1-14-7893/98

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

1. juuli 2019, Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-14-7893 Kohtunik Deniss Minzatov Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Valentina Michelson Asja läbivaatamise kuupäev 19.07.2019 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid Pavel Chirkovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Pavel Chirkov, isikukood 36506150362, viibib Viru Vanglas Kaitsja Arvo Suuban RESOLUTSIOON: Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Vabastada Pavel Chirkov karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega antud kohtumääruse jõustumisel. Vastavalt KrMS § 426 lg 3 mitte kohaldada Pavel Chirkov´i suhtes käitumiskontrolli seoses välja saatmisega Venemaale. Viru Vanglal võtta ühendust Kodakondsus- ja Migratsiooniametiga Pavel Chirkovi väljasaatmise küsimuse lahendamiseks. Rahuldada kaitsja Arvo Suubani taotlus riigi õigusabi osutamise eest tasu määramiseks summas 120 eurot, sh tasu 100 eurot ja käibemaks 20 eurot. Välja mõista Pavel Chirkovilt riigituludesse 120 eurot kaitsjatasu. Pavel Chirkovil tasuda menetluskulud 120 eurot ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 NORDEA PANK EE401700017002872300 märkides viitenumbri 99916700020728 ning selgitus „Pavel Chirkov 1-14-7893 menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 1 Määrus saata teadmiseks Viru Vanglale, Viru Ringkonnaprokuratuuri, Pavel Chirkov´ile ja tema kaitsjale. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Pavel Chirkovi tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Pavel Chirkov on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 23.03.2016 otsusega KarS § 256 lg 1 ja § 200 lg 2 p 4, 6, 7, 8, 9 järgi ning KarS § 63 lg 1 alusel mõisteti talle 9 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus Harju Maakohtu 29.12.2014 kohtuotsusega KarS § 113 - § 25 lg 2 alusel mõistetud karistusega ja mõisteti talle liitkaristuseks 10 aastat 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus 28.03.2014 ja lõpp 28.09.
2. Kinnipidamisasutuses Pavel Chirkovi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal on 5 kehtivat distsiplinaarkaristust. Isikule on kehtestatud Eestisse sisenemise keeld, samuti alustatud menetlus elamisloa kehtetuks tunnistamiseks. Pavel Chirkov on väljasaadetav ning ta on nõus Venemaale minema. Pavel Chirkov vabanedes asuda elama Venemaale sugulase juurde. Kinnipeetaval on keskharidus ja elektriku eriala. Elektrikuna töötanud pole, väidetavalt amet ei meeldinud. Venemaal töötas esialgu xxx, hiljem (2013-2014) xxx xxx. Vangistusele eelnenud ajal oli xx ja teostas nii xxx enamasti Venemaal. Isik pani kuriteod toime majandusliku olukorra parandamiseks. Vanglas keeldub töötamast. Kurdab kehva tervist, kuid meditsiiniosakonna poolt pole kinnitust leidnud, et tervis oleks nõnda kehv, et välistaks igasuguse töötamise. Vabanemisel soovib minna Venemaal xxx tagasi xxx ning on kindel, et ta sinna võetakse. Enda sõnul tarbib alkoholi mõõdukalt, suudab käitumist kontrollida ka alkoholi tarvitanuna, vägivaldsust tema sõnul joobes peaga ei esine. Esimene kuritegu (tapmiskatse) oli toime pandud alkoholijoobes. Kinnipeetav ise ei tunnista, et oli alkoholijoobes, vaid tunnistab seda, et natuke jõi konjakit. Isik ei soovi vabanedes alkoholi tarvitada. Isiku tutvusringkonnas on kombeks meeste kokkusaamiskohana külastada kasiinot. Kinnipeetava sõnul meeldib talle kasiinos pokkerit mängida, eesmärk pole