lg 2 järgi Menetlusalune isik J.R , isikukood XXX, elukoht xxxx; varem väärteokorras karistatud Kohtuotsuse õiguslik alus VTMS § 107 lg 1 p 1; § 108; § 111; § 136; § 137 Resolutsioon J.R süüdi tunnistada
lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises ja mõista karistuseks 10 (kümme) päeva aresti, mis kuulub kohesele ära kandmisele. Karistuse kandmise algust arvestada alates menetlusaluse isiku kinnipidamisest VTMS § 44 lg 1 p 3, 4 alusel, s.o alates 26.07.2019 kell 12:11.
lg 3 p 1 alusel kohaldada J.R-i suhtes lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 3 (kolmeks) kuuks.
S § 83 lg 1 alusel konfiskeerida kohtuotsuse jõustumisel tahtliku süüteo toimepanemise vahend J.R-ile kuuluv sõiduauto xxxx, reg nr xxxx, VIN-kood xxxx. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pool võib loobuda apellatsiooniõigusest kohe. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tartu 1 Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Viru Maakohtus tutvumiseks kättesaadav. Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või ükski neist ei teata oma soovist kasutada apellatsiooniõigust, kohtuotsuse põhiosa ei vormistata. Kohtuotsuse terviktekst on tehtud Viru Maakohtus menetlusosalistele kättesaadavaks 16.08.2019. VÄÄRTEO ASJAOLUD 26.07.2019 koostas Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseinik Kaire Kivilo väärteoprotokolli nr AB 1500991 selle kohta, et 26.07.2019 kell 12:09 Lääne-Virumaal Tapa vallas Tamsalu-Uudeküla teel, liikudes Uudeküla suunas, juhtis J.R mootorsõidukit xxxx reg nr xxxx, iiskune, kelle ühes liitrsi väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,66 mg /l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,71 mg/l +- 0,05 mg/l. Oma tegevusega rikkus J.R
lg 3 nõudeid, pannes seega toime
(LS) § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Juhindudes VTMS § 84 sätetest, saatis Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskond 28.07.2019 väärteoasja materjalid arutamiseks maakohtule. J.R tunnistas kohtuistungil rikkumise toimepanemist, seletades, et oli teadlik, et on joobes, kuid otsustas siiski autoga sõitma minna. Algul plaanis auto garaazi viia, kuid autosse istudes otsustas hoopis xxxx minna. Tal on ka alkomeeter kodus, kuid see näitas vähem. Kohus uuris väärteoasjas olevaid kirjalikke tõendeid: - indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollid, mille kohaselt Tuvastati J.R lõpliku mõõtetulemusena alkoholijoove 0,66 mg/l /tl 4/, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus 26.07.2019 /tl 5/, isiku kinnipidamise protokoll VTMS § 44 lg 1 p 3,4 alusel 26.07.2019 /tl 9/, sõiduki hoiukohta paigutamise üleandmise akt nr 344, 26.07.2019 /tl 10/, sõiduki xxxx registreerimistunnistus /tl 11-12/, väärteootsus 2510,18,001648, 16.08.2018 /tl 13-14/, karistusregistri väljavõte /tl 15-22/ KOHTU PÕHJENDUSED VTMS § 87 sätestab, et kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollides sätestatud ulatuses. J.R tunnistas väärteo toimepanemist nii nende menetlemisel kohtuvälise menetleja juures, kui ka asja kohtulikul arutamisel ning selle asjaolude ning tõendatuse osas vaidlus puudus. Kohus ära kuulanud menetlusaluse isiku selgitused ja hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et J.R on süüliselt, otsese tahtlusega rikkunud
2 J.R-i süü on tõendamist leidnud ja seda peale tema poolt süü omaksvõtuga kohtuistungil ka väärteotoimikus olevate, kohtuistungil uuritud kirjalike tõenditega.
lg 3 sätestab, et mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.
lg 2 kohaselt - Mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.
Koosseisutüübilt on tegemist spetsiifilise teokirjeldusega, erilise isikutunnusega ja formaalse väärteokoosseisuga. Joobeseisundi kui tunnuse osas on väätreokoosseis blanketne.
