalt pea ja keha piirkonda ning kägistasid kätega, millega tekitasid kannatanule tervisekahjustused – ninaluude murru, põrutushaava pea piirkonnas, verevalumid kõõlustanul ja vasakus oimulihases, nahaalused verevalumid, nahamarrastused ja nahakriimustused pea ja näo piirkonnas, kehatüvel ning mõlemal üla-ja alajäsemel, nahaalused verevalumid ja nahakriimustuse kaela piirkonnas, pehmete kudede turse näo piirkonnas ja paremal ülajäsemel, põrutushaavad ja limaskestaalused verevalumid suuesikus, verevalumid vasaku silma valgekestal, nahaaluse õhkemfüseemi kaela, rindkere ja parema ülajäseme ülaosa piirkonnas ning eluohtlikud tervisekahjustused – kehatüve kinnise tömbi trauma koos mõlemapoolsete roiete hulgimurdudega, vasakpoolse veriõhkrinna, vasaku kopsu, vasaku neeru ja põrna rebendiga ja verevalumitega roidemurde ümbritsevates lihastes, mõlemal pool nimmelihastes, aordi tagapinnal, paremas kopsus, põrna, mõlemat neeru ja maksa alumist pinda ümbritsevates pehmetes kudedes ja jämesoole soolekinnitis; samuti kägistamisele viitavad vigastused- keeleluu vasakpoolse suure sarve ja kilpkõhre parempoolse ülemise sarve murru, verevalumid murde ümbritsevates pehmetes kudedes, paremal pool kilpkõhre plaadi sisepinda ümbritsevates pehmetes kudedes ja vasakul pool kaelalihastes, nahaalused verevalumid kaela külgpinnal paremal pool ning eespinnal. Kasutatud vägivalla tagajärjel saabus kohapeal N. P surm. Sellise tegevusega pani P.L grupi poolt toime teise inimese tapmise, s.o.

§ 113järgi kvalifitseeritava kuriteo.

V.K süüdistatakse selles, et tema grupis P.L-iga tungis ajavahemikul 31.juuli.2010 kell 21.00 kuni 01.august 2010.a. kell 08.00 * eramus kallale N. P, keda peksid ahjuroobiga, rusikate ja jalgadega korduvalt pea ja keha piirkonda ning kägistasid kätega, millega tekitasid kannatanule tervisekahjustused – ninaluude murru, põrutushaava pea piirkonnas, verevalumid kõõlustanul ja vasakus oimulihases, nahaalused verevalumid, nahamarrastused ja nahakriimustused pea ja näo piirkonnas, kehatüvel ning mõlemal üla-ja alajäsemel, nahaalused verevalumid ja nahakriimustuse kaela piirkonnas, pehmete kudede turse näo piirkonnas ja paremal ülajäsemel, põrutushaavad ja limaskestaalused verevalumid suuesikus, verevalumid vasaku silma 12 Ärakiri 1-11-292 valgekestal, nahaaluse õhkemfüseemi kaela, rindkere ja parema ülajäseme ülaosa piirkonnas ning eluohtlikud tervisekahjustused – kehatüve kinnise tömbi trauma koos mõlemapoolsete roiete hulgimurdudega, vasakpoolse veriõhkrinna, vasaku kopsu, vasaku neeru ja põrna rebendiga ja verevalumitega roidemurde ümbritsevates lihastes, mõlemal pool nimmelihastes, aordi tagapinnal, paremas kopsus, põrna, mõlemat neeru ja maksa alumist pinda ümbritsevates pehmetes kudedes ja jämesoole soolekinnitis; samuti kägistamisele viitavad vigastused- keeleluu vasakpoolse suure sarve ja kilpkõhre parempoolse ülemise sarve murru, verevalumid murde ümbritsevates pehmetes kudedes, paremal pool kilpkõhre plaadi sisepinda ümbritsevates pehmetes kudedes ja vasakul pool kaelalihastes, nahaalused verevalumid kaela külgpinnal paremal pool ning eespinnal. Kasutatud vägivalla tagajärjel saabus kohapeal N. P surm. Sellise tegevusega pani V.K grupi poolt toime teise inimese tapmise, s.o.

§ 113järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Teo vastavus süüteokoosseisule

§ 113näeb kuriteona ette teise inimese tapmise.

Kohtus uuritud tõendid ja kohtu seisukoht Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt /tl 137-154 II kd/ sündmuskohal Aia tn 5 Kärdla linn Hiiu maakond elamu tuulekoja esikus asus N. P alasti surnukeha (vt Fototabel foto nr 5). Tl 162 II kd on kiirabikaart, mille kohaselt 01.08 kell 8.25 on * kiir abibrigaad jõudnud N. P surnukeha juurde, kes on leitud majaperemehe poolt. Kiirabi saabudes vägivalla tunnustega, südametegevuseta, külm, liigestel väljakujunenud koolnukangestus, hulgaliselt marrastusi ja hematoome üle kogu keha. Tunnistaja A. L andis kohtus ütlusi, et N. P nägi uuesti hommikul (01.08), avastas, et ta oli esikus – surnud. Kohus leiab, et eelkirjeldatud tõenditega on tõendamist leidnud, et N. P surnukeha leidis A. L oma elukoha esikus *

1. augustil, surma tuvastas ka kohale tulnud kiirabibrigaad kell 8.
2. Süüdistuses on kirjas, et V.K ja P.L tungisid N. P kallale, keda peksid ahjuroobiga, rusikate ja jalgadega korduvalt pea ja keha piirkonda ning kägistasid kätega, millega tekitasid kannatanule süüdistu ses loetletud tervisekahjustused ning kasutatud vägivalla tagajärjel saabus kohapeal kannatanu surm. Kohus uurib, kas ja milliste tõenditega on tõendamist leidnud süüdistuses kirjeldatud süüdistatavate tegevus seoses N. P kallale tungimisega. Kõigepealt kohus täpsustab võima likku kallaletungi kellaaega. Süüdistuses on kirjas, et kallaletung kannatanule toimus 31.07 kell 21-01.08 kell 8.00, s.o samal ajavahemikul kui oli süüdistatavatele süüks arvatud ebaseaduslik sissetung * eluruumi, kus kannatanu viibis. Ebaseaduslikku sissetungi uurides (vaata eelmine kuriteoepisood) leidis kohus, et tõendamist on leidnud, et süüdistatavad said sündmuskohal olla 31.07 kella 22.30 – 01.08 kella 01.
3. Seega tuleb ka selles süüdistuses kuriteo toimumise aega piiritleda sama ajaga, sest kohtule esitatud tõendid ei näita ja süüdistatavaid ka ei süüdistata korduvalt * eluruumi ebaseaduslikus sissetungis. Sündmuskohal viibisid peale süüdistatavate veel kaks isikut, kes teavad sündmuse kohta ka ütlusi anda – need olid tunnistajad A. L ja S. P. Tunnistaja A L on öelnud, et 31.07.2010 õhtul ärgates nägi magamistoas V.K ja P.L-i, nad läksid köögi poole. Nägi kolme isikut. N. P magas tema kõrval. Ei tea kas ta üles ärkas, seda vahepealset aega ei mäleta üldse, ei tea, kuidas P kööki sai. Nägi, kui köögist läks M välja, siis nad olid N ümber köögis ja käed käisid ja mingi kisa oli. Ei oska öelda, kuidas need käed käisid, vaatas ainult, et kuidas saaks uksest välja, et saaks minema, oli esimene mõte. Vahele ei läinud, sest kartis, et nad ka talle kallale tulevad, põhiline oli, et ise välja 13 Ärakiri 1-11-292 saada. Ei näinud kindlalt, et V.K ja P.L peksid P, otseseid lööke ei näinud. Lihtsalt tuli suurest toast ja köögist läbi läks uksest välja. Mingi rääkimine toimus, aga millest, ei tea. Eks P.L ja V.K mingi vihavaen oli, et P kallale läksid. Teab, et P on varem mitmete varguste ja peksmiste eest karistatud isik. N. P oli tema meelest tugev mees. Elukohast lahkus oma teada peale kümmet, läks baar -poodi Ararat. Arvab, et koju läks pool tundi hiljem, sel ajal vahepeal kui baaris oli, tulid sinna ka V.K ja P.L, nendega seal ei vestelnud. Tunnistaja S. P on rääkinud, et alguses kui sisenesid, ei toimunud midagi, tatsas seal maja peal ringi. V.K ja P.L läksid P midagi rääkima. Kui uksest sisse läksid , siis oli mingi elutuba, siis köök. Välisukse vastas toas põles tuli. Seal toas P oligi. Läks häälte järgi sinna kus nad olid - olid tagumise toa ukse peal, üle nende nägi, et P istus püksid rebadel voodi serval. Püksinööp oli lahti kui ta seal diivanil istus. M. M ja veel üks meesterahvas, tema nime ei tea olid elutoas diivanil või toolis. Juhan ja Martin rääkisid P ja P rääkis ka midagi vastu, kuid mida, ei mäleta. Siis seal samas ukse vahel kus Juhan ja Martin seisid ja P kohe seal uksele lähedal istus läks madinaks. Kes esimesena lõi seda ei näinud. Ei näe seal ukse vahelt, kas kellegi käsi liigub, löömist ei näinud. Seal oli vähe ruumi ja üle nende siis ei näinud. Siis M . M ütles midagi sellele teisele mehele ja koos läksid nad majast minema. Kohus leiab, et tunnistajate A. L ja S.P ütlused on kokkulangevad osas, et just M. V.K ja P.L olid isikuteks, kes N. P rääkisid ja kes olid N. P ümber ja süüdistatavatel käed käisid, läks madinaks. Seega on kohtule esitatud tõenditega tõendamist leidnud, et 31.07-01.07 kell 22.30-01.00 * tungisid V.K ja P.L N. P kallale. Ründe algushetke kinnitavad tunnistaja A. L ja S. P. Konkreetsete löökide kohta kohtule tõendeid esitatud ei ole – tunnistajad on kohtule kinnitanud, et süüdistatavad olid ümbe r N. P ja käed käisid, läks madinaks . Vahepealsete sündmuste käigu kohta kohtule tõendeid esitatud ei ole, sest tunnistaja A. L lahkus hirmunult majast ja tunnistaja S. P käis majast väljas. Seega viibisid majas kannatanu ja süüdistatavad V.K ja P.L. S. P ütlused tõ endavad, milline oli kannatanu hetkel, kui V.K, P.L ja S. P sündmuskohalt lahkusid – tunnistaja ütles, et k äis vahepeal väljas põit tühjendamas, kui tagasi tuli, siis nägi, et P oli nägu verine ja istus diivanil, oli elus, küsis suitsu. P oli voodi ees istuli, nägu täiesti verine, pea viltu. Vaatas, et peksa saanud. P tundus elus olema, aga pilt oli kole. Selles mõttes oli P kole, et nägu oli verine, peahaavasid ei olnud tal. Ta oli lihtsalt vastu nina saanud – ninast jooksis verd, istus, oli adekvaatne, rääkis juttu, jäi diivani peale istuma. Muid vigastusi peale näovigastuse ei näinud. Midagi oli P seljas kindlasti, palja ülakehaga ta ei olnud. Siis nad hakkasid ära minema. Olid seal mingi 15-20 minutit. Kohus leiab, et eelkirjeldatuga on tõendamist leidnud, et süüdistavate ja S. P sündmuskohalt lahkumisel oli N. P nägu verine. Kohus leiab, et eeltooduga on tõendamist leidnud, et sellise väljanägemise ja terviseseisundi põhjustasid N. P oma tegevusega süüdistatavad P.L ja M. V.K, sest sündmuskohal rohkem isikuid ei viibinud ning tunnistajad on kinnitanud, et mõlemad süüdistavad olid N. P ümber ja käed käisid. Kohtule teadsid tunnistajad rääkida ka sellest, millised nägid süüdistatavad välja peale seda, kui nad sündmuskohalt tagasi tulid. Tunnistaja R. R on öelnud, et mingil ajal enne südaööd kadusid P.L, V.K ja S . P. Nemad olid är a ca 30 min, kuskil 00:15 tuli P.L, tagasi. Tema ja teised toas olijad nägid, et P.L-i jalad ja käed olid verised. Küsis temalt, et mis juhtus, tema vastas, et ei midagi. Oli paha tunne, sai aru, et toimunud mingi jama ja läks ära lähedal asuvasse kauplus-baar Ararati. Tunnistaja K. H andis kohtus ütlusi, et kui P.L tagasi tuli, siis P.L läks oma käsi pesema, P.L ütles, et ta käed olid verised, sest käis kaklemas. Ei tea kus ta kakles. Ei mäleta, kas peale käte pesemist jäi P.L tuppa või läks välja, V.K pärast ei näinud. 14 Ärakiri 1-11-292 Tunnistaja I. V on andnud ütlusi, et mehed o lid ära mingi 10-15 minutit, siis tulid tagasi P.L-i parem jalg oli verine. Tema meelest kõik küsisid, et mis juhtus, miks sinu jalg verine on, Juhan ütles et ei tea. Tunnistaja E. P andis kohtus ütlusi, et 31.07.2010 ööl vastu
4. augusti Martin tuli koju 1-1.30 vahel. On kahepeale üks võti ja on kokkulepe, et kui ta koju tuleb, siis enne helistab, kuna uks käib lukus. Siis ta helistas ja tuli koju. Kui ta tuppa tuli, pani pärast ukse lukku. V.K olid seljas lühikesed püksid, T -särk ja dressipluus, jalas sandaalid. Ei märganud tema juures midagi erilist, midagi teistmoodi kui tavaliselt. Välimus oli korras, riided puhtad ja terved, väliseid vigastusi või verd ei märganud. Suhtlesid pojaga suht vähe, lasi ta tuppa ja kuskil 5 minutit. Ta oli natuke purjus ja läks magama. Magab lastetoas koos õega. Ei usu, et ta pärast kojutulekut kuskil veel ära käis. Hommikul kui ärkas, siis ta magas. Välisuks oli lukus. Käis hommikul lastetoa rõdul suitsu tegemas. Kohtus andis tunnistaja S. P ütlusi, et kolmekesi koos läksid ära * tänavalt, P.L-i juurde. Tema riided ega käed ei olnud verised. Jalg oli verine, sest kukkus Vabaduse tänaval, teksapükstel oli ka auk sees, see oli allpool põlve kriimustused ja näitas seda politseile ka. Oli väga alkoholijoobes. Tl 173 II kdekspertiisimäärus on , mille kohaselt on V.K riided esitatud ekspertiisiks, esitatud on küsimus –kas M. V.K riietel olev bioloogiline materjal saab pärineda N. P? Ekspertiisakti kirjeldavas osa177 /tl II kd/ on märkusena lisatud, et k una V.K riietel – T- särk „Ruuki“, T -särk „Basic“, T -särk „Adidas“, särk, kampsun, dressipluus ja lühikesed püksid verd ei tuvastatud, siis proove analüüsiks ei võetud. Kohus leiab, et tunnistajate ütlustega on tõendamist leidnud, et peale sündmuskohalt naasmist oli P.L verine ja ta ka ise kinnitas, et käis kaklemas. V.K kohta teadis tunnistaja rääkida, et tema juures midagi iseäralikku ei näinud. Ka DNA ekspertiis kinnitab, et V.K' lt ära võetud riietelt verd ei leitud. Kohus leiab, et P.L-i välimus peale sündmuskohalt naasmist kinnitab järjekordselt, et süüdistatavad kasutasid N. P suhtes vägivalda, sest tõendeid selle kohta, et P.L ise vigastatud oleks olnud, kohtule esitatud ei ole, küll on aga tõendamist leidnud, et ajaks, mil süüdistatavad * lahkusid, oli N. P nägu verine (peale seda kui kaks süüdistatavat olid temaga koos toas viibinud). Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et eelkirjeldatud tõenditega on tõendamist leidnud, et süüdistatavad korduvalt lõid kätega kannatanut pea piirkonda, mille tagajärjel kannatanul tekkisid tervisekahjustused näo piirkonnas. Süüdistus es on kirjas, milliseid tervisekahjustusi süüdistatavad kannatanule peksmise tagajärjel tekitasid. Edasi uurib kohus tõendeid, mis näitavad, millised vigastused kannatanul esinesid, kas nende vigastuste tekkimine on põhjuslikus seoses süüdistatavate tegevusega ning kas süüdistatavate tegevuse tagajärjel kannatanul tekkinud tervisekahjustused põhjustanud kannatanu surma. N. P esinenud vigastuste kohta on oma arvamuse andnud ekspert surnu ekspertiisiaktis nr 113 06.10.2010 (ekspertiisi algus 02.08.2010) /tl 54-74 II kd/, mille kohaselt on ekspert andnud punktis 1 arvamuse – Neeme Pruunlepa surma põhjus on kehatüve kinnine tömp trauma koos mõlemapoolsete roiete hulgimurdudega, vasakpoolse veriõhkrinna, vasaku kopsu, vasaku neeru ja põrna rebendiga ja verevalumitega roidemurde ümbritsevates lihastes, mõlemal pool nimmelihases, aordi tagapinnal, paremas kopsus, põrna, mõlemat neeru ja maksa alumist pinda ümbritsevates pehmetes kudedes ja jämesoole soolekinnistis. Sellised vigastused on eluohtlikud. Ekspert T. P andis ekspertiisakti selgitamiseks kohtus vigastuse kohta järgmisi ütlusi - P tekitatud vigastused on tekitatud elupuhuselt, on tekitatud lühikest aega enne surma või suremise protsessi käigus. Need ei ole mitme päeva vanused, vaid värsked. Ei saa öelda, kas need on tekitatud ühe korraga või mitme korraga. Arvestades vigastuste fotoloogilisi omadusi – vigastuse värv, haava servade omadused, see oleneb inimese eripärast ja verevalumid muudavad erinevatel inimestel erinevates kohta des eri aja möödumisel värvust, tundidega ei ole vigastuste tekkimise aeg paika pandud. Need olid värsked vigastused, alla 24 tunni tekitatud. 15 Ärakiri 1-11-292 Ekspert selgitas, et P puhul liigitatakse eluohtlikuks mõlemapoolsed roide murrud ja vasakpoolne veriõhkrind. Roide murruga on vigastatud rinnakelme, alati kui on kelme vigastus, siis loetakse see eluohtlikuks. Ei ole võimalik määrata minuti pealt, kui kiiresti selliste vigastustega inimene abi saamata sureb. Selle veaga oli vigastatud rinnakelme ja vasak kops, õhk liigub mööda rindkere seina ja selle tagajärjel surutakse kops kokku, tekib hingamispuudulikkus. Veri voolab rinnaõõnde vigastustest, see surub kopsu omakorda kokku. Vasaku kopsu funktsioon mingi aja jooksul häirub, ka roidemurdudest tingituna hingamistegevus häirub, rindkere ei laiene enam. Kopsud ei suuda enam piisavalt laieneda ja tekib hingamispuudulikkus. Muud punkti 1 vigastused, v.a kopsuvigastused, ei oleks olnud surmaga lõppevad, need oleks väiksed vigastused, mis oleks paranenud. Ekspert T. P kinnitas kohtuistungil, et eksperdiarvamuse punktis 2 nimetatud N. P esinenud vigastused (tömbile traumale iseloomulikud vigastused: ninaluude murd, põrutushaav pea piirkonnas, verevalumid kõõlustanul ja vasakus oimulihases, nahaalused verevalumid, nahamarrastused ja nahakriimustused pea ja näo piirkonnas, kehatüvel ning mõlemal üla- ja alajäsemel, nabaalused verevalumid ja nahakriimustus kaela piirkonnas, pehmete kudede turse näo piirkonnas ja paremal ülajäsemel, põrutushaavad ja limaskestaalused verevalumid suuesikus, verevalumid vasaku silma valgekestal, nahaalune õhkemfuseem kaela, rindkere ja parema ülajäseme ülaosa piirkonnas) ei ole eluohtlikud. Eksperdilt on küsitud arvamust ka vigastuste tekkemehhanismi kohta ja ekspert on arvamuse punktis 3 vastanud - vigastuste morfoloogilised iseärasused ei võimalda kindlaks määrata eset, millega vigastused on tekitatud. Pea- ja rindkerevigastused võivad olla tekitatud korduvatest jõulistest löökidest näkku ja juustega kaetud peanahale ning kehatüve piirkonda kõvade tömpide piiratud pinnaga esemetega, nende hulgas ka rusikatega ja kängitsetud jalaga; võttes arvesse roidemurdude, nahamarrastuste ja nahaaluste verevalumite morfoloogilisi iseärasusi ja lokalisatsiooni on alust arvata, et osad vigastused on tekitatud lamava kannatanu kehatüve piirkonda löömisel piiratud pinnaga esemega. Kohtuarstlike meetoditega ei ole võimalik täpselt määrata löökide arvu, kuid arvestades vigastuste lokalisatsiooni ja morfoloogilisi iseärasusi on alust arvata, et lööke pea piirkonda on olnud vähemalt 6 ja kehatüve piirkonda vähemalt
5. Kohtuistungil selgitas ekspert, et punkti 3, et osa vigastusi on tekitatud lamavale kannatanule - kui kannatanu lamab, on teda tõenäoliselt kergem lüüa või peksta kehatüvesse, need on need vigastused, mis on kehatüve vigastused. Roidemurrud ise nõuavad jõulist lööki ja kui kannatanu on püsti, siis sinna ei ole mugav lüüa nii tugevasti. Tavaliselt lüüakse inimest pea või näo piirkonda. Keha piirkonda tavaliselt seisvat inimest ei lööda. Nende löökide saamise hetkel ta võis olla lamavas asendis. See on järelduslik väide. Kui vaadata vigastuste lokalisatsiooni, siis pea piirkonda on olnud vähemalt 6 lööki, vähemalt 5 lööki keha piirkonda. Mis ei välista, et ühte kohta on löödud ka korduvalt. Pea piirkonda saadud 6 lööki ei võinud s urma põhjustada. Ei saa öelda, et kehatüve piirkonda kõik need viis lööki olid eluohtlikke vigastusi tekitavad, võis piisata ka ühel korral löömisest, kui see üks löök põhjustas roide murru, mis põhjustas rinnakelme vigastuse ja vasaku kopsu rebendi. Lisaks on ekspert arvamuses leidnud arvamuse punktis 4 - kohtuarstlikul lahangul sedastatud lisaks keeleluu vasakpoolse suure sarve ja kilpkõhre parempoolse ülemise sarve murd, verevalumid murde ümbritsevates pehmetes kudedes, paremal pool kilpkõhre plaadi sisepinda ümbritsevates pehmetes kudedes ning vasakul pool kaelalihastes, nahaalused verevalumid kaela külgpinnal paremal pool ning eespinnal. Antud vigastused võivad olla saadud kägistamisest kätega. Nahaalused verevalumid ja nahamarrastused ülajäsemetel võivad olla saadud enesekaitse käigus pea ja rindkere piirkonda suunatud löökide pareerimisel. Ekspert on arvamuses leidnud, et kõik surnukehal esinevad vigastused on elupuhused, tekitatud suhteliselt lühikest aega enne surma saabumist ja suremisprotsessi käigus. 16 Ärakiri 1-11-292 Ekspert on arvamuses leidnud, et arvestades lahangul fikseeritud ning kiirabikaardil kirjeldatud koolnumuutusi, on alust arvata, et surm võis saabuda orienteeruvalt 36-48 tundi enne kohtuarstlikku lahangut. Tl 55 I kd on kirjas, et surnukeha vaatluse algus kell 13.40, seega eksperdi arvamuse kohaselt saabus N. P surm 31.07.2010 kell 13.40-01.08.2010 kell 03.
6. Ekspert selgitas kohtuistungi surma saabumise aja tuvastamist. Koolnukangestus tekib keskmiselt alalõuas 3, ülajäsemetes 6, alajäsemetes 9 tunniga. Seal on palju erinevaid mõjutavaid faktoreid. Oleneb, kas ta on teinud palju füüsilist tööd, siis lihased hakkavad kiiremini kangestuma. Jahedamas temperatuuris tekib ka kiiremini (100 allapoole), kõhnadel inimestel toimub see samuti kiiremini. Surma saabumise aeg 36 tundi on arvestatud lahangu algusest tagasi ja arvestades kiirabi kaardil leidunud infost, et oli katsudes jahe, koolnukangestus. Kuna surm oli saabunud lühikese perioodi jooksul peale vigastuste saamist, on ta lühikest aega elus olnud ja on võimalik, et ta on saanud liikuda. Tõenäoliselt võib olla kontaktne, tõenäoliselt pea piirkonnas vigastused pikaajalist teadvuse kaotust ei tekitanud. Samuti on eksperdiarvamusega leidnud kinnitust, et kannatanu oli alkoholijoobes, sest toksikoloogiauuringul leitud surnu veres 0,83 mg/g ja uriinis 0,79 mg/g etanooli, mis elaval isikul vastab tavaliselt kergele alkoholijoobele. Sõeluuringul uriinist narkootilisi ja psühhotroopseid aineid ei leitud. Seega ekspert on kategooriliselt väitnud, et N. P surma põhjustavaks vigastuseks olid roidemur rud, mis tekitas id õhkrinna ning teised vigastused ei oleks N. P surma põhjustanud. Ekspert on selgitanud, et roidemurrud on ilmselt tekkinud lamava kannatanu löömisel kehatüve piirkonda, sest roidemurd nõuab tugevat lööki ning surmava vigastuse tekitamiseks võis piisata ka ühest löögist. Kohus leiab, et ekspertiisiaktis eksperdi poolt antud arvamusega on tõepoolest tõendamist leidnud, et N. P süüdistuses märgitud tervisekahjustused esinesid. Süüdistuses on süüdistatavatele süüks arvatud, et nad eelkirjeldatud tervisekahjustused kannatanule tekitasid sellega, et nad peksid N. P ahjuroobiga, rusikate ja jalgadega korduvalt pea ja keha piirkonda ning kägistasid kätega. Edasi uurib kohus, kas kohtule esitatud tõendid tõendavad süüdistuses kirjeldatud süüdistatavate tegevust Tunnistaja A. L on politseile üle andnud ahjuroobi , mille ta leidis oma kodust kapist peale seda sündmust, 2 -3 päeva hiljem. A. L kinnitas, et enne seda oli ahjuroop sirge, oli tavaliselt ahju peal suures toas, kapist leides oli ta kõver. Ahjuroop oleks kappi mahtunud, kui ta sirge oleks olnud. Tl 163- 165 II kd on asitõendi ahjuroobi vaatlusprotokoll koos fotodega.A. L poolt 25.08.2010 * politsei käsutusse antud ahjuroop, mis on 9 mm läbimõõduga ümarmetallist varras, mille üks ots on 90 kraadi all, teine ots on käepidemeks painutatud, ahjuroop on deformeerunud, deformeerununa on ahjuroobi pikkus, otse mõõdetuna ühest otsast teise, 68 cm (vt Fototabel foto nr 1), ahjuroop on deformeerunud kumeruse juurest määrdunud verekahtlaselt (vt Fototabel foto nr 2), punakat värvi verekahtlaselt määrdunud on ahjuroop käepideme juurest, käepideme ja ahjuroobi ühenduskohast (vt Fototabel foto nr 3). Ahjuroop saadeti DNA ekspertiisi. DNA ekspertiisi aktis nr GE-1023-10/3029 /tl 174-188 II kd/ punktis 23 on ekspert andnud arvamuse, et ahjuroobilt, konksult (pakend nr 10, proov LI01105) võetud kolmandast proovist saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit ühelt isikult. See DNA profiil on kokkulangev N. P võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga, kuid mitte S. P, V.K ja P.L-i võrdlusproovidest määratletud DNA profiilidega. Ahjuroobilt, käepidemelt (pakend nr 10, proov LI01104) võetud teisest proovist saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada N . P pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. S.P, V.K ja P.L-i võrdlusproovidest määratletud DNA profiilid ei ole seostatavad sellest segaproovist saadud DNA profiiliga. 17 Ärakiri 1-11-292 Ahjuroobilt, käepidemelt (pakend nr 10, proov L101103) võetud esimesest proovist saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada N . P pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. S . P, V.K ja P.L-i võrdlusproovidest määratletud DNA profiilid ei ole seostatavad sellest segaproovist saadud DNA profiiliga. Seega kohtule on esitatud tõend, et sündmuskohalt on leitud ahjuroop, mis oli kõver. Ahjuroobilt võetud proovidele teostatud DNA -ekspertiis süüdistatavaid * majast leitud ahjuroobiga ei seosta, ahjuroobiga on seostatav DNA-ekspertiisi alusel kannatanu N. P, kelle veri ahjuroobil oli. Edasi uurib kohus, kas teised kohtule esitatud tõendid toovad selgust, kas ja millal süüdsitatavad kannatanut peksid ahjuroobiga, rusikate ja jalgadega korduvalt pea ja keha piirkonda ning kägistasid kätega nii nagu see süüdistuses kirjas on. Tähelepanuta ei saa jätta ka asjaolu, et süüdis tatavad lahkusid sündmuskohalt hiljemalt 01.08.2010 kell 01.00, ekspertiisiakti järgi on kannatanu surm saabunud hiljemalt 01.08 kell 3.40 ja laip leiti kella 8- paiku hommikul 01.
7. Sündmuskoha vaatlusprotokolli /tl 137- 154 II kd/ kohaselt sündmuskoht asub tänavast 37m kaugusel, * elamu on ühekorruseline puit ehitis, eterniitkatusega. Elamu ümbrus on hooldamata, maja välisukse ees on küliti jalgratas, jalgratta tagumine ratas asub saepuruplaadi tükil, millel näha verekahtlased jäljed. Jalgrattast paremal, 85 cm kaugusel, majja viiva kivisillutise ääres maapinnal, määrdunud rohelist värvi püksid. Jalgratta korvis sinist värvi, kolakas pruuni värvi Walt Disney motiividel mustriga, pokse rid. Rohelist värvi pükstest l,5m eemal majja viival kivisillutisel sinist- ja halli värvi pealsetega spordijalatsid. Tulekoja esikus asub N. P alasti surnukeha ( vt Fototabel foto nr 5). Tunnistaja A. L on öelnud, et kui koju läks peale baaris Ararat käimist, siis oli kõik rahulik, kedagi ei olnud seal enam, läks magama. Siis N. P ei märganud. Selleks, et magamistuppa minna, peab köögist läbi minema, köök on 20 m2 suur. See koht, kus N . P enne oli, oleks tema teele jäänud, ei vaadanud, kas teistes tubades N.P oli. Kui koju tuli, siis ukse ees midagi maas ei olnud. See jalgratas, mis pärast ukse ees oli, võib tema oma olla küll. Ise ei käinud jalgrattaga baaris. N. P nägi uuesti hommikul, avastas, et ta oli esikus - surnud. Õhtul oli N. P riides, ilm oli sel päeval soe. Ka tunnistaja S. P on kinnitanud, et jalgratast maja ees ei olnud, kui nemad seal käisid. Kohus, uurinud sündmuskohta selle vaatlusprotokollilt ja kõrvutanud sündmuskohaga tunnistaja A. L ütlusi, leiab, et N. P surnukeha ei saanud asuda esikus juba siis kui A. L baarist koju tuli, sest ilma surnukeha märkamata esikust läbi minna poleks olnud võimalik . A. L on öelnud, et põgenes oma elukohast päris kiiresti peale seda, kui V.K ja P.L hakkasid N. P suhteid klaarima. Siis olid nii kannatanu kui süüdistatavad köögis. Tunnistaja S. P on öelnud, et kui nemad kolmekesi lahkusid, jäi N. P tuppa istuma. Tunnistaja A. L arvab, et oli baaris kuskil pool tundi, kui siis koju tagasi läks, oma elukohas N.P ei näinud. Samuti ei näinud ukse ees jalgratast – kohus leiab, et kuna jalgratas on nii välisukse lähedal, siis oleks ka see pidanud tunnistajale nähtav olema, kui see oleks ukse ees olnud juba siis kui ta koju tuli. Seega oli sündmuskohas olustik muutunud oluliselt süüdistatavate lahkumisest kuni laiba leidmiseni. Kohus leiab, et tõendamist on leidnud, et muutunud oli kannatanu asukoht, maja ukse ette oli ilmunud jalgratas. Kohus leiab, et s ündmuskoha vaatlusprotokollist ei tulene, et * eluruumides oleks toimunud mingit laadi suurem võitlus. Kohus leiab, et sündmuskoht on küll pisut segi, kuid ilmselgelt on see selle elupaiga eripära. Üheski ruumis ei jää silma sell ist kohta, mis oleks rohkem segamini, asjad ümber paisatud , mis viitaks võitlusele (on ju ka ekspert öelnud, et osa N. P esinenud vigas tusi võis tekkida enesekaitsest ning ka ründajal võis vigastusi olla, mis ilmselgelt viitab võitlusele). Sündmuskohalt, nii toast kui hoovist on leitud mitmeid verekahtlasi määrdumisi, milledest on võetud DNA-proovid. DNA-ekspertiisis /tl 183 II kd/ on ekspert andnud arvamuse, et sündmuskohalt köögist esikust, külmkapi eest põrandalt, köögist külmkapilt võetud proovist saadi DNA analüüsil 18 Ärakiri 1-11-292 täisprofiil, mis on pärit ühelt isikult. See DNA profiil on kokkulangev N . P võrdlusproovist määratletud DNAga, profiili kuid mitte S. P, V.K ja P.L-i võrdlusproovidest määratletud DNA profiilidega. Seega sündmuskohal olnud verekahtlase määrdumise erinevates kohtades (nii majas sees, kui hoovis) on tekitanud kannatanu, mis näitab, et kannatanu on peale süüdistatavate lahkumist liikunud, mida ei välistanud ka ekspert. Sündmuskohalt * on kaasa võetud ka rohelised püksid, bokserid, punane pluus ja sinine jope. Roheliste pükste, bokserite, punase pluusi, sinise jope kohta on ekspert andnud arvamuse akti punktis 1-4, et neilt esemetelt võetud proovidest saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit ühelt isikult – kannatanu N. P. Vastavalt eksperdi antud arvamusel ei saa neid esemeid läbi DNA proovide seostada S. P, V.K ega P.L-iga. Kannatanu N. P vasaku käe ja parema küüntelt võetud proovidest, milledest oli võimalik saad DNA-profiile, saadi DNA analüüsil täisprofiilid, mis on pärit ühelt isikult. Need DNA profiilid on kokkulangevad P võrdlusproovist N. määratletud DNA profiiliga, kuid mitte S. P, V.K ja P.L-i võrdlusproovidest määratletud DNA profiilidega. Kuigi ekspert leidis, et osa vigastusi võis kannatanu saad ka siis, kui ta end kaitses, siis kannatanu küüntelt saadi DNAtäisprofiil, mis oli kokkulangev N. P DNA profiiliga ja küüntelt võetud DNA -proovid ei seondu kõrvaliste isikutega. 31.07-01.08.2010 * toimunud sündmustega on tihedalt seotud P.L elukoht. 01.08.2010 kell 16.03 on teostatud läbiotsimine kahtlustatavana kinnipeetud P.L-i elukohas *. Tl 156-161 II kd on läbiotsimisprotokoll koos fotodega, mille kohaselt leiti ja võeti läbiotsimise käigus ära mitmeid esemeid, mis hiljem saadeti DNA-ekspertiisi. Kohus uurib, kas ja kuidas võivad olla P.L elukohast ära võetud esemed seostud * toimunud sündmustega. Läbiotsimise käigus * asuva eramu välisukse ees trepil leiti kokku kägardatud verekahtlase määrdumisega paber /vt. foto nr. 1 ja 2/. Elutoas avati seal asuv ahjuuks, ahju küttekoldest ilmusid nähtavale verekahtlase määrdumisega pabersalvrätid /vt foto nr. 4/ Koldest võeti kolm erinevat verekahtlase määrdumisega salvrätti / pakendid nr. 4, 5, 6/. Kraanikausi all kapis prügiämbrist leitud verekahtlase määrdumisega salvrätik, /vt. foto nr. 8/ pakend nr. 12/. Salvrättidelt (ekspertiisi punkt 12 -14, 19), paberitükilt (p 15) võetud proovist saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis tõenäoliselt on pärit ühelt meessoost isikult. See DNA profiil ei ole kokkulangev N. P, S. P, V.K ega P.L-i võrdlusproovidest määratletud DNA profiilidega ega üheg i Riiklikus DNA registris eelnevalt talletatud DNA profiiliga. Seega P.L elukohast ja selle ümbrusest leitud erinevatel paberitükkidel oli veri, mis oli kõik pärit ühelt ja samalt meessoost isikult, kui kuid see ei seostu ei süüdistatavate ega ühegi registris talletatud DNA profiiliga. Majas magamistoas oli põrandal halli-valge triibuline dressipluus, mille sisehõlmal vähemärgatav verekahtlane jälg. Põrandal halli värvi eest rebenenud lühikesed püksid. /vt foto nr.3/. Triibuliselt dressipluusilt võetud proovidest saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit ühelt isikult. See DNA profiil (või oli erist atav peamine DNA profiil), mis on kokkulangev N. P võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga, kuid . mitte S P, V.K ja P.L-i võrdluspro ovidest määratletud DNA profiilidega. Hallidelt lühikestelt pükstelt võetud proovid, mis sisaldasid eeltestide alusel verd, on kokkulangevad P.L-i võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Lisaks ei saa kindlalt välistada ka I . V pärineva bioloogilise materjali sisaldumist pükstelt võetud segaproo vis, kuid mitte S. P, V.K ja Neeme Pruunlepp'a võrdlusproovidest määratletud DNA profiilidega. Ahjust prahi välja tõstmisega ilmusid nähtavale helehalli värvi lühikesed püksid, mis väljast poolt rooja kahtlase määrdumisega /vt. foto 5/. Eksperdi arvamuse kohaselt helehallidelt lühikestelt pükstelt (pakend nr 7, proov P100206, sisaldas eeltesti alusel verd) võetud esimesest proovist saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit ühelt isikult. See DNA profiil on kokkulangev N. P 19 Ärakiri 1-11-292 võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga, kuid mitte S. P, V.K ja P.L i võrdlusproovidest määratletud DNA profiilidega. Helehallidelt lühikestelt pükstelt (pakend nr 7, proov LI01116) võetud teisest proovist saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada S. P pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. N. P, V.K-lt ja P.L-ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta selles segaproovis ei saa teha usaldusväärseid järeldusi. Veel võeti P.L elukohast kaasa elutoas oleva diivani seljatoel olnud punase musta kirju pikkade varrukatega pluus, mille varrukas rebenenud, diivani otsa juures maas musta värvi lühikesed püksid ja rohelist värvi dressipluus , verekahtlase määrdumisega. Ekspertiisiaktis on antud arvamus, et punase mustakirju rebenenud pluusilt võetud proovidest ei saa eksperdiarvamuse kohaselt teha usaldusväärseid järeldusi selle sidumiseks süüdistatavatega, kannatanuga või S. P. Roheliselt dressipluusilt võetud proovidest saadud DNA analüüsi täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. . P, S.N P, V.K ja P.L-i võrdlusproovidest määratletud DNA profiilid ei ole seostatavad sellest segaproovist saadud DNA profiiliga. Mustadelt lühikestelt pükstelt, vasakul küljel olnud määrdumisest, sisaldas eeltesti alusel verd, võetud proovist saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit ühelt isikult. Andmebaasiotsingu tulemuste alusel on see DNA profiil kokkulangev I. V (ik 39010260286) võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga, kuid mitte N. P, S. P, V.K ja P.L-i võrdlusproovidest määratletud DNA profiilidega. Tunnistaja I. V on kohtuistungil öelnud, et temal endal P.L-i juures mingit verejooksu ei olnud, pole toas käinud. Jalas olid teksapüksid, ei olnud mustad lühikesed püksid. Seljas oli valge fliis vist, mustad triibud olid peal vist. Ei oska seletada, et P.L-i majast toodud mustad lühikesed püksid, nendel oli tema veri. Ei ole pannud võõraid musti pükse jalga. Fliis jäi kuskile tuppa. Ei ole seda tagasi saanud. I. Vilt tunnista kohtuistungil, et fototabelis fotol nr 3 /tl 79 II kd/ olev fliis on vist jah tema oma, aga täitsa kindel ei ole. Ei oska seletada, kuidas sinna Pruunlepa veri peale sattus. Ei ole * majas käinud. Oma fliisi võttis seljast ära ja jättis sinna päeval. Lähtudes eeltoodust saab tõdeda, et P.L-i elukohast leitud asjadel ja N. P isikul on tuvastatav läbi DN A-ekspertiisi järgnevad seosed. P.L elukohast leitud triibulisel pusal, millel oli verekahtlane määrdumine, on ekspert tuvastanud, et see sisaldas N. P DNA-d. Helehallidelt pükstelt, mis olid ahjus ja millelt leiti roojakahtlast määrdumist, tuvastas ekspert N. P DNA, samuti väitis ekspert, et ei saa välistada S. P pärineva bioloogilise materjali esinemist nendelt pükstelt võetud teiselt proovilt. Seega seovad J. G elukohta ja N. P isikuga kaks eset – triibuline pusa ja helehallid lühikesed püksid. Ekspert on aga välistanud nendel esemetel süüdistatavatelt pärineva bioloogilise materjali esinemise. Kohtule ei ole esitatud ühtki tõendit, kuidas need esemed on P.L elukohta sattunud. Tunnistajad on küll andnud ütlusi, et nägid P.L peale sündmuskohalt tagasitulemist, on rääkinud isegi seda, et ta oli verine, kuid mitte keegi ei ole andnud ütlusi selle kohta, et süüdistatavatel oleks midagi käes olnud. Küll on tunnistajate ütlustega tõendamist leidnud, et sel päeval ja ööl P.L elukohas viibis palju inimesi, tarvitati alkoholi, seega oli P.L elukohta sel päeval ja öösel ligipääs piiramatul inimeste ringil. Tunnistajad on ju ka rääkinud, et viibiti nii hoovis, kui toas, jäeti oma riideid sinna maha. Seetõttu leiab kohsu, et ei ole võ imalik P.L elukohast leitud ja kannatanuga seotud esemeid üheselt seostada vaid süüdistatava P.L-i kui elukoha valdajaga. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis lubaksid tuvastada, mis ajal ja mis viisil sattusid need kaks eset - triibuline dres sipluus ja helehallid lühikesed püksid P.L elukohta. Prokurör leidis, et süüdistatavate süü on tõendatud ka nende käitumisega järgmisel hommikul. Sündmusel e järgneva hommikuga ja süüdistatavate käitumisega seoses on kohtus esitatud järgmisi tõendeid. 20 Ärakiri 1-11-292 Tunnistaja S. P on andnud ütlusi, et P surmast sai teada hommikul. Hakkas koju minema mööda * tänavat, kõrvalmajast keegi ütles. Rääkis sellest ka P.L-ile, ei mäleta, kuidas ta sellele reageeris. Ei saanud aru, mis toimus, kui nemad sealt ära läksid, siis P oli täiesti kontaktivõimeline. Oli üllatunud jah. Pidi hommikul linna tööle minema ja siis läksid kolmekesi linna koos Rego ja P.L-iga. Heltermaa sadamasse sõitsid autoga Tunnistaja T. T andis kohtus ütlusi, et järgmisel päeval nägi P.L-i ja V.K korraks *, nad ütlesid, et lähevad Kõppu või Käinasse tööle, täpsemalt ei mäleta. Nad olid P maja ees ja ajasid juttu. Kellelgi oli vist kaasas ka mingi kott, kindel ei ole. Hommikul ema helistas, et N. P pidi surnud olema. Ütles ka V.K-le ja P.L-ile, et N. P pidi surnud olema. Nad pole midagi selle peale öelnud. Nad ise ei rääkinud midagi P tapmisest. Terve Kärdla tegelikult kõlas sellest. V.K ja P.L kõndisid väljaku poole ja pidid vist bussiga tööle minema. Tema ise läks edasi R. R juurde. Pärast käis Ararati baari juures. Seal M. M midagi rääkis P tapmisest. Ei ole juttu olnud, kes konkreetselt N. P maha lõi. K. H ütles, et järgmisel päeval P.L ja Rego sõitsid autoga vastu, nägi neid autost. Kohtusid Metsa tänavalt kollase maja juures, ei tea mis tänav see on. Tunnistaja A. K andis kohtus ütlusi, et ärkas alles lõuna paiku, läks baar Araratti. Nägi seal M. M, M oli teadlik, et N. P oli mingitesse vigastustesse surnud. Ta oli sellest teadlik, ta nimetas V.K ja P.L-i nimesid, ei mäleta, et ta oleks täpsustanud. Kust ta selle info võttis, ei oska öelda. Pärast seda läks P.L-i elukohta. Seal olid Juhan ja V.K. Ei mäleta, kas veel kedagi oli. Võttis Araratist õlut ja veini kaasa, aga ei mäleta, kas nad võtsid vastu. Küsis vist nende käest P tapmise kohta, oli üllatunud, et nad sellisest asjast osa võtsid, tema teada olid kogu aeg koos. Nad ei rääkinud sellest suurt midagi, nad ei teadnud midagi ja ütlesid, et lähevad üldse ära ja siis läksid laiali. Mingi kalaleminemise jama oli. Seda teemat pikemalt ei saanudki jätkata. Ei oska öelda, kas nad ütlesid, et tunnevad N. P, ei mäleta sellist otsest ütlemist, et ei tunne N. P. Nad ei tahtnud sellest nagu rohkem rääkida. Ei mäleta, et nad oleks rääkinud midagi sellest, kas nad N. P elukohas käisid. Tunnistaja M. M ei mäletanud kohtus midagi sellest, et ta oleks olnud teadlik N.P surma asjaoludest. Kohus leiab, et tunnistajate poolt öeldu ei tõenda, et M. Rego ja P.L panid toime süüdistuses kirjeldatud teo – tapsid N. P. Tunnistajate ütlustest selgub, et V.K ja P.L kavatsesid sel päeva Kärdlast lahkuda, tunnistajatele ütlesid nad erinevaid sihtkohti, kuid see asjaolu iseenesest ei ole tõendiks M. V.K ja P.L tegevuse ulatuse kohta * sündmuskohal. Kohus leiab, et lähtudes eelkirjeldatud tõendite analüüsist on tõendamist leidnud, et V.K ja P.L grupis tungisid ajavahemikul
8. juuli 2010 kell 22.30 kuni
9. august 2010 kell 1.00 * eramus kallale N. P, keda peksid kätega pea piirkonda. Prokurör leidis, et kuna tõendamist on leidnud, et süüdistatavad kasutasid kannatanu suhtes vägivalda, siis põhjustasid nad ka kannatanu surma. Kohus leiab, et kohtule esitatud tõenditega ei ole tõendamist leidnud, et süüdistatavad oleks kannatanut peksnud ahjuroobiga, jalg adega korduvalt keha piirkonda ning kägistanud kätega. Kohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas ei ole võimalik lihtsalt seeläbi, et vägivalla kasutamine süüdistatavate poolt kannatanu suhtes - peksmine pea piirkonda - on tõendamist leidnud, omistada süüdistatavatele ka ülejäänud süüdistuses kirjeldatud tegevus t. Kohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas ei ole tõsikindlalt välistatud, et kannatanu võis surmava vigastuse saada kuidagi teisiti kui süüdistatavate tegevuse tagajärjel. Sellise asjaolu võimalikkust näitavad kannatanu liikumine nii majas kui hoovis peale süüdistatavate lahkumist. Kriminaalasjas ei ole leitud vastust küsimusele, kes tõi jalgratta sündmuskohta peale süüdistatav ate lahkumist – kas liikus sellega süüdistatav ise või tuli sellega keegi kolmas isik. Samuti on oluline asjaolu, et sündmuskohal olid aknad lõhutud, ses t käesolevas kriminaalasjas ei ole tõendamist leidnud, et süüdistatav ad oleks * maja aknad lõhkunud. Kohus leiab, et käesoleval juhul on tekkinud olukord, kus ei ole välistatud, et sündmuskohal võis veel 21 Ärakiri 1-11-292 keegi hilisemalt, s.o peale süüdistatavaid viibida. Kuna eelkirjeldatud kahtlusi käesolevas kriminaalasjas esitatud tõenditega ei ole võimalik kõrvaldada, tuleb need kahtlused tõlgendada süüdistatavate kasuks ja seeläbi ei ole kriminaalasjas tõendamist leidnud, et süüdistatavad peksid kannatanut jalgade ja ahjuroobiga korduvalt pea ja kehatüve piirkonda ning kägistasid kätega. Kuna ekspert kinnitas kategooriliselt, et N. P surma põhjustasid roidevigastus ed, mille põhjuseks oli lamava kannatanu löömine kehatüve piirkonda, milline tegevus süüdistatavate poolt ei ole tõend amist leidnud, siis leiab kohus, et süüdistavad ei ole oma tegevusega põhjustanud N. P surma. Küll laga leiab kohus, et süüdistatavate tegevuse tagajärjel tekkisid N. P tervisekahjustused, milliseid on kinnitanud tunnistaja S. P, kelle ütluste kohaselt, kui tema tuppa tagasi tuli, siis oli pilt ikka kole küll, N. P nägu oli täiesti verine, pea oli viltu. Kohus leiab, et ei ole võimalik ekspertiisiaktist võtta ja eraldada, millised olid konkreetsed peapiirkonna vigastused, millised just süüdistatavad kannatanule tekitasid. Samas leiab kohus, et tunnistaja S. P ütlused, et kannatanu nägu oli veine, tõendavad, et kannatanule tervisekahjustusi oli tekitatud. On ju üldteada asjaolu, et verejooks on tavapärane tervisekahjustuse tagajärg. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et tõendamist on leidnud süüdistusest alljärgnev osa – V.K ja P.L-i süüdistatakse selles, et nemad grupis tungis ajavahemikul 31.juuli.2010 kell 22.30 kuni 01.august 2010.a. kell 01.00 * eramus kallale N. P, keda peksid kätega korduvalt pea piirkonda, millega tekitasid kannatanule tervisekahjustused näo piirkonnas, mis põhjustasid kannatanul verejooksu. KrMS § 268 lg 6 kohaselt kohus võib kohtulikul uurimisel tuvastatud faktilistest asjaoludest lähtuvalt muuta kuriteo kvalifikatsiooni, kui süüdistataval on olnud küllaldane võimalus ennast selle kvalifikatsiooni vastu kaitsta. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb muuta kuriteo kvalifikatsiooni, sest kohus vähendab süüdistuse mahtu oluliselt ja koht us ei ole tõendamist leidnud, et M. Rego ja P.L tegevuse tagajärjel oleks saabunud N. P surm.

§ 113

näeb kuriteona ette sellisel määral kannatanu tervise kahjustamist, mis toob kaasa surma. Kui aga kannatanut on pekstud ja talle on tekitatud tervisekahjustus, siis selline kuritegu kvalifitseeritakse

§ 121järgi, mida kohus ka käesoleval juhul teeb.

Kohus leiab, et süüdistatavatel on olnud võimalus end

§ 121järgi esitatud süüdistuse vastu kaitsta.

Tegelikult esineb käesoleval juhul olukord, kus prokuröri poolt esitatud süüdistuses oli juba kirjeldatud

§ 121

järgi kvalifitseeritav kuritegu (nende kehavigastuste tekitamise osas, mis ei põhjustanud kannatanu surma), ku id see kuritegu oli neeldunud raskemas –

§ 113järgi kvalifitseeritavas kuriteos.

Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et tuleb muuta kuriteo kvalifikatsiooni, sest V.K ja P.L tegevus on täitnud

§ 1

21 sätestatud kuriteokoosseisu - süüdist atavad pan id oma tegevusega toime grupi poolt peksmise tagajärjel teise inimese tervise kahjustamise. Kohus leiab, et M. Rego ja P.L on

§ 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime pannud otsese tahtlusega.

Sellisele järeldusele saab jõuda, uurides teo tehiolusid. Süüdistatavad lõi d korduvalt kannatanu N.P pea piirkonda. Korduv pea piirkonda löömine näitab, et süüdistatavad tahtsid või vähemalt möönsid kannatanule tervisekahjustuste tekitamist, sest on üldteada asjaolu, et pea ja eriti näo piirkond on õrn koht, kus löömise tagajärjel tekivad väga kergelt tervisekahjustused. Teo õigusvastasus Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. 22 Ärakiri 1-11-292 Süüküsimus

§ 32

lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub

1. peatükis
2. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Kohtule ei ole esitatud süüd välistavaid asjaolusid. Eelk irjeldatuga on tõendatud, et M. Rego ja P.L on

§ 121järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises süüdi.

Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et V.K ja P.L tule b süüdistuses

§ 121järgi süüdi mõista ja karistada.

Karistus Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavaid ka karistada. P.Z

§ 266lg 2 näeb karitusena ette rahalise karistuse või kuni 3-aastase vangistuse.

Kannatanu H. K avaldas karistuste kohta, et A. Ergile ei taha karistust. Samuti kinnitas H. K, et P.Z on temalt vabandust palunud. Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56

lg 1 sätestatud alustest - karistamise alus on isiku süü, mis P.Z puhul on tuvastatud. Karistust kergendavaks asjaoluks

§ 57

lg 1 p 3 alusel on kahetsus ja süü tunnistamine ja

§ 57lg 2 p 9 alusel leppimine kannatanuga.

Karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Karistuse mõistmisel peab kohus arvestama võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vastavalt karistusregistri õiendile /tl 34-43 I kd/ on P.Z isikuks, keda on korduvalt karistatud ni i väärteo - kui kriminaalkorras. Seetõttu leiab kohus, et P.Z on isikuks, keda ei ole võimalik mõjutada kuritegude toimepanemisest hoiduma kergema karistusega, so rahatrahviga, vaid talle tuleb mõista karistusena vangistus. Samas, arvestades karistust kergendavate asjaoludega, leiab kohus, et P.Z-ile tuleb mõista karistus, mis on seaduses sätestatud karistusmäära miinimummäära lähedane. Käesolev kuriteoepisood on toime pandud 17.-18.01.2009, seega rohkem kui kolm aastat tagasi. Karistusregistrist nähtuvalt on Pärnu Maakohus 18.02.2010 teinud P.Z suhtes kohtuotsuse, millega on P.Z-ile mõistetud karistuseks kohtuotsuste kogumis vangistus 4 kuud 9 päeva, millise karistuse on P.Z ära kandnud ja vabanenud karistuse kandmiselt 19.08.2010. Seega tuleb P.Z-ile mõista liitkaristus

§ 65

lg 1 järgi, sest käesolev kuritegu on toime pandud enne viimast kohtuotsust, mis P.Z suhtes on tehtud. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb käesoleva kohtuotsusega mõistetav kergem karistus lugeda kaetuks Pärnu Maakohtu 18.02.2010 kohtuotsusega mõistetud karistusega ning karistus lugeda kantuks. Kohus leiab nii seetõttu, et karistusregistri kohaselt on P.Z peale eelmise kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmiselt vabanemist toime pannud vaid ühe kergema liiklusrikkumise (LS § 7435 lg 1 järgi) ning sellest saab järeldada, et eelmise kohtuotsuse järgi ärakantud reaalne vangistus on täitnud oma eesmärgi – P.Z on asunud käituma seaduskuulekalt. V.K ja P.L

§ 121

näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni 3-aastase vangistuse.

§ 266lg 2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni 3-aastase vangistuse.

Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-15- 08 punktis 15 leidnud: „Karistusseadustiku § 63 lg 1 sätestab, et kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Hinnates, kas tegemist on õiguslikult ühe või mitme erineva teoga, tuleb esmajoones tähelepanu pöörata selle teo objektiivsele avaldumisele. Ühe teoga teoühtsuse mõttes on tegemist siis, kui mitu olemuselt sarnast 23 Ärakiri 1-11-292 käitumisakti on kantud ühisest tahtlusest ja nad on ajalis -ruumilise läheduse tõttu üksteisega sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona. Teisiti väljendatuna tähendab see, et õiguslikus mõttes on ühe teoga tegemist siis, kui koosseisu realiseerimisele suunatud osateod kujutavad endast objektiivse kõrvaltvaataja jaoks loomuliku elukäsitluse järgi ühtset käitumist.“ Kohus leiab, et käesoleva juhul saab tõdeda, et M. V.K ja P.L poolt toime pandud

§ 266

lg 2 p 1, 3 ja

§ 121järgi kvalifitseeritavad kuriteod avaldusid välismaailmale ühtse teona.

Kriminaalasjas kogutud ja kohtus uuritud tõenditest tuleneb, et M. Rego ja P.L tegevus 31.0701.07.2010 õhtul oli kantud ühtsest tahtlusest. Nad läksid sündmuskohta * just selleks, et kohtuda seal kannatanu N. P ja temaga arveid klaarida - seega süüdistatavate tegevuse eesmärgiks oli arvete klaarimine N. P ja nende tegevus (ebaseaduslik sissetung eluruumi, kus N. P viibis ja tema suhtes vägivalla kasutamine) selle eesmärgi saavutamiseks oli ajalis -ruumiliselt sedavõrd seotud, et see tõepoolest tundu b välismaailmale ühe teona.

§ 63

lg 1 sätestab, et kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse.

§ 266

lg 2 ja

§ 121

näevad ette ühesugused karistused, siis karistuse mõistmisel ongi piiriks neis ettenähtud karistus s.o rahalise karistuse seaduses sätestatud ülempiir või vangistusena 3aastane vangistus. Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56lg 1 sätestatud alustest - karistamise alus on isiku süü, mis P.L ja M.

V.K puhul on tuvastatud. Kohus leiab, et mõlema isiku süü on suur, kuna nn arveteklaarimise eesmärgil tungiti grupis ebaseaduslikult teise, asjasse puutumatu isiku elukohta. Samuti näitab süü suurust järgnev käitumine – suhteid ei saadud klaaritud sõnadega, vaid võõras elukohas kasutati seal viibinud isiku suhtes vägivalda. Süü suurust näitab ka see, et elukoha peremees oli süüdistatavate tegevusest sedavõrd hirmunud, et enda päästmiseks ei näinud muud võimalust kui kodust põgeneda. Karistust kergendavaid asjaolusid ei esine. Karistust raskendavaks asjaoluks vastavalt

§ 58

p 10 on

§ 121järgi kvalifitseeritava kuriteo puhul kuriteo toimepanemine grupi poolt.

Karistuse mõistmisel peab kohus arvestama võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. V.K kohta on kriminaalhooldusametnik andnud alljärgneva iseloomustuse /tl 80 II kd/: V.K on määratud kriminaalhooldusele 05.05.2010 Pärnu Maakohtu otsusega varavastase kuriteo eest, kuid sisulist tööd temaga toimunud ei ole, sest 2 kuu möödudes vahistati seoses kahtlustatavana uues kuriteos. V.K olnud varem kriminaalhooldusel kolm korda, kuid kriminaalhooldusega püstitatud eesmärgid jäid kõikidel kordadel täitmata seoses sellega, et V.K katseajal sooritas uue kuriteo. Samuti on ta rikkunud katseajal kohustust mitte tarvitada alkoholi. Kontrollnõudeidon M. V.K täitnud korrektselt, kuid väljakujunenud elustiili muuta hooldusalune ei ole soovinud. Põhiline riskifaktor on alkohol ja suhtlemine teiste kriminaalkorras karistatud isikutega. Hooldusalusel on olnud perioode, mil on proovinud elada seaduskuulekalt, kuid ikkagi on mõne kuu pärast jätkanud väljakujunenud elustiili. Vestlustel kriminaalhooldajaga on ta olnud viisakas, näeb oma probleeme õigesti ja oskab neid analüüsida, kuid tegelikus elus neid ellu ei rakenda. Alkoholijoobes on V.K käitumine ettearvamatu ja ta võib muutuda vägivaldseks. Karistusregistri teatis /tl 12-25 I kd/ kinnitab eelkirjeldatud V.K iseloomustust. V.K on kriminaalkorras karistatud viie korral. 2005.aastal karistas Lääne Maakohus V.K vangistusega 2 aastat, vabastades M. V.K vangistuse kandmiselt tingimuslikult 18-kuulise katseajaga. V.K karistati varavastaste kuritegude s.h röövimise ja sissetungimisega varguse eest, samuti

§ 266lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest.

2005.aastal mõistis Viljandi Maakohus 24 Ärakiri 1-11-292 V.K muuhulgas süüdi ka

§ 263p 1 alusel s.o vägivallaga avaliku korra raskes rikkumises.

Eelnimetatud kohtuotsustega mõistetud karistused on liidetud Pärnu Maakohtu 20.11.2006 kohtuotsusega, millega M. V.K mõisteti süüdi

§ 121

ja

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 (taas vargus sissetungimisega) järgi ja liitkaristuseks mõisteti vangistus 2 aastat 4 kuud 16 päeva, mille kandmiselt vabanes tingimuslikult enne tähtaega 22.01.2008. Juba 24.04.2008 on Pärnu Maakohus V.K suhtes teinud taas süüdimõistva kohtuotsuse

§ 266

lg 2 p 3 järgi ja V.K-le mõistetud vangistusele liideti ka vangistus, mille kandmiselt ta oli ennetähtaegselt vabanenud. Sellelt karistuse kandmiselt vabanes 14.01.2009. Järjekordne süüdimõistev kohtuotsus Pärnu Maakohtu poolt 05.05.2010 – kohus mõistis V.K taas süüdi varguses, mis oli toime pandud ka sissetungimisega ning röövimises. Karistuseks mõistis kohus V.K-le vangistuse 3 aastat (ära kantud sellest 1 kuu 3 päeva) ja seda tingimuslikult 2-aastase katseajaga. Eelkirjeldatust saab järeldada, et V.K on süstemaatiliselt toime pannud kuritegusid, mis on seotud sissetungimisega – nii

§ 266

järgi kvalifitseeritavaid kuritegusid, kui ka vargused, mis on olnud seotud sissetungimistega ning ta on korduvalt süüdi mõistetud ka vägivallategude eest (röövimine, avaliku korra raske rikkumine vägivallaga ja tervisekahjustuse tekitamine). Kuritegude toimepanemise eest on teda mõnel korral karistatud küll ka vangistusega, mis on jäetud tingimuslikult kohaldamata, kuid lõppastmes on kõik karistused reaalselt täitmisele pööratud. See asjaolu näitab ilmekalt, et ükski karistus - ka raskeim karistusliik - vangistus, mida V.K on korduvalt kandnud, ei ole mõjutanud M. V.K' t õiguskuulekalt käituma. Ka käesolevas kriminaalasjas arutusel olev tegu on toime pandud katseajal, kolme kuu möödumisel eelmisest kohtuotsusest. Seetõttu leiab kohus, et V.K on isikuks, keda ei ole võimalik kerge karistusega mõjutada süütegude toimepanemisest hoiduma. Karistusregistri teatis P.L kohta /tl 26-33 I kd/ näitab, et P.L on varasemalt karistatud kuritegude toimepanemise eest kolmel korral. 2006.aastal Pärnu Maakohus mõistis P.L süüdi

§ 121

järgi ja karistas vangistusega 4 kuud, millest ära kandmata vangistus 3 kuud 25 päeva, tingimuslikult 18 -kuulise katseajaga. Selle kohtuotsusega mõistetud karistus on liidetud Pärnu Maakohtu 30.09.2009 kohtuotsusega mõistetud karistusega, liitkaristusena mõisteti vangistus 1 aasta 3 kuud 25 päeva, mi llest P.L kandis ära vangistuse 1 aasta 12 päeva ja ärakandmata vangistus asendati üldkasuliku tööga 206 tundi, millise karistuse P.L kandis ära 11.02.2010. Pärnu Maakohtu 05.05.2010 kohtuotsusega mõisteti P.L taas süüdi, liitkaristusena kohtuotsuste kogumis mõistis kohus P.L-ile vangistuse, mille kandmata osast vangistusest 6 kuud 17 päeva vabastas kohus P.L-i tingimuslikult 2-aastase katseajaga. Kohus mõistis P.L süüdi varguses, mis oli seotud sissetungimisega. Seega on ka P.L puhul näha, et kuritegelik käitumine on olnud järjepidev, ta on kuritegude eest kandnud ka raskeimat karistust vangistust ja sellest hoolimata on P.L jätkanud kuritegude toimepanemist ning käesoleval juhul seda juba kolme kuu möödumisel eelmisest kohtuotsusest, kui tal oli katseaeg. Seega peab nentima, et ka P.L käitumismuster näitab, et kuritegelik eluviis on talle omane ja teda ei ole võimalik mõjutada õiguskuulekalt käituma kerge karistuse mõistmisega. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka õiguskorra kaitsmise aspekti. Kodu puutumatus on sätestatud Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 33 isiku põhiõigusena. Elukoha puutumatuse niivõrd intensiivse riive korral nagu seda tegid süüdistatavad, tuleb läbi range karistuse mõistmise saata signaal, et igaühel on õigus oma kodu puutumatusele ja selle intensiivset kuritegelikku riivet karistatakse rangelt. Lähtudes eeltoodud asj aoludest leiab kohus, et V.K-le ja P.L-ile tuleb mõista karistuseks vangistus seaduses ette nähtud maksimummääras. Kuna mõlemad süüdistatavad on kuriteod toime pannud katseajal, tuleb

§ 65

lg 2 alusel mõista liitkaristus, liites käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistusele eelmise kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistus. 25 Ärakiri 1-11-292 Tõkend P.L on kahtlustatavana kinni peetud 01.08.2010 /tl 54-55 III kd/. P.L suhtes on Pärnu Maakohtu 3.08.2010 kohtumäärusega nr 1 -10-10012 /tl 73-76 III kd/ kohaldatud tõkend vahistamine. V.K on kahtlustatavana kinni peetud 01.08.2010 /tl 200-201 II kd/, Martin V.K suhtes on Pärnu Maakohtu 3.08.2010 kohtumäärusega nr 1- 10-10013 /tl 40-43 III kd/ kohaldatud tõkend vahistamine. Kohus leiab, et süüdistatavate suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tuleb jätta muutmata, kuna vahistamise aluseks olnud asjaolud ei ole ära langenud. Mõlema isiku puhul on olemas põhjendatud kahtlus, et nad vabaduses viibides võivad jätkata kuritegude toimepanemist, arvestades nende eelnevat kuritegelikku käitumist, mida kohus põhjalikumalt analüüsis karistuse osa alt. Kohus leiab, et kuna kohus mõistab mõlemale süüdistatavale karistuseks suhteliselt pikaajalised vangistused, siis on ka põhjendatud kahtlus, et vabaduses viibides võivad süüdistatavad hakata karistuse kandmiselt kõrvale hoiduma. Tõkend vahistamine tuleb jätta muutmata kuni jõustunud kohtulahendi järgi karistuse kandmisele asumiseni, seejärel tühistada. Karistuse vangistus kandmise alguseks tuleb

68 lg 1 alusel lugeda mõlema süüdistatava puhul nende kahtlustatavana kinnipidamine 01.08.

1. Tl 7 IV kd on Justiitsministeeriumi teade selles kohta, et vastavalt EV Justiitsministeeriumi ja IdaSoome kihelkonnaprokuratuuri vahel 26.01.2012 sõlmitud ajutise loovutamise kokkuleppele anti V.K Soomele üle 01.02.2012 ja toodi tagasi Eestisse 07.02.
2. M. Rego suhtes koostas Ida-Soome kihelkonnaprokuratuur 30.06.2011 Euroopa vahistamismääruse ning Harju Maakohus otsustas 12.07.2011 määrusega 1-11-7806 M. V.K kriminaalmenetluse läbiviimiseks Soomele loovutada. Kohus leiab, et V.K poolt ajutises loovutamisvangistuses Soomes viibitud aeg 17.02.2012 ei kuulu käesolevas kriminaalasjas vahi all oldud aja hulka ja tuleb kantud karistusest maha arvata. Tsiviilhagi Süüdistuses on leitud, et kuriteoga on kannatanu H. K tekitatud kahju summas 670 krooni. Kannatanu H. K oli esitanud tsiviilhagi kuriteoga tekitatud kahju 670 krooni hüvitamise nõudes. Kohtuistungil avaldas kannatanu, et ta loobub tsiviilhagist /tl 139 III kd/. TsMS § 429 lg 1, 2 annavad hagejale õiguse hagist loobuda. TsMS § 428 lg 1 p 3 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Seega tuleb menetlus tsiviilhagi osas lõpetada seoses kannatanu loobumisega tsiviilhagist. Asitõendid Asitõendid on alljärgnevad: 1) Tl 106-107 III kd on asitõendi, sündmuskohalt * leitud kandekoti, vaatlusprotokoll koos fotodega. Samuti on sündmuskohalt kaasa võetud must kilekott. 2) Tl 163-165 II kd on asitõendi ahjuroobi vaatlusprotokoll koos fotodega. 3) Sõrmejäljeekspertiisiks esitatud sündmuskohajäljed on jäetud hoiule Riiklikku sõrmejälgede registrisse ning ekspertiisiobjektid – võrdlusproovid - jäeti hoiule ekspertiisiasutuse DNA osakonda 4) Ekspertiisiaktiga tagastati kontrollitava A. L võrdlusjälgede kaardid, mis asuvad kriminaalasja toimikus /tl 198-199 II kd/. 5) Ekspertii simäärusega saadetud tampoonid on ekspertiisi käigus ära kasutatud ja karbid hävitatud. 6) DNA-ekspertiisiaktiga tagastati 2 pitseeritud pakki, mis sisaldavad ekspertiisis käinud esemeid – sündmuskohalt * kaasa võetud esemeid ja P.L elukohast läbiotsimisel kaasa võetud esemeid. P.L avaldas kohtistungil, et tema elukohast ära võetud esemeid tagasi ei soovi. 7) Halli-valge triibuline dressipluus ja helehallid lühikesed püksid asuvad kriminaalasja juures. 8) V.K ' le on tagastatud kohtus järgmised asitõendid - V.K riided /tl 136 II kd/, valget värvi roheliste kantidega RUUKI -firmamärki kandev T -särk, halli värvi nööpidega Basic-firma Tsärk, sinist värvi Adidas kirjaga T -särk, valget värvi maika Frisco, sinise-hall triibuline kampsun 26 Ärakiri 1-11-292 Smog, tumedamata sinist värvi varrukatega lukuga dressipluus Nike, valget värvi, küljel sinise triibuga lühikesed püksid ESP kirjaga. Musta värvi kilekott, kandiline kandekott, ahjuroop, ekspertiisist tagastatud kaks asitõendite pakki on paigutatud Kärdla politseijaoskonna asitõendite hoiuruumi /tl 111 III kd/. Kandekott, musta värvi kilekott, ekspertiisist tagastatud esemed kahes pakis tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel peale kohtuotsuse jõustumist hävitada. Ahjuroop tuleb peale kohtuotsuse jõustumist tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel omanikule A. L. Sündmuskohajäljed ja võrdlusproovid, mis jäeti hoiule EKEI -sse, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel ekspertiisiasutusse. A. L võrdlusjälgede kaardid, mis asuvad kriminaalasja toimikus, jätta toimikusse KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel. Halli-valge triibuline dressipluus ja helehallid lühikesed püksid hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alus el peale kohtuotsuse jõustumist. Menetluskulud KrMS § 173 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskulud kriminaalmenetluse kulud, millised lõike 2 kohaselt hüvitab KrMS järgi kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuludeks käesolevas kriminaalasjas on:
3. KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel – süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 2 on teise astme kuriteo puhul 1,5 palga alammäära, mis on 435 eurot. Käesoleva kohtuotsusega P.Z-ilt sundraha välja mõistmisele ei kuulu, kuna Pärnu Maakohtu 18.02.2010 kohtuotsusega on P.Z-ilt sundraha seoses II astme kuriteos süüdimõistmisega välja mõistetud. V.K-lt ja P.L-ilt kummaltki tuleb välja mõista sundraha seoses II astme kuriteos süüdimõistmisega.
4. Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see alljärgnev: 2.
5. kaitsjale A. Tamm P.L kaitsmise eest makstud tasu ja kulud 819,13 eurot /tl 126-128 I kd/, 729,89 eurot /tl 24-25 II kd/, 754,98 eurot /tl 123-124 II kd/, 193,27 eurot /tl 60 III kd/, 38,35 eurot /tl 79-80 III kd/, 215,57 eurot /tl 84 III kd/, 292,51 eurot /tl 170-171 III kd/, 358, 68 eurot /tl 5-6 IV kd/, 188,15 eurot /tl 42-43 IV kd/, 3590 eurot 53 senti; 2.
6. kaitsjale S. Narusberg V.K kaitsmise eest makstud tasu ja kulud 149,86 eurot /tl 4 III kd/, 38,35 eurot /tl 45-46 III kd/, kaitsjale E.Jundas V.K kaitsmise eest makstud tasu ja kulud 679,65 eurot /tl 134-136 I kd/, 412,58 eurot /tl 175-179 I kd/, 339,82 eurot /tl 23 II kd/, 965,63 eurot /tl 125126 II kd/, 115,04 eurot /tl 50 III kd/, 143,12 eurot /tl 52 II kd/, 150,78 eurot /tl 53 III kd/, 112,43 eurot /tl 90 III kd/, kokku; 2.3 kaitsjale A. Küünemäe P.Z kaitsmise eest makstud tasu ja kulud 144,68 eurot /tl 129-131 I kd/, 539,03 eurot /tl 121-122 II kd/, 133,45 eurot /tl 120 III kd/, 38,40 eurot /tl 44 IV kd/, kokku 855,56 eurot. Kohus jätab riigi kanda kaitsjatele makstud tasud ja kulud, mis on seotud sellega, et kaitsjad on tulnud õigusabi osutama teisest piirkonnast. Seega P.L-ilt kuulub väljamõistmisele 2301,66 eurot, V.K ' lt kuulub väljamõistmisele 2185,88 eurot, P.Z-ilt kuulub väljamõistmisele 536, 97 eurot. Riigi kanda tuleb jätta kaitsjatele makstud tasu ja kulud P.L puhul 1288,87 eurot, M. V.K puhul 921,38 eurot ja P.Z puhul 318,59 eurot. V.K-le ja P.L-ile oli süüks arvatud I astme isikuvastase kuriteo toimepanemine, mille puhul kaitsjatasude suhtes kohaldatakse koefitsienti 2, kohus aga mõistis mõlemad süüdistatavad süüdi II astme isikuvastase kuriteo toimepanemises, mille puhul koefitsienti tasu suhtes ette nähtud ei ole. Seetõttu leiab kohus, et M. Rego ja P.L osas tuleb jätta riigi kanda ½ kaitsjatele makstud 27 Ärakiri 1-11-292 toimingute eest tasutud tasudest. Seega riigi kanda tuleb jätta P.L osas kaitsjale makstud toimingute tasudest 1150,83 eurot ja sama summa kuulub ka P.L-iltväljamõistmisele. M. V.K osas tuleb riigi kanda jätta kaitsjatasu toimingute eest 1092,94 eurot ja sama summa kuulub V.K-lt väljamõistmisele.
7. KrMS § 175 lg 1 p 3 on menetluskulu riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud, mis käesolevas kriminaalasjas on: 3.
8. surnu ekspertiisi (akt nr 113 06.10.2010) tasu 275 eurot 20 senti /tl 75 II kd/. Kohus jätab selle ekspertiisi tasu riigi kanda, kuna kriminaalmenetluses ei leidnud süüdistatavate süü kannatanu tapmises tõendamist. 3.
9. DNA-ekspertiisi (akt nr GE-1023-10/3029 29.10.2010) maksumus 3278 eurot 67 senti /tl 189 II kd/. Selle ekspertiisi tasust kohus jätab riigi kanda poole, kuna ulatuslikud uuringud on teostatud, et koguda tõendeid seoses kannatanu surmaga, mis käesolevas kriminaalasjas lahendust ei leidnud. Samas, kuna süüdistatavad kohtueelsel uurimisel väitsid, et nad kannatanuga sel õhtul üldse kokku ei puutunud, oli ekspertiisi teostamine vajalik, et võimalikke tõendeid koguda. Seega riigi kanda tuleb jätta ekspertiisitasu s ummas 1639,33 eurot ning V.K-lt ja P.L-ilt kummaltki tuleb välja mõista ekspertiisitasu 819,67 eurot. 3.
10. sõrmejäljeekspertiisi (akt nr SS-0233-10/3030 02.11.2010) hind 663,91 eurot /tl 197 II kd/ selle ekspertiisi tasu mõistab kohus välja V.K-lt ja P.L-ilt , kummaltki pooles ulatuses ja seda samal põhjendusel – menetlejal oli vajadus koguda kõikvõimalikke tõendeid olukorras, kus süüdistatavad end süüdi ei tunnistanud. Kummaltki tuleb välja mõista 331,95 eurot. 3.
11. sõrmejäljeekspertiisi (akt nr SS-0150-09/1326 23.07.2009) maksumus 2000 krooni s.o. 127,82 eurot /tl 110 III kd/ (H.K episood). See sõrmejäljeekspertiisi tasu tuleb välja mõista P. Z-ilt, sest selles kuriteoepisoodis mõistis kohus süüdi P.Z-i.
12. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 5 on menetluskulud kaitsjale toimikust koopiate tegemise kulud ja käesolevas kriminaalasjas on see kaitsjale A. Küünemäe tehtud koopiate eest tasu 4,41 eurot /tl 115 III kd/, kaitsjale A. Tamm tehtud koopiate eest tasu 19,35 eurot /tl 116 III kd/, kaitsjale E. Jundas tehtud koopiate eest tasu 23,76 eurot /tl 117 III kd/.
13. Tunnistajatasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 2 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see eksperdile T.P makstud sõidukulu 62 eurot 15 senti /tl 85 II kd/. Kohus jätab eksperdi sõidukulu riigi kanda, kuna kohus süüdistatavaid

§ 113järgi süüdi ei mõistnud.

/allkiri/ /allkiri/ /allkirjastatud digitaalselt/ Piia Jaaksoo Henn Martinson Elmo Harjak Kohtunik Rahvakohtunik Rahvakohtunik Ärakiri õige Tallinna Ringkonnakohtu 27.09.2012 kohtuotsusega tühistatud otsus osaliselt, nimelt P.L-ile ja V.K’le mõistetud karistuste osas ja tehtud uus otsus: 1. Karistada P.L’i

§ 266

lg 2 pp 1, 3 järgi 1 aastase vangistusega ning

§ 121

järgi 2 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega.

§ 64lg 1 ja 3 alusel mõista liitkaristuseks 3 aastat vangistust.

28 Ärakiri 1-11-292

§ 65

lg 2 alusel, suurendades käesoleva kohtuotsusega mõistetud 3 aastast vangistust Pärnu Maakohtu 05.

1. 2010 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse 6 kuu 17 päevase vangistuse võrra, mõista P.L-ile liitkaristuseks vangistus 3 aastat 6 kuud ja 17 päeva.
2. Karistada V.K

§ 266

lg pp 1, 3 järgi 1 aastase vangistusega ning

§ 121

järgi 2 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega.

§ 64

lg 1 ja 3 alusel mõista liitkaristuseks 3 aastat vangistust.

§ 65

lg 2 alusel, suurendades käesoleva kohtuotsusega mõistetud 3 aastast vangistust Pärnu Maakohtu 05.05.2010 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse 2 aasta 10 kuud 17 päeva vangistust võrra, mõista V.K-le vangistus 5 aastat 10 kuud ja 17 päeva. Teha Pärnu Maakohtu otsuses täpsustus V.K loovutusvangistuses viibimise aja pikkuse osas, milleks on 7 päeva. Seega tuleb karistusaja hulka lugemata jätta 7, mitte 8 päeva. Kohtuotsus jõustus 16. jaanuaril 2013 Riigikohtu kohtumäärusega. 29