ja § 263 p 3, 4 alusel 1 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega, mille kandmiselt ta tingimisi ennetähtaegselt vabastati, kuid hiljem pöörati karistus siiski uuesti täitmisele; 4. Tartu Maakohtu 21. veebruari 2011.
S § 74 alusel tingimisi 2-aastase katseajaga;
S § 65 lg 2 alusel eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta vangistust. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on V.H uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 42% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 58%. Vangla ei toeta süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on süüdimõistetul lähedastest vabaduses ema ja vend, kelle juurde soovib ta vabanemisel ka elama asuda. Süüdimõistetu suhtlusringkonda vabaduses kuulusid mitmed kriminaalse taustaga isikud ja ka tema vend on kriminaalkorras karistatud. Süüdimõistetul on väidetavalt vabanemisel olemas töökoht XXXX, mille omanik K.T. kinnitas, et töökoht on garanteeritud olenemata sellest, kuna süüdimõistetu vabaneb. Ettevõttel on maksuvõlg. Ka eelmise ennetähtaegse vabastamise puhul oli süüdimõistetule garanteeritud töökoht XXXX juures, kuid töösuhe lõpetati peagi, sest tööandja V.T. sõnul oli töö süüdimõistetu jaoks liiga keeruline. Praegu on süüdimõistetu V.T. asemel XXXX Kohtumenetluse poolte seisukohad V.H kinnitas kohtuistungil, et soovib tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Ta soovis asuda tööle XXXX. Elama läheks ta XXXX. Vabanedes ta tegeleks lapsega ning hakkaks elama korralikku elu; ta ei soovi enam vanglasse sattuda; on läbinud koka ja elektriku kursused. 2 Kaitsja toetab süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist. Elama asuks V.H XXXX ema juurde, kes ka tema üle valvaks – see oleks tugev garantii. Kallastele uue sadam avamisel saaks V.H seal puidupingitöölisena tööd. Uute kuritegude toimepanemise eelduslikud protsendid ei oel arusaadavad ning need tuleks jätta tähelepanuta. Prokurör Liane Peets, kohtule esitatud kirjalikus seisukohas V.H katseajaga tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toeta, arvestades eelkõige tema korduvat karistatust ja varasema kriminaalhoolduse ebaõnnestumist. Samuti tema sidemeid kriminaalkorras karistatud isikutega. Kohtu seisukoht ja põhjendid KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 kuud. Käesolevaks ajaks on V.H kandnud ära enam kui 1/2 temale mõistetud karistusajast ja rohkem kui 6 kuud, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. V.H puhul on positiivne vabaduses kindla elukoha ning lähisuhete olemasolu. Samuti on positiivne, et vangistusest puuduvad tal distsiplinaarkaristused, ta on läbinud sotsiaalabiprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Õige hetk“, omandanud puidupingitöölise eriala ning käinud psühholoogi/psühhiaatri vastuvõttudel. Samas aga tuleb kohtul arvestada, et süüdimõistetut on kriminaalkorras karistatud juba kuuel korral ning reaalset vangistust kannab ta juba neljandat korda. Samuti on temale mõistetud vangistust varasemalt jäetud tingimisi katseajaga täitmisele pööramata ning teda on vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabastatud, kuid sellest hoolimata on ta oma õigusvastast käitumist jätkanud ega ole suutnud kinni pidada ka katseajaga kaasnevatest nõuetest. Seega tuleb järeldada, et varasemad karistused ja nende kandmiseks antud kergemad võimalused ei ole süüdimõistetule piisavat õiguskuulekusele suunavat mõju avaldanud. Käesolevalt kannab ta karistust, mis on moodustatud talle varasema kohtuotsusega mõistetud vangistuse liitmise teel, kusjuures varasema otsusega mõistetud karistuse kandmisele asumisest kõrvalehoidumise tõttu oli ta ka tagaotsitavaks kuulutatud. Süüdimõistetul puudus püsiv elukoht ning ta elas erinevate, sealhulgas kriminaalse