lg 1, § 224 lg 2 ja § 242 lg 1 järgi Väärteoasi Menetlusalune isik Istungil osalenud isikud N.G ; isikukood XXX, EV kodakondsus; elukoht: xxxx; töökoht:xxxx Menetlusalune isik N.G Kohtuvälise menetleja, PPA Põhja prefektuuri, esindaja Jaak Paju KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON Tunnistada süüdi N.G
S § 63 lg 1 mõista karistuseks
Kohustada N.G kandma mõistetud karistust ära hiljemalt 29.11.2019.a. Aresti kandmise kohaks määrata Põhja prefektuuri Kinnipidamiskeskus, aadressil Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa. Aresti kandmise aja algust hakata lugema reaalselt aresti kandmisele asumisest. N.G poolt karistuse tähtaegselt kandmata jätmisel kohaldada N.G suhtes sundtoomist arestimajja. KarS § 50 lg 1 p 2 ning
lg 3 p 2 alusel võtta N.G-lt lisakaristusena juhtimisõigus ära 6 (kuueks) kuuks.
alusel on N.G kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korras on motiveeritud kohtuotsus kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas 04.10.2019.a. Kohtus tuvastatud asjaolud: Politsei- ja Piirivalveameti liikluspolitseinik T. Rästas koostas 03.08.2019.a väärteoprotokolli nr 2019080306301 selle kohta, et 03.08.2019.a kell 09.11 peeti Harjumaal, Tallinnas, Pärnu mnt, Hirve põik ja Rohula tn vahel, suunaga Rohula tn poole, kinni mootorsõiduk xxxx, registreerimismärgiga xxxx, mida juhtis N.G, kes juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,38 mg. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0, 43 mg/l +/– 0,05 mg/l. Samuti juhtis mootorsõidukit, kontrollija nõudel ei olnud juhil esitamiseks kaasas Eestis väljastatud mootorsõiduki juhtimisõigust tõendavat dokumenti, samuti ei olnud esitamiseks kaasas isikut tõendavat dokumenti. Lisaks juhtis N.G mootorsõidukit, mis ei olnud tähtaegselt läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Kirjeldatud tegevusega rikkus N.G
lg 2, § 69 lg 3, § 73 lg 2 ja § 88 lg 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteod, mis on kvalifitseeritavad
Kohtuistungil N.G selgitas, et eelmisel õhtul tarvitas suurtes kogustes alkoholi ja järgmisel päeval läks xxxx võistlema, kuid siis oli puhumisreid ja tal oli väike joove. Dokumendid olid tal tegelikult kaasas, ütles automaatselt, et tal ei ole dokumente. Sellest, et tehnoülevaatus on tegemata, sai teada politseilt, kuid nüüdseks on see tehtud. Tehnoülevaatus oli ainult paar päeva üle. Joobes juhtimine juhtus kogemata aasta jooksul teist korda. Viimati määrati talle karistuseks ÜKT ja juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks. Tööl ametlikult ei käi, sest ei soovi seda. Teeb juhutöid. Igakuine sissetulek on varieeruv – mõnikord 200 eurot, teinekord 2000 eurot. Kohustusi pankade, liisingfirmade ja kohtutäiturite ees ei ole, ülalpeetavaid on üks. N.G arestiga ei nõustu ja palub määrata ÜKT. Juhtimisõiguse äravõtmisega on nõus. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et N.G süü on tõendatud nii toimiku materjalide kui ka isiku enda ütlustega. Rahalise trahvi määramine on põhjendamatu, kuna isikut on varasemalt korduvalt karistatud samalaadsete rikkumiste eest, viimati 2018.a. Kohtuväline menetleja leiab, et isikut tuleb karistada reaalse arestiga ning palub kohtul N.G süüdi tunnistada ning kuivõrd teod on toime pandud ideaalkonkurentsis, siis raskema paragrahvi eest ehk
lg 2 alusel määrata isikule karistuseks arest 15 päeva, lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks. Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku ütlused ja kohtuvälise menetleja seisukoha ning kontrollinud väärteoasja materjale, asub seisukohale, et N.G süü
lg 1, § 224 lg 2 ja
lg 1 järgi väärtegude toimepanemises 03.08.2019.a on tõendamist leidnud täies mahus. Käesoleval juhul inkrimineeritakse N.G-le
N.G poolt
lg 3 rikkumine on tõendamist leidnud lisaks N.G süü omaksvõtule ka järgmiste kirjalike tõenditega. Tõendusliku alkomeetri näidu väljatrükist nähtuvalt kasutati 03.08.2019.a kell 09.16 kuni 09.21 N.G seisundi kindlakstegemiseks tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 9510 EE, mis oli taadeldud (taatlemistunnistus nr TTRC-19/00093). Tõendusliku alkomeetri näidud olid 0,44 mg ja 0,43 mg alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatust +/- 0,05 menetlusaluse isiku kasuks arvestades oli lõplikuks tulemiks 0,38 mg alkoholi ühe liitri väljahingatava õhu kohta.