raha võita vaid lõõgastuda, leiab et see on tema elustiili osa. Hasartmängusõltuvust eitab. Suhtlusringkonnas on kriminaalse taustaga ja karistatud isikuid, omas häid suhteid ka kuritegeliku maailma liidritega. Arvestades seda asjaolu, et kuritegu on toime pandud grupis, võib oletada, et Pavel Chirkovæi suhtlusringkond on kriminaalse taustaga. Vangistuses 05.05.2016 - 21.07.2016 - läbis sotsiaalprogrammi "Viha juhtimine". Kinnipeetav läbis programmi täies mahus. osales väga aktiivselt. Selle isiku puhul ei ole antud programm talle vajalik. Sooritaud kuritegude põhjuseks on hoopis teised ajendid, mitte viha. Aga emotsioonidest rääkimine oli tema jaoks huvitav. Isik ei ole vangistuse jooksul töötanud. Isikul toimusid vestlused kriminaalhooldajaga teemal teiste isikute seisukohtade mõistmine. Isik mõistab õigusvastase käitumise negatiivset pool. Isik on teadlik, et tuleb arvestada teiste inimeste seisukohtadega. Pavel Chirkov on kriminaalkorras karistatud kahel korral. Vanglas viibib esimest korda. Eelmine karistus mõistetud tapmiskatse eest, teine – kuritegeliku ühenduse organiseerimise ja grupis röövimiste eest. Esimese kuriteo põhjuseks oli isiklik tüli, teisel korral rahalise kasu saamine. Vanglas ametnikega suheldes viisakas ja koostöövalmis. Ei pea end kurjategijaks ega pea ka vajalikuks enda käitumist muuta. On omaks võtnud palju subkultuurilisi põhimõtteid. Ei soovi vanglas töötada. Vangistuse jooksul ei ole kunagi tööle asunud, kuna kaebab oma tervise üle. On 2 loonud kuritegeliku ühenduse. Ei väärtusta Eesti ühiskonnas kehtivaid väärtuseid ja norme. Kinnipeetav soovib minna Venemaale elama ja töötama. Kõrgohtlik (risk ühiskonnas). Tahtlikus füüsilise vägivalla kasutamises, millega võib tekitada suurt kahju tervisele. Oht tekib kui isiku tahet ja arvamust ei arvestata ning ta ärritub. Samuti võib kasutada vägivalda röövi käigus, et teenida materiaalset kasu. Ohtlikkust suurendab kriminaalse subkultuuri põhimõtete järgimine. Tegemist on väljasaadetava isikuga, kes on nõus vabanema Venemaale. Vangla toetab tingimisi ennetähtaegset vabanemist ainult tingimusel, kui kohaldatakse KrMS § 426 lg 3 sätteid. Prokurör, kirjalikult esitatud seisukohas, nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning toetab, nagu ka vangla, Pavel Chirkovi ennetähtaegset vabastamist Kohtuistungil Süüdimõistetu kinnitas, et Vene Föderatsiooni kodaniku pass on tema poolt nüüd kätte saadud. Tema suhtes kehtib Eestisse sissesõidukeeld. Soovib vabaneda ja minna elama Venemaale, ei kavatse Eestisse naasta. Kaitsja märkis, et sisult tegemist on samal ajavahemikul toimepanedud kuritegudega, nii et kuigi tal on formaalselt kaks karistust, on see tekkinud sellest, et asju saadeti kohtusse eraldi. Karistuse kandmise ajal on läbinud sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“. Vestluste tulemused olid positiivsed, ta mõistab toime pandud kuritegude negatiivset poolt. See kinnitab, et ära kantud karistuse osa on teda piisavalt mõjutanud. Isik on väljasaadetav ja on sellega nõusxxx on tal eluja töökoht. Venemaal elavad tema lähedased. Seega on ta kindlustatud abiga vajaduse korral. On olemas kehtiv pass, seega takistusi välja saatmiseks ei ole. Seadus annab täiendava võimaluse katkestada vangistuse täideviimine - KrMS §