taustaga, tuttavate juures. Kuigi praeguse ennetähtaegse vabastamise puhul soovib süüdimõistetu asuda elama oma ema ja venna juurde, siis nähtub materjalidest, et varasemalt ei ole ta väga palju emaga koos elanud ning emal on kahtlusi, et ta sinna elama ka jääks. Arvestades eeltoodut, eelkõige asjaolu, et varasemalt ei ole süüdimõistetu kriminaalhoolduse nõuete täitmisega hakkama saanud, on karistuse kandmisest kõrvale hoidnud ja vahetanud seetõttu pidevalt ka oma elukohta, siis leiab kohus, on alust kahelda, kas süüdimõistetu suudaks seekord temale ennetähtaegse vabastamisega kaasneva kriminaalhoolduse nõudeid igati järgida ega hakkaks taaskord karistuse kandmisest kõrvale hoiduma. Materjalidest nähtuvalt on süüdimõistetu pannud peamiselt toime varavastaseid kuritegusid, aga ka vägivallaga seotud kuritegusid. Tema õigusvastase käitumise peamisteks riskiteguriteks tuleb pidada suhtlemist kriminaalse tutvusringkonnaga, alkoholi tarvitamist ning soovi teenida 3 majanduslikku kasu ebaseaduslikul teel. Materjalidest nähtuvalt iseloomustab süüdimõistetut ka kalduvus impulsiivsusele ning alkoholi tarvitanuna võib ta muutuda vägivaldseks. Kuigi enda sõnul on süüdimõistetu motiveeritud alkoholi tarvitamisest vabanemisel loobuma, on vangistuses läbinud sõltuvuskäitumisega ja toimetulekuoskuste arendamisega seonduvad sotsiaalabiprogrammid, siis ei ole kohtul siiski tekkinud veendumust, et süüdimõistetu kuriteoriskid oleksid praeguseks piisavalt maandatud ning tema ennetähtaegne vabastamine koos kriminaalhooldusele allutamisega põhjendatud. Kuigi süüdimõistetu kuritegelik käitumine on varasemalt olnud suuresti mõjutatud kriminaalse tutvusringkonnaga läbimisest ja seega on vastava suhtluse jätkumine oluliseks ohuteguriks, siis nähtub materjalidest, et süüdimõistetu ise nimetatud ohutegurit ilmselt adekvaatselt ei mõista, kuna ei ole välistanud varasema suhtluse jätkumist. Samuti on materjalide põhjal alust kahelda, kas süüdimõistetu ikka mõistab täielikult alkoholi rolli oma väärkäitumises ning on motiveeritud sellest vabanemisel loobuma. Lisaks leiab kohus, et ei saa välistada majanduslikust olukorras tuleneva riskiteguri püsimist. Kuigi enda sõnul on süüdimõistetu vabanemisel olemas kindel töökoht ja ka väidetav tööandja on kriminaalhooldajale selle olemasolu kinnitanud, siis annavad kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvad vastava ettevõttega ja süüdimõistetu varasema töövõimalusega seonduvad asjaolud siiski aluse kahelda, kas nimetatud töövõimalus ka tegelikult püsivalt olemas on või on tegemist üksnes nö formaalse ajutise tööleasumisega. Arvestades seda, et varsemalt on süüdimõistetu pannud toime mitmeid varavastaseid kuritegusid ning tema suhtes on täitmisel ka suhteliselt suures summas tasumata rahalisi nõudeid, mis võivad toimetulekut isegi tööleasumisel teatud olukorras raskendada, leiab kohus, et vastavat riskitegurit tuleb jätkuvalt arvestada. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et V.H katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud ja oleks liigselt ennatlik, kuna kohtul ei ole tekkinud piisavat veendumust, et isik ei jätka vabanedes kuritegude toimepanemist ning suudab nõuetekohaselt ennetähtaegse vabastamisega kaasneva kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi täita. Kohus peab vajalikuks märkida, et ennetähtaegset vabastamist saab siiski kohaldada vaid nende isikute suhtes, kes on riigi poolse usalduse ära teeninud ega ole seda varasemalt korduvalt kuritarvitanud. Kohus leiab, et V.H puhul sellise isikuga tegemist ei ole, arvestades temale varasemalt korduvalt antud võimalusi seadusekuulekalt käitumiseks ja enese positiivseks tõestamiseks, kuid sellest hoolimata õigusvastase käitumise jätkumist. Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.