Väärteoasi nr.4-18-6301 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev Otsuse teinud kohus 27.02.2019.a. Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Aime Ivanson Kaevatav otsus Põhja Prefektuuri KKB liiklusjärelevalvekeskuse 09.11.2018.a. otsus väärteoasjas 2303,18,000953 U.T karistamises LS § 201 lg 2 järgi Menetlusalune isik (kaebuse esitaja) U.T, isikukood XXX, Elukoht xxx Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskus Menetluse liik kaebemenetlus, kirjalik menetlus LÕPPOSA 1.Jätta rahuldamata U.T kaebus Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 09.11.2018.a. otsusega väärteoasjas nr. 2303,18,000953 määratud karistuse vähendamise osas. 2.Tühistada Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 09.11.2018.a otsus väärteoasjas nr 2303,18,000953 U.T-le määratud rahatrahvi korraga täies ulatuses tasumise osas. 3.KarS § 66 lg 2 alusel määrata U.T rahatrahvi tasumine ositi 8 kuu jooksul, igas kuus tasuda 75 eurot.
- Rahatrahvi esimene makse tuleb tasuda edasikaebe tähtaja jooksul, s.o. 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, järgmised maksed tasuda iga järgneva kuu viimaseks kuupäevaks.
- Rahatrahv tasuda kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arvele EE 891010220034796011 SEB või EE 932200221023778606 Swedbank, EE 701700017001577198 Luminor Bank. Kohustuslik on märkida kohtuvälise menetleja otsuses märgitud viitenumber
- Edasikaebe kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus jõustub, kui 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest ei ole Riigikohtusse kassatsioonikaebust esitatud. Kaevatav otsus U.T karistati liiklusseaduse § 201 lg 2 alusel rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, s.o. 600 eurot selle eest, et tema 18.10.2018.a. kell 19:26 Tallinnas xxx juures juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ajal, kui juhtimisõigus oli karistusena ära võetud. Sellise teoga rikkus U.T liiklusseaduse § 90 lg 1 p. 1 sätteid. Kaebus Kaebuses vaidlustab U.T talle kohtuvälise menetleja otsusega määratud rahatrahvi suurust, palub seda vähendada. 21.02.2019.a. saadetud e-kirjas palub alternatiivselt võimaldada maksta trahvi osamaksetena juhul, kui kohus jätab rahatrahvi suuruse muutmata. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja esitas kirjalikult seisukoha, milles teatab, et otsuse muutmiseks ja karistuse vähendamiseks alus puudub. Kaebajat on korduvalt karistatud liiklusalaste nõuete rikkumise eest, kuid isik jätkab samalaadsete õigusrikkumiste toimepanemist. Selline käitumine näitab ilmselgelt tema ükskõikset ja üleolevat suhtumist liiklusohutusse, teistesse liiklejatesse ning võimalikku saabuvasse tagajärge. Liiklusalaste väärtegude toimepanemine on U.T jaoks süstemaatiline tegevus. Karistust kergendavaid asjaolusid ei ole otsuse koostamise ega kaebemenetluse käigus kohtuväline menetleja tuvastanud. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahatrahvi vähendamise osas rahuldamata, kuid on nõus trahvi tasumise määramisega ositi. Kohtu seisukoht. Otsustamaks U.T-le kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse õigsuse ja proportsionaalsuse üle tulenevalt tema süü suurusest, tuleb esmalt kohtul kontrollida, kas menetlusaluse isiku poolt toimepandud teos on süüteokoosseis. Väärteoasjas ei ole vaidlust selles, et U.T juhtis 18.10.2018.a. kella 19:26 ajal Tallinnas xxx juures mootorsõidukit xxx registreerimisnumbriga xxx. Asjaolu, et tal ei olnud juhtimisõigust, on tõendatud Maanteeameti liiklusregistri väljavõttega ja tunnistaja A S ütlustega, kes peatas sõiduki kontrolliks ja selgus, et juhil U.T oli juhtimisõigus karistusena ära võetud alates 18.10.2018.a. Väärteoasja materjalide hulgas on Harju Maakohtu 10.10.2018.a. otsus, millega jäeti muutmata Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 10.08.2018.a. otsus U.T karistamises LS § 227 lg 2 järgi mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et kohtuotsus jõustus 18.10.2018.a. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis kirjutas U.T , et ta ei olnud teadlik kohtuotsuse jõustumisest. Ta arvas, et on veel aega otsust vaidlustada. Kaebuses märkis ta, et tema advokaat pidi otsuse vaidlustama, kuid ei teinud seda ja hiljem selgus, et sellel kaitsjal ei olnudki õigust edasikaebamiseks. 2 Kohtu hinnangul on U.T LS § 90 lg 1 p. 1 (mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust) rikkumise toime pannud. 10.10.2018.a. kohtuotsuses on selgelt kirjas, et kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Seega oli teatamise viimane päev 17.10.2018.a. Kuna teadet kassatsiooni esitamise kohta 7 päeva jooksul ei esitatud, jõustuski otsus 18.10.2018.a. ning sellest päevast alates ei tohtinud U.T nelja kuu jooksul mootorsõidukit juhtida. Kui kassatsioonikaebuse Riigikohtule saab esitada üksnes advokaadist kaitsja, siis teate kassatsiooniõiguse kasutamisest võib esitada ka menetlusalune isik ise. Seega pidi U.T olema teadlik kohtuotsuse jõustumisest ja temal mootorsõiduki juhtimise keelu algusest 18.10.2018.a., mistõttu on ta toime pannud liiklusalase väärteo LS § 201 lg 2 järgi. Kohtupraktikas väljakujunenud seisukoha kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid. LS § 201 lg 2 sanktsioon näeb ette karistustena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. Kohtuväline menetleja karistas U.T LS § 201 lg 2 järgi rahatrahviga sanktsiooni keskmises määras, s.o. 150 trahviühikut, mis rahalises väljenduses on 600 eurot (1 trahviühik = 4 eurot). Kohtu hinnangul ei ole U.T-le määratud karistuse kergendamine põhjendatud. Nagu kohtuväline menetleja, nii ei tuvastanud ka kohus karistust kergendavaid asjaolusid. Küll aga on menetlusalusel isikul mitmeid liiklusalaseid rikkumisi, millede eest määratud karistused ei ole kustunud. Karistus ei pea olema kerge ega meelepärane. Karistuse eesmärgiks on mõjutada rikkujat karistuse läbi edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja kaitsta sellega ka õiguskorda, mille alla kuulub ka liikluskord. Eeltoodu alusel jätab kohus kaebuse rahatrahvi vähendamise osas rahuldamata, kuid rahuldab alternatiivse taotluse ja võimaldab trahvi tasuda osade kaupa. Kohus juhindub Väärteomenetluse seadustiku § 120 lg 1 ja § 132 p.
- (digitaalselt allkirjastatud) Aime Ivanson kohtunik 3