lg 3 sätestab, et mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Antud juhul oli N.G väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,38 mg alkoholi ühe liitri kohta. Seega rikkus ta
Sellest tulenevalt on 2 menetlusalune isik toime pannud
lg 2 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi. N.G peeti sõiduki juhtimiselt kinni ning tema väljahingatavas õhus tuvastati alkoholisisaldus 0,38 mg/l, mis vastab kergele joobele. Kohus leiab, et sellises seisundis sõiduki juhtima asumine on toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. Tegemist ei ole alkoholi tarvitamise jääknähtudega, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus jääb 0,10-0,15 mg/l piiri lähedale ja isik ei pruugi koheselt oma seisundist aru saada. Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra väljahingatavas õhus, pidas menetlusalune isik kohtu arvates võimalikuks juhile keelatud seisundit nii enesetunde kui ka varasema elukogemuse pinnalt, kuid sellegipoolest asus ta mootorsõidukit juhtima ning ei kontrollinud enne sõitma asumist enda seisundit. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus
lg 3 sätestatud keeldu ning pani sellega toime
Lisaks süüdistatakse N.G ka 03.08.2019.a episoodis
N.G ei olnud esitada liiklusjärelevalve teostajale mootorsõiduki juhtimisõigust tõendavat dokumenti ning isikut tõendavat dokumenti.
lg 2 kohaselt peavad mootorsõiduki- ja trammijuhil olema kaasas ning ta peab esitama liiklusjärelevalve teostaja nõudel liiklusseaduse §-s 88 ja 145 lõikes 2 loetletud dokumendid.
lg 1 kohaselt peavad juhil mootorsõiduki juhtimisel olema kaasas juhiluba või muu juhtimisõigust tõendav dokument, mootorsõiduki registreerimistunnistus ja selle haagise registreerimistunnistus või haagise registreerimistunnistuse koopia, mille on tõendanud selle väljaandnud asutus, ja muud dokumendid, mida nõuab seadus ning lõike 2 kohaselt kui juhil on kaasas isikut tõendav dokument, ei ole Eesti piires Eestis väljastatud juhiloa kaasaskandmine kohustuslik. Väärteoasjas kogutud tõendite kohaselt ei esitanud menetlusalune isik liiklusjärelevalve teostajale ei isikut tõendavat dokumenti ega juhiluba või muud juhtimisõigust tõendavat dokumenti ning N.G isikusamasus tuli tuvastada andmebaasides olevate andmete põhjal. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et menetlusalune isik on toime pannud
lg 2 ja § 88 lg 1 nõuete rikkumise, millega pani toime
Kohtu hinnangul on tegemist vähemalt kaudse tahtlusega toime pandud süüteoga, kuna sõidukijuhil on vastavalt
lg 2 p-le 5 kohustus enne sõitma alustamist veenduda, et tal on kaasas sõiduki juhtimiseks nõutavad dokumendid. Seega on tõendamist leidnud, et N.G rikkus 03.08.2019.a
lg 2 ja § 88 lg 1 sätestatud nõudeid ning pani sellega toime
Vastavalt
lg 2 sätetele peavad liikluses kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis olema läbinud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli ei pea olema läbinud üksnes saarel kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis, välja arvatud püsiasustusega väikesaarte seaduse tähenduses suursaarel kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli tulemusi tõendatakse liiklusregistri andmetega. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli tulemusi võib tõendada ka registreerimistunnistusega või liiklusregistri andmete tõendatud väljatrükiga. „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“ on reguleeritud ka MKM 18.07.2011 määruses nr 77 § 6. Maanteeameti andmetel puudub sõidukil xxxx, reg. nr xxxx, kehtiv tehnoülevaatus ning viimane tehnoülevaatus kehtis kuni 30.06.2019.a. Seega saab Maanteeameti andmetest teha järelduse, et sõiduk ei olnud tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbinud, mistõttu sellise sõidukiga liiklemine oli keelatud. Samuti ei olnud tegemist üksnes saarel kasutatava mootorsõidukiga, kuna sõidukijuht peeti kinni xxxx. 3 Subjektiivsest küljest on antud tegu toimepandud ettevaatamatusega hooletuse vormis. Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtub, et sõiduki omanik on K K, kasutajana on märgitud N.G, kelle ütlustest nähtub, et politseinik tuletas talle meelde, et tehnoülevaatus on tegemata ning nüüdseks on see tehtud. Juhil on kohustus enne sõitma asumist veenduda, et liiklusseaduses sätestatud nõuded on täidetud. Kui menetlusalune isik oleks olnud kohusetundlik, oleks ta pidanud enne sõidu alustamist veenduma, et mootorsõiduk vastab nõuetele ning on ohutu nii endale kui kaasliiklejatele. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus
lg 2 sätestatud nõuet, millega pani toime
lg 1 ettenähtud väärteo, s.o tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki juhtimise. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus N.G käitumises ei tuvastanud. Karistuse mõistmine
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.
S § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. N.G on pannud 03.08.2019.a episoodis temale inkrimineeritud väärteod toime sõidukit juhtides, mistõttu on tegemist ühe teoga. Seega lähtub kohus karistuse mõistmisel KarS § 63 lg-st 1, kuna tegemist on ideaalkogumiga ehk ühe teoga, mis täidab kolm väärteokoosseisu. Kuivõrd toimepanduist raskeimat karistust näeb ette
lg 2 sätestatud väärtegu, tuleb karistust kohaldada nimetatud sätte sanktsiooni alusel. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et N.G on varem korduvalt liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest karistatud nii rahatrahvidega kui ka üldkasuliku tööga, viimati 14.11.2018.a Harju Maakohtu otsusega
lg 2 ja § 227 lg 3 järgi arestiga 7 päeva, mis asendati üldkasuliku tööga ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega ning käesolevalt on menetlusalune isik pannud toime uued väärteod, siis asub kohus seisukohale, et N.G ei ole hoolimata varem määratud karistustest oma käitumisviisi muutnud ja seetõttu on põhjendatud tema karistamine arestiga, mis sunniks teda hoiduma väärtegude toimepanemisest edaspidi. Arvestades eelpool märgitut oleks rahatrahvi mõistmine temale karistuseks ilmselgelt eesmärgitu. Ühtlasi võtab kohus karistuse mõistmisel arvesse, et menetlusalune isik on samaaegselt toime pannud kolm väärtegu, mis muudab menetlusaluse isiku süü ka suuremaks. Hinnates N.G süü suurust talle
lg 2 järgi inkrimineeritava süüteo toimepanemisel, tuleb süü suurust hinnata numbrilise näidu alusel. Menetlusalusel isikul tuvastati sõiduki juhtimiselt kinnipidamise järgselt alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,38 mg/l. Arvestades sellist näitu, võib asuda seisukohale, et menetlusaluse isiku süü on
Nagu kohus juba eelpool leidis, siis väärtegu on toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. Mootorsõiduki juhtima asumine lubatud piirmäära ületavas seisundis on oma olemuselt aga ohtlik, kuivõrd isik ise ei taju või ei taha tunnistada temast enesest tulenevat ohtu ei enesele, teistele liiklejatele ega ka kõrvaliste isikute varale. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohus menetlusaluse isiku käitumises ei tuvastanud. Lisaks eelmärgitule tuleb aga karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning 4 kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Seejuures on juhil ka kohustus enne sõitma asumist veenduda, et tema tervislik seisund lubab sõidukit juhtida. Samuti arvestab kohus ka sellega, et N.G on varasemalt korduvalt karistatud samalaadsete rikkumiste eest ning tal on neli kehtivat väärteokaristust. Kõike eelnevat arvesse võttes, tingiksid kirjeldatud asjaolud N.G karistamise üle sanktsiooni keskmist määra ületavas määras. Samas arvestab kohus, et N.G ei ole varasemalt reaalselt kandmisele kuuluva arestiga karistatud, peab kohus võimalikuks antud juhul mõista temale karistus sanktsiooni keskmises määras ehk arestiga 15 päeva. Kohus peab antud arestipäevade arvu piisavaks, mõjutamaks menetlusalust isikut edaspidi hoidumaks süütegude toimepanemisest, samas pidades silmas ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus, arvestades menetlusaluse isiku järjekindlat õigusvastast käitumist, on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole võimalik asendada mõistetavat aresti üldkasuliku tööga, kuna üldkasulik töö asenduskaristusena ei ole suutnud menetlusalust isikut mõjutada õiguskuulekale käitumisele, mistõttu puudub alus üldkasuliku töö kohaldamiseks. Üldkasuliku töö mõistmine lähtub eeldusest, et kohus usub, et isik suudab jätkata enda elu ilma süütegusid toime panemata. N.G on varem vöörteokorras samalaadsete süütegude toimepanemise eest karistatud ning tal