Käesolevas väärteoasjas on tuvastatud, et J.R juhtis 26.07.2019 kell 12:09 Lääne-Virumaal Tapa vallas Tamsalu-Uudeküla teel, liikudes Uudeküla suunas, mootorsõidukit xxxx reg nr xxxx, iiskune, kelle ühes liitrsi väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,66 mg /l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,71 mg/l +- 0,05 mg/l. Seega juhtis ta mootorsõidukit joobeseisundis, millises seisundis on sõiduki juhtimine keelatud vastavalt Liiklusesaduse § 69 lg-le 3 ja § 33 lg 1 p 2. J.R-i süüteole on antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Kohus on seisukohal, et J.R pani väärteo toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. J.R tarvitas alkoholi samal päeval, millest oli hästi teadlik, ning peale seda hakkas sõiduautot juhtima, ta pidi aru saama ja teadma, et ta ei ole kaine. Kohtu hinnangul on J.R välja kujunenud õiguskorra suhtes püsivalt hoolimatu käitumismuster. Varasemad väärtegude eest, sealhulgas liikluses toime pandud väärtegude eest määratud arvukad karistused iseloomustavad teda kui mitte õiguskuulekat isikut. Määratud trahvid on karistusregistri andmetel tasumata, mis annab üheselt tunnistust isiku hoolimatust suhtumisest temale määratud karistustesse. Kohus ei tuvastanud teo õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid ning leiab, et menetlusalust isikut tuleb toimepandu eest karistada. Kuna varem määratud karistused ei ole suutnud mõjutada J.R õiguskuulekalt käituma ning seetõttu peab kohus põhjendatuks karistada teda rangemalt kui varasemate väärteokaristuste puhul. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid KarS §-de 57 ja 58 järgi. Menetlusaluse isiku käitumises kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. 3 Karistuse üldpreventiivne eesmärk on tagada õigusnormide tõsiseltvõetavus ning kogukonna usaldus ning rahulolu, et süütegudele reageeritakse õiglaselt. Heites isikule ette õigusvastaseid tegusid, võetakse ta vastutusele üksnes tema poolt toimepandud tegude eest ja nende piirides. Kuigi karistusseadustik on loobunud süüdlase isiku arvestamisest iseseisva alusena karistuse mõistmisel, tuleb süü arvestamisel, karistuspiiride määramisel silmas pidada ka isikut, kuna süü hõlmab mitte üksnes hetkelisi ajendeid, vaid ka püsivamaid isikuomadusi. Süüdlase isik on määrav karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks. Mootorsõiduk on kõrgendatud ohu allikas, mistõttu selle juhtimine nõuab juhilt erilist vastutustunnet ja hoolsust liiklusohutust tagavate eeskirjade järgimisel. Juhi hoolimatus
täitmise suhtes võib varem või hiljem viia traagiliste tagajärgedeni nii juhi enda kui ka kaasliiklejate suhtes. Seetõttu on ka avalikkuse taluvuspiir liikluseeskirju korduvalt eiravate mootorsõiduki juhtide suhtes põhjendatult madal ning nendele isikutele mõistetud karistusel on laiem tähendus, kui ainult konkreetse süüdlase teole riikliku hukkamõistu avaldamine. J.R tunnistas ennast süüdi joobes juhtimises ja liiklusõnnetuse käigus teisele isikule varalise kahju tekistamises, kahetses toimepandut, mis on kergendavaks asjaoluks KarS § 57 mõttes. Raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Konkreetse menetlusaluse isiku puhul on põhjendatud asuda seisukohale, et rahalise karistuse või ainuüksi juhtimisõiguse äravõtmise määramine ei ole olnud tulemuslik, kuna ta on jätkanud süütegude toimepanemist. Seetõttu tuleb pidada õigustatuks rakendada rangemat karistust – aresti kuna varasemad leebemad karistused ei ole mõjutanud isikut õiguskuulekalt käituma. Kohtu honnangul on põhjendatud määrata arest selle sanktsiooni keskmisest määrast väiksemas määras ja mõista menetlusalusele isikule lisakaristusena ka juhtimisõiguse äravõtmine. Lisaks mõistetavale karistusele peab kohus põhjendatuks kohaldada J.R-i suhtes liiklussüütegudest hoidumiseks mõjutusvahendina KarS § 83 lg 1 sätteid, mille kohaselt kohus võib konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Mootorsõiduki kui süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimist tuleb J.R-i puhul pidada õigustatuks kuna arvestades, et teda on korduvalt karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Tema tegevust on alus hinnata süstemaatiliseks ning seega on käesolevalt alust arvata, et isik paneb samalaadseid õigusrikkumisi toime ka edaspidi. Varasemad leebemad meetmed, (juhtimisõiguse äravõtmine lisakaristusena) pole suutnud teda mõjutada uutest samalaadsetest süütegudest hoiduma. J.R-ile kuulub sõiduauto xxxx, reg nr xxxx, VIN-kood xxxx, millist sõiduautot ta kasutas süütegu toime pannes. Omandiõigust intensiivselt riivav mootorsõiduki konfiskeerimine on põhjendatud vaid juhul, kui on alust arvata, et sõidukit purjuspäi juhtinud inimene paneb sarnaseid rikkumisi toime ka tulevikus. Kohtu hinnangul on see alus olemas, kuna Karistusregistri andmetest nähtuvalt on J.R 2 kehtivat kriminaalkaristust, millest üks on KarS § 424 järgi ning 10 kehtivat väärteokaristust, millest 6 on
rikkumised, sealhulgas mootorsõiduki joobes 4 juhtimine. Määratud rahatrahvid on tasumata. Isikut on karistatud ka varem juhtimisõiguse äravõtmisega. Liiklussüütegudest hoiduma on võimalik isikut panna eelkõige tahtliku süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimisega. Seega leiab kohus, et lisaks põhi- ja lisakaristuse kohaldamisele on J.R-i suhtes põhjendatud konfiskeerida kohtuotsuse jõustumisel tahtliku süüteo toimepanemise vahend J.R-ile kuuluv sõiduauto xxxx, reg nr xxxx, VIN-kood xxxx. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 28.07.2019 kohtuotsus 4-19-4065 jõustus 02.11.2019 Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Rosar referent 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.