3. See viitab seadusandja soovile vabaneda teatud kategooria kinnipeetavatest, sh välismaalastest. Arvestades nii vangla kui prokuröri toetust isiku vabastamisele tuleb Chirkov ennetähtaega vabastada ja seoses välja saatmisega mitte kohaldada käitumiskontrolli KrMS § 426 lg 3 alusel. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning kuulanud ära süüdimõistetu leiab, et Pavel Chirkovi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Pavel Chirkovi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kehtiva kohtupraktika kohaselt ettekirjutus isiku riigist väljasaatmiseks ei ole selline asjaolu, mida kohus võiks võtta arvesse, kui ta hindab isiku ennetähtaegse vabastamise põhjendatust KarS § 76 lg 4 järgi (vt Tartu Ringkonnakohtu 18.09.2017 määrus asjas nr 1-14-6902). Ehk kohus peab esmalt hindama, kas esinevad sisulised alused isiku ennetähtaega vabastamiseks. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKK 3-1-1-12-17, p 20). 3 Vangla iseloomustusest nähtuvalt täidab isiku individuaalne täitmiskava ei sisalda kuigi palju tegevust. Ta oli määratud tööle kuid kordagi tööle ei asunud. Distsiplinaarkorras karistatud tööst keeldumise eest. Karistatud ka korraldustele mitteallumise eest. Vangistuses läbis sotsiaalprogrammi ning kohtus kriminaalhooldajaga. Vanglas ametnikega suheldes viisakas ja koostöövalmis. Seega vangla iseloomustab süüdimõistetut rahuldavalt ja toetab tema vabastamist. Ka prokurör toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kohus võtab antud määruse tegemisel arvesse, et Pavel Chirkov kannab karistust mitme, sh raske esimese astme kuritegude eest ning jagab seisukohta, et raskete kuritegude eest süüdi mõistetud isikute tingimisi ennetähtaega vabastamise üle otsustamisel peab kohus olema eriti hoolikas. Samas kuriteo raskust kui sellist ei seda käsitleda süüdimõistetut negatiivselt iseloomustava asjaoluna. Kehtiva kohtupraktika kohaselt isiku ennetähtaegset vabastamata jätmist ei saa põhjendada vaid toimepandud kuriteo raskusega. Seadusandja on kuriteo raskust silmas pidanud KarS § 76 lg-tes 1 ja 2 toodud tähtaegade sätestamisel, KarS § 76 lg 4 räägib konkreetse kuriteo toimepanemise asjaoludest (RKKKm 3-1-1-12-17, p-d 19 ja 21). Vangistusest ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKm 3-1-1-12-17, p 20). Kohus on eelnevalt tuvastanud, et Pavel Chirkov on käitunud vangistuses rahuldavalt ning tema suhtes esineb rida asjaolusid, mis iseloomustavad teda positiivselt (sotsiaalprogrammi läbimine, koostöövalmidus ametnikega, vabaduses elukoha olemasolu). Seetõttu kohtu arvates põhjendatud on vangla, prokuröri ja kaitsja seisukoht, et Pavel Chirkovi võib vabastada tingimisi ennetähtaega vangistusest. Kuna esitatud materjalidest ja poolte seletustest nähtuvalt puudub Pavel Chirkovil seaduslik alus Eestis viibimiseks, tal puudub elamisluba. Siseministeeriumi 01.11.2016 otsusega nr 1-24/159 Pavel Chirkovi suhtes on kohaldatud sissesõidukeeld Schengeni territooriumile kümneks aastaks. Sissesõidukeelu kehtivusaeg algab päevast, mil Pavel Chirkov vabaneb Eesti kinnipidamisasutusest või antakse üle päritoluriigile karistuse jätkamiseks. Pavel Chirkov elamisluba on kehtetu ning vabanemise korral saadetakse Pavel Chirkov välja Venemaale. KrMS § 426 lg 3 alusel loobub kohus Pavel Chirkovi suhtes käitumiskontrolli kohaldamisest, kuna isik saadetakse Eestist välja. Kaitsja tasutaotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kuigi süüdimõistetu antakse välisriigile välja ei anna see iseenesest alust teda menetluskulude kandmisest vabastamiseks, st vähemalt seadusest sellist alust ei tulene. Menetluskulu tuleb tasuda ühe kuu jooksul antud kohtumääruse jõustumisest. / Deniss Minzatov Kohtunik / 4