on neli kehtivat väärteokaristust, mis on kohtule iseloomustavaks asjaoluks. Sellisest menetlusaluse isiku käitumisest järeldab kohus, et varasemate karistustega ei ole karistuse eesmärki saavutatud, mis tähendab, et eelmised karistused ei ole avaldanud nõutavat mõju ega ole teda sundinud edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Kinnistamaks menetlusaluses isikus arusaamist keelunormi kehtivusest, kuulub arest reaalsele ärakandmisele. Kohtupraktika kohaselt täidab lisakaristus nii süüd heastavat kui ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet (Riigikohtu otsuse 3-1-1-122-13 p 9). Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Kohtupraktika kohaselt võimaldab isiku poolt teadlikult nõuete rikkumisest järeldada tema allumatust kehtestatud korrale, mis muudab tema poolt uue samalaadse rikkumise toimepanemise võimaluse tõenäolisemaks ning tingib ohu vältimiseks lisakaristuse kohaldamise. Samas ei saa isikutele lisakaristust kohaldada automaatselt, vaid seda tuleb eraldi kaaluda ja põhistada.
lg 3 p 2 kohaselt võib juhtimisõiguse ära võtta kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem samas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. Kui vaadata väärteoasjas leiduvaid Karistusregistri andmeid, siis nähtub, et N.G on 06.11.2018.a karistatud
lg 2 ettenähtud süüteo toimepanemise eest, seega vähem kui aasta tagasi ning antud karistus on kehtiv. Arvestades toimepandud väärtegude üldohtlikkust, N.G süüd iseloomustavaid asjaolusid ning tema varasemat karistatust samalaadsete rikkumiste ees, on kohus seisukohal, et antud juhul on põhjendatud kohaldada lisakaristusena ka juhtimisõiguse äravõtmist. Menetlusaluse isiku käitumine viitab üheselt sellele, et on küllaldane alus eeldada, et menetlusalune isik võib jätkata samalaadsete väärtegude toimepanemist, kuivõrd tema käitumises esineb süütegude faktiline korduvus, mistõttu tuleb ta liiklusest eemaldada. Mootorsõiduki juhtimine juhile keelatud seisundis kujutab endast rasket liiklusrikkumist, mis võib lisaks rikkujale endale seada ohtu ka paljude teiste isikute elu, tervise ja vara. Kuigi kohtul tuleb lisakaristuse kohaldamise puhul arvestada ka sellega, et lisakaristusega kaasnevad tagajärjed ei oleks isiku või tema lähedaste suhtes ebamõistlikult rasked ning oleks proportsioonis lisakaristusega taotletava eesmärgiga, siis käesoleval juhul kohus selles osas mingisuguseid takistusi tuvastanud ei ole. Olles ka varem samalaadseid rikkumisi toime pannud pidi menetlusalune isik mõistma ja arvestama võimalike tagajärgedega juhtimisõiguse suhtes, seda enam, et ka möödunud aasta novembrikuu alguses tehtud kohtuotsusega kohaldati talle lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kolmeks kuuks. Seega võttis menetlusalune isik alkoholi tarvitanuna rooli istudes teadliku riski, et ta võib juhtimisõigusest ilma jääda. See aga tema õigusvastast tegevust ei takistanud. Seega on 5 lisakaristuse kohaldamine N.G suhtes proportsionaalne. Võttes arvesse N.G varasemat karistatust samalaadse teo eest ja selle eest kohaldatud lisakaristuse pikkust ning lähtudes tema süüd ja isikut iseloomustavatest muudest andmetest, leiab kohus, et on põhjendatud kohaldada N.G suhes lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist keskmises määras, s.o kuueks kuuks.
kohaselt kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Kohus leiab, et kuivõrd puudub alus aresti viivitamatult täitmisele pööramiseks VTMS § 205 lg 1 alusel, tuleb isikule määrata tähtaeg, mille vältel peab isik karistuse ära kandma. Kohus määrab, et N.G peab kandma mõistetud aresti ära hiljemalt 29. novembriks 2019.a. Aulike Salo kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.