4-19-528/15

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus (Võru kohtumaja) Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2019, Võru Väärteoasja number 4-19-528 Kohtunik Erkki Hirsnik Väärteoasi Politsei- ja Piirivalveameti asenduskaristuse määramiseks Süüdlane I.G. Isikukood XXX; elukoht teadmata Kohtuvälise menetleja otsus Politsei- ja Piirivalveameti
2. jaanuari 2016 otsusega nr 2780,15,010900 liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi määratud rahatrahv 105 trahviühikut ehk 420 eurot Kohtutäitur Viljandi kohtutäitur Janek Pool taotlus I.G-le RESOLUTSIOON
3. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti taotlus I.G-le määratud rahatrahvi arestiga asendamiseks rahuldamata.
4. Määruse koopia saata Politsei- ja Piirivalveametile ja Viljandi kohtutäitur Janek Poolile. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada Tartu Maakohtule kirjaliku määruskaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, millal kaebaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama (väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 193 lg 1 ls 2 ja lg 2). PÕHIOSA Asjaolud
6. jaanuari 2016 otsusega väärteoasjas nr 2780,15,010900 karistati I.G liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi rahatrahviga 105 trahviühikut, s.o 420 eurot, mis tuli tasuda 15 päeva jooksul otsuse kättesaamisest. Otsus jõustus
7. veebruaril
9. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA)
10. jaanuari 2016 määrusega lükati I.G-le määratud rahatrahvi täitmisele pööramine edasi
11. veebruarini
13. PPA esitas
14. jaanuaril 2019 Tartu Maakohtule taotluse otsustada karistusseadustiku § 72 ja täitemenetluse seadustiku § 201 alusel trahvi asendamine arestiga. Taotleja selgitab, et kuna süüdlane ei tasunud trahvi vabatahtlikult, alustati tema suhtes täitemenetlust.
15. jaanuaril 2019 teavitas kohtutäitur kohtuvälist menetlejat trahvi täitmise võimatusest. Kohtutäitur on kontrollinud võlgniku vara sealhulgas registervara olemasolu ja töötamise registreid ning 1 tuvastanud, et võlgnikul puudub vara. Võlgnik töötab, kuid tema töötasule ei õnnestunud sissenõuet pöörata. Võlgniku kontodel puuduvad ka muud sissetulekud. Seega pole süüdlasel sissetulekut ega vara, millele oleks võimalik sissenõuet pöörata.
16. Kohus üritas toimetada I.G-le istungikutset mitmesse kohta, kus ta kohtule teada olevate andmete järgi kunagi elanud oli: xxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxxx-xx. Kutsed tagastati kohtule märkega „saaja ei olnud kohal“.
18. märtsil 2019 küsis kohus PPA-lt, kas viimasel on andmeid I.G asukoha kohta. PPA keeldus
19. märtsil 2019 sellele küsimusele vastamast, viidates sellele, et kohtul pole õigust seda teada.
21. märtsil 2019 palus kohus PPA-l toimetada I.G-le xxxxxxxxxxxxx kätte kutse
22. aprilli 2019 istungile. PPA teatas
23. aprillil 2019 kohtule, et tal ei õnnestunud I.G-le kutset kätte toimetada. Kohtu seisukoht
24. VTMS § 211 lg-st 3 tulenevalt teeb maakohus määruse, milles jätab sissenõudja avalduse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga rahuldamata, kui rahatrahvi asendamine arestiga või üldkasuliku tööga ei ole mingil põhjusel võimalik. Praegu see kohtu hinnangul võimalik ei olegi ja seda järgmistel põhjustel.
25. Rahatrahvi asendamise arestiga või üldkasuliku tööga lahendab maakohus VTMS § 211 lg 11 ls 1 kohaselt süüdlase osavõtul. Seega eeldab PPA avalduse rahuldamine möödapääsmatult I.G kohtusse ilmumist. Kohus on üritanud I.G mitmel viisil istungile kutsuda. Muu hulgas ei kandnud vilja ka pöördumine PPA poole. Mõneti kummastav on PPA keeldumine kohtule I.G võimaliku asukoha kohta info andmisest – eriti veel silmas pidades seda, et just PPA ise esitas kohtule taotluse I.G-le asendusaresti määramiseks. Niisiis ei ole kohtul võimalik I.G tema asukoha mitte teadmise tõttu istungile kutsuda, mistõttu ei ole tulenevalt VTMS § 211 lg 11 esimesest lausest võimalik PPA taotlust rahuldada.
26. Tõsi, kui I.G kohtusse toimetamine osutuks mõne kohtu käsutuses oleva vahendi abil võimalikuks, ei saaks PPA taotluse rahuldamist automaatselt võimatuks lugeda. Niisuguse vahendina tuleksid kõne alla tagaotsimine (ja sellele järgnev sundtoomine).
27. Tagaotsimist väärteomenetluse seadustikus reguleeritud ei ole. See aga ei tähenda, et väärteomenetluses ei saa kedagi tagaotsitavaks kuulutada: isiku tagaotsimiseks kuulutamise võimalus avaneb VTMS § 2 ja kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 140 alusel. KrMS § 140 lg 1 kohaselt võib tagaotsitavaks kuulutada kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu, tsiviilkostja või tunnistaja, kes ei ole kutse peale ilmunud KrMS §-s 170 nimetatud mõjuva põhjuseta ja kelle asukoht ei ole teada, ning kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoiduva süüdimõistetu. Seega saab isiku kuulutada tagaotsitavaks kahel juhul: 1) ta ei ole kutse peale ilmunud KrMS §-s 170 nimetatud mõjuva põhjuseta ja tema asukoht ei ole teada või 2) ta hoiab kohtuotsuse täitmiselt kõrvale. I.G puhul ei kohaldu kohtu hinnangul kumbki neist alternatiividest.
28. Esimene alternatiiv eeldab kohtukutse kättesaamist: vastasel juhul pole võimalik rääkida sellest, et isik ei ole „kutse peale ilmunud“. I.G ühtegi kohtukutset kätte saanud ei ole.
29. Ka kohtuotsuse täitmisest kõrvale hoidumise alternatiiv praegu ei kohaldu. Esiteks võiks öelda, et praeguses menetluses ei ole tehtud mingit kohtuotsust, mistõttu langeb see alternatiiv 2 juba sel põhjusel ära. Tõsi, väärteomenetluses võib olla põhjendatud tõlgendada KrMS § 140 lg 1 elementi „kohtuotsus“ laiemalt kui seda puhtalt grammatiliselt teha saaks. Nii võiks proovida väita, et „kohtuotsus“ ei tähenda mitte üksnes kohtu tehtud otsust, vaid ka kohtuvälise menetleja koostatud väärteootsust. Aga ka sellisel juhul ei oleks KrMS § 140 lg 1 eeldused täidetud. Seda seepärast, et pole alust eeldada, et I.G on
30. jaanuari 2016 otsuse täitmiselt kõrvale hoidunud: kohtul puudub igasugune teave selle kohta, miks on trahv jäänud tasumata. Lisaks oleks sellele argumendile tuginemine ebaloogiline seetõttu, et pikka aega üritas trahvi kätte saada kohtutäitur: trahvi kätte saamiseks on ette nähtud täitemenetlus ja poleks põhjendatud heita praeguses asenduskaristuse mõistmise menetluses isikule ette seda, et ta hoidis trahvi maksmisest kõrvale. Viimaks on ehk võimalik tõlgendada KrMS § 140 lg 1 alt 2 nii, et see peab silmas praegusest asenduskaristuse menetlusest kõrvale hoidumist. Sellegagi aga praegu tegu ei ole. Nimelt ei ole kohtul mingeid andmeid selle kohta, et I.G on jätnud sihilikult kohtusse tulemata. Sellist järeldust ei saa teha selle põhjal, et ta ei ela kohtule teada olevates kohtades: selleks võib I.G olla menetlusest kõrvale hoidumise kõrval lugematu hulk muidki põhjusi.
31. Eelöeldu tähendab, et I.G ei saa praegu ka tagaotsitavaks kuulutada (ja tabamisel sundkorras kohtusse tuua).
32. Niisiis on PPA taotluse rahuldamine võimatu ja see taotlus tuleb VTMS § 211 lg 3 alusel rahuldamata jätta. /allkirjastatud digitaalselt